Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
08. oktoober 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-11727
Tsiviilasi
ASP(pankrotis) hagi IT’i vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja ASP(pankrotis registrikood XXX, asukoht XXX); hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur T Saarmaa; kostja IT (isikukood XXX; elukoht XXX).
esindajad
I. Kinnitada ASP(pankrotis) ja IT’i vaheline kompromiss järgmises sõnastuses:
Menetluskulude jaotus
2-08-11727 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on ASP(pankrotis) hagi IT’i vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes Pooled on 08.10.2009 esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja 432.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, milles nad kompromisslepingus ka kokku leppisid. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hageja tasus 28.03.2008 arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 aktsiaseltsis Swedbank (viitenumber 2900072123, selgitus AS P hagi eest ITi vastu) riigilõivu 24 250 krooni. Kohus asub seisukohale, et kuna pooled on sõlminud kompromissi tuleb hagi esitamisel makstud riigilõivust tagastada pool s.o 12 125 krooni lähtudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1.
2(3)
2-08-11727 Kõnealune summa tuleb kanda ASP arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, selgitusega: “riigilõivu osaline tagastamine, tsiviilasi nr 2-08-11727”. Hageja ja kostjad on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest (TsMS § 661 lg 4).
Merike Varusk Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.