lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-96-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 07.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-96-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
07.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1167
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-96-09 Tartu, 7. oktoober 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa AS Epikart (pankrotis) hagi Meelis Mölderi vastu 644 753 krooni 40 sendi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-03-87 Meelis Mölderi määruskaebus Hageja AS Epikart (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja pankrotihaldur Peeter Sepper Kostja Meelis Mölder (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus 14. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-03-87 muutmata.
2.Jätta Meelis Mölderi määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Epikart (pankrotis) esitas hagi Meelis Mölderi vastu, paludes kostjalt kui hageja endiselt juhatuse liikmelt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 644 753 krooni 40 senti.
2.Harju Maakohus andis 19. aprilli 2007. a määrusega kostjale riigi õigusabi, kohustusega hüvitada see kahe aasta jooksul. Osamakse suurus ei võinud ületada 1400 krooni kuus. Riigi õigusabi osutas kostjale kohtu määruse alusel vandeadvokaat Brigitta Mõttus.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Harju Maakohus rahuldas 27. septembri 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 644 753 krooni 40 senti. Samal kuupäeval tehtud määrusega määras maakohus kostja esindajale makstavaks õigusabi tasuks 2973 krooni 60 senti (koos käibemaksuga) ja kohustas kostjat hüvitama selle summa riigile osamaksetena, mille suuruseks ei tohi olla rohkem kui 1400 krooni kuus.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja kostja esindaja jätkas apellatsioonimenetluses kostjale õigusabi andmist. 17. aprillil 2009. a esitas kostja esindaja ringkonnakohtule taotluse hüvitada talle riigi õigusabi tasuna 9664 krooni 20 senti (koos käibemaksuga). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. aprilli 2009. a määrusega kostja esindaja taotluse ja määras kostja esindajale makstavaks õigusabi tasuks 9664 krooni 20 senti (koos käibemaksuga) ja kohustas kostjat hüvitama selle summa riigile 1000-krooniste kuumaksetena. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuli viidatud summa tasuda arvates määruse jõustumisest. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastab taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusele nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (alates 31. maist 2008. a kehtivas sõnastuses). Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine vaatamata sellele, et riigi õigusabi osutamine asjas ei ole veel lõppenud, on kooskõlas RÕS § 22 lg-ga 4. Samal ajal riigi õigusabi tasu määramisega tuleb RÕS § 25 lg 1 järgi kindlaks määrata riigi õigusabi saaja kohustus hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel RÕS § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades. Kostja hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et maakohus otsustas osutada kostjale riigi õigusabi ühes kohustusega hüvitada õigusabitasu osamaksetena, mille suurus ei ületa 1400 krooni kuus, samuti seda, et edasises menetluses ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid RÕS § 25 lg 3 järgi selle hüvitamiskohustuse ulatust muuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse osas, mis puudutab õigusabi tasu riigile hüvitamise korda (õigusabi tasu maksmine arvates vaidlustatava määruse jõustumisest). Kostja palub teha uue määruse, millega kohustada kostjat hüvitama riigile advokaadile makstav õigusabi tasu kuumaksetena alates kuupäevast, mil jõustub praeguses asjas tehtav lahend, mille järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus määras põhjendamatult õigusabi tasu hüvitamise alguseks tähtaja, mil ringkonnakohtu vaidlusalune määrus jõustub. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei põhjendanud, millistele seadusesätetele tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis. Ringkonnakohus viitas maakohtu 19. aprilli 2007. a määrusele, kuid tõlgendas seda valesti. Samuti leidis ringkonnakohus ebaõigesti, et talle ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid kostja hüvitamiskohustuse ulatust muuta. Kostja teatas ringkonnakohtu istungil, et viibib palgata puhkusel. Ringkonnakohus pidanuks enne hüvitamiskorra kindlaksmääramist arvestama kostja majanduslikku olukorda (kostja ei saanud neli kuud palka) ja tõlgendama maakohtu 19. aprilli 2007. a määrust selliselt, et kaheaastane hüvitamise tähtaeg algab asjas tehtud lahendi, mille järgi jäävad menetluskulud kostja kanda, jõustumisest.
