2-09-10298
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. oktoober 2009.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-09-10298
Tsiviilasi
P K hagi D S vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja P K ( hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Harland Paas (Õigusbüroo HP, Lillevälja 17 Kudjape Kaarma vald 93851 Saare mk, e-post: [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
kostja D S ( Kirjalik menetlus
2-09-10298 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.10.2008.a. müügilepingu, millega hageja P K müüs ja kostja D S ostis sõiduauto Ford Explorer müügihinnaga 55 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja koheselt tasuma 10 000 krooni ja iga järgneva kuu 20-ndal kuupäeval 7 000 krooni kuni müügihinna lõpliku tasumiseni. Kostja oma lepingulist kohustust täitnud ei ole, käesolevaks ajaks võlgneb ta hagejale 26 000 krooni. Enne müügilepingu sõlmimist läbis sõiduk tehnilise ülevaatuse ja seepärast märgiti lepingusse, et "müüja on teavitanud ostjat kõigist autot puudutavatest vigadest ja ostja on sellest teadlik. Sellest lähtudes hilisemaid pretensioone ostja poolt ei arvestata". Hageja esitas 11.03.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Si vastu 26 780 krooni (võlg 26 000 + riigilõiv 780 krooni) väljamõistmiseks. Kostja esitas kohtule võlgnikuna 06.04.2009 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Vastuväidete kohaselt ilmnes sõidukil rida puudusi, mille kõrvaldamiseks on kostja väidetavalt teinud olulisi kulutusi. Sellekohased kostja väited on põhjendamatud, otsitud ja paljasõnalised ning antud selge eesmärgiga oma lepingulise kohustuse täitmisest ühepoolselt loobuda. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 221 lg 1 järgi võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Sellised asjaolusid käesolevas vaidluses ei esine, kuivõrd pooled teostasid müügilepingu sõlmimise päeval koos sõiduki tehnilise ülevaatuse. Hagi on tõendatud poolte vahel 30.10.2008 sõlmitud sõiduauto Ford Explorer müügilepinguga. Hageja soovib, et kostja esitaks kohtule tema valduses oleva sõiduki tehnilise passi, millest nähtub tehnilise ülevaatuse teostamine 30.10.2008. Hageja P K on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlemisega. Juhindudes eeltoodust ja TsMS §-dest 362 ja 363 palub hageja:
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 24-25, 26/.
2-09-10298 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega /t.l 28/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1, VÕS §-de 208 lg 1, 221 lg 1 p 1 ja 2 ning TsMS § 362 ja 363 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud s.o riigilõivu 6000 krooni (s.o 780 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest ja 5220 krooni hagiavalduse eest). TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja peab kandma hageja menetluskulud milleks on riigilõiv 6000 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.