7.Hageja ei ole kostja määruskaebusele vastust esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.
9.Ringkonnakohus ei rikkunud määruse tegemisel menetlusõiguse norme, kui määras õigusabi tasu hüvitamise alguseks tähtaja, mil ringkonnakohtu vaidlusalune määrus jõustub. Menetluskulude väljamõistmist ja sissenõudmist Eesti Vabariigi kasuks sätestab TsMS § 179. Viidatud paragrahvi lg 1 järgi mõistab asja lahendav kohus asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Sama sätte lg 2 määrab tähtaja, mille jooksul võib kõnealused menetluskulud välja mõista pärast asjas tehtud lahendi jõustumist, samuti kohtud, kelle pädevuses on sellekohast määrust teha. Kolleegium järeldab viidatud sätetest, et riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud saab kohus välja mõista asjas tehtavas lahendis või määrusega ja seda nii enne kui ka pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Riigi kasuks menetlusabikulude väljamõistmise lahendi täitmise kord määratakse kindlaks TsMS § 179 lg-s 5 (samuti RÕS § 26 lg-s 2). Nende sätete kohaselt peab kohtulahendiga raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend tuleb viivitamatult täita või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Praeguses asjas on ringkonnakohus lahendanud menetlusabikulude riigi kasuks väljamõistmise määrusega menetluse kestel (s.o enne asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumist). Kostja hüvituskohustuse alguseks on ringkonnakohus määranud määruse jõustumise (TsMS § 466 lg 3). Selliselt on ringkonnakohtu määrus kooskõlas TsMS §-s 179 viidatud sätetega. Kostja märgib määruskaebuses, et juhul, kui asjas tehtava lõpliku lahendi kohaselt tuleb menetlusabikulud tasuda vastaspoolel, siis on keeruline ja eeldatavasti võimatu kostja kantud kulusid välja nõuda ning sellega tekitatakse talle kahju. Kolleegiumi arvates on selline seisukoht põhjendamatu. Juhul kui asjas tehtava lõpliku lahendiga jäetakse hagi rahuldamata (asja lahendamine riigi õigusabi saanud kostja kasuks), tuleb kostja menetlusabikulud TsMS § 162 lg 1 ja RÕS § 27 lg 1 p 1 järgi kanda hagejal. Kui kostja on enne menetlusabikulud riigile tasunud, tekib tal nõudeõigus hageja vastu kantud kulude hüvitamiseks. Kostja taotlusel saab kohus otsustada kostja kantud menetlusabikulude väljamõistmise hagejalt asjas tehtava lõpliku lahendi resolutsioonis.

10.Määruskaebuse väide, et ringkonnakohtul tuli muuta hüvitamiskohustuse ulatust, on põhjendamatu. Tulenevalt RÕS § 25 lg-st 3 võib riigi õigusabi saaja taotlusel hüvitamiskohustuse ulatust ja korda muuta tema majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral. Asjas ei nähtu, et kostja oleks taotlenud hüvitamiskohustuse ulatuse muutmist, põhjendades, et tema majanduslik seisund või maksevõime on oluliselt muutunud. Seega märkis ringkonnakohus otsuse põhjendustes õigesti, et menetluses ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid viidatud sätte järgi hüvitamiskohustust muuta. Kohtuistungil isikuandmete kontrolliks esitatud teavet, et kostja on müügiesindaja, kes on hetkel määramata ajani palgata puhkusel (II kd, lk 114) ei saa käsitada RÕS § 25 lg 3 järgi kostja põhjendatud taotlusena muuta hüvitamiskohustuse ulatust.
11.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kostja tasutud kautsjon riigituludesse. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.