Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-19478
Tsiviilasi
X hagi Y vastu regressinõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2023. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Robert Sprengk Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-1919478 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud X (hageja) hagi Y (kostja) vastu regressinõudes. Harju Maakohus tegi 14. juulil 2022 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. märtsi 2023. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 937,48 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas, jättes maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 15. mai 2023. a määrusega
kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus ringkonnakohtu otsus 15. mail 2023.
2.Hageja esitas 15. mail 2022 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2890 eurot, s.o riigilõiv 900 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1980 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja selgitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas ei esitanud.
3.Hageja esitas 29. mail 2023 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 840 eurot. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista maakohtus kantud menetluskulu 36 eurot, mis jäi ekslikult maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast välja. Tegemist on kohtutäituri tasuga, mis tekkis seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega kohtutäituri vahendusel. Menetlusdokumentide kättetoimetamine tehti hagejale ülesandeks maakohtu 3. juuni 2020. a määrusega. Lisaks tõi hageja välja, et Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2022. a määrusega vabastati hageja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1260 euro tasumise kohustusest. Viidatud summa tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
4.Kostja esitas 12. juunil 2023 seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale, leides, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus teostatud toimingute osas tuleks vähendada 2 tunni võrra. Kostja hinnangul ei olnud vaidlus ringkonnakohtus mahukas ega keskmisest keerukam. Ka ei ole kostja nõus menetluskuluga 36 eurot, sest selle hüvitamist on nõutud hilinemisega. Samuti ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjendatud välja mõista riigilõivu, mille tasumisest oli hageja vabastatud, sest tegemist ei ole hageja menetluskuluga ning hageja ei taotle selle hüvitamist endale. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 30. juuni 2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3652 eurot ning neilt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis kostjalt välja riigituludesse riigilõivu summas 1260 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud. Maakohus määras, et nimetatud summa tuleb tasuda kuue kuu jooksul määruse jõustumisest ning nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.1.Maakohus hindas hageja maakohtus kantud menetluskulusid ning pidas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 51 alusel põhjendatuks kohtutäituri tasu 36 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Maakohus pidas TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatuks ka riigilõivu 900 eurot. Maakohus analüüsis hageja lepingulise esindaja ajakulu ning pidas tõendite kogumise, hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 4 tundi (vähendades ajakulu 30 minuti võrra). Arvestades hageja
29.oktoobri 2020. a seisukoha mahtu, pidas maakohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund (vähendades ajakulu 30 minuti võrra). Arvestades kohtupraktikat ning asjaolu, et praegune kohtuvaidlus ei olnud keskmisest keerukam, pidas maakohus kohtuistungiks ettevalmistumise aega põhjendatuks 1 tunni ulatuses (vähendades ajakulu 22 minutit). Seega pidas maakohus hageja lepingulise esindaja maakohtus teostatud toimingute ajakulu 2 (6)
põhjendatuks 15 tunni ja 38 minuti ulatuses. Samuti pidas maakohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga).
5.2.Järgnevalt hindas maakohus hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud. Maakohus analüüsis hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud ajakulu ja leidis, et ajakulu on mõistlik ja menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele täies ulatuses. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et õigusabile kulunud ajakulu tuleks vähendada 2 tunni võrra.
5.3.Maakohus viitas TsMS § 190 lg-le 3 ja leidis, et kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 1260 eurot, mille tasumisest oli hageja apellatsioonkaebuse esitamisel Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2022. a määruse järgi vabastatud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osaliselt.
6.1.Määruskaebuse kohaselt vaidlustab kostja määruse osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja kohtutäituri tasu 36 eurot. Hageja esitas nimetatud kulu osas menetluskulude nimekirja olulise hilinemisega, mistõttu ei saa menetluskulu enam kindlaks määrata. Hagejal oli võimalik esitada menetluskulude nimekiri maakohtu menetluskulude osas enne apellatsioonkaebuse esitamist, kuid hageja seda ei teinud.
6.2.Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus pidas hageja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulu terves ulatuses põhjendatuks. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja lepingulise esindaja ajakulu tuleks vähendada 2 tunni ulatuses.
6.3.Lisaks vaidlustab kostja maakohtu määruse osas, milles kostjalt mõisteti riigituludesse välja riigilõiv 1260 eurot. Kostja hinnangul ei saa maakohus ringkonnakohtus antud menetlusabi andmisega seotud kulusid teiselt poolelt välja mõista, vaid nimetatud kulude väljamõistmise pädevus on ringkonnakohtul. Seejuures on menetluskulude kindlaksmääramise ja menetlusabi kulude hüvitamisel erinev regulatsioon, mistõttu ei ole maakohtul TsMS § 177 lg 2 kohaselt võimalik mõista välja TsMS § 190 lg 3 sätestatud menetlusabi kulu.
7.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 300 eurot kostja kanda.
7.1.Hageja ei ole menetluskulude nimekirja hilinemisega esitanud. Maakohus määras kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 2 hagejale tähtaja menetluskulu nimekirja esitamiseks pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Hagejal puudus vajadus maakohtus kantud menetluskulude nimekirja terviklikuks esitamiseks, kuivõrd see oli maakohtule esitatud juba varasemalt. Hageja vaid täiendas varasemalt esitatud menetluskulude nimekirja ühe kuluga.
7.2.Maakohus leidis õigesti, et hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse koostamiseks oli hageja esindajal vaja põhjalikult uurida ja hinnata menetluses esitatud tõendeid. Ka ei olnud apellatsioonkaebuse koostamine antud asjas võimalik vaid 3 tunniga nagu väidab kostja.
7.3.Ka on maakohus õigesti mõistnud kostjalt riigituludesse riigilõivu 1260 eurot. Lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a otsusest tuli menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata maakohtul.
3 (6)
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.
10.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab kostja määruse osas, millega maakohus osaliselt rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, samuti osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja riigilõivu riigituludesse. Hageja ei ole maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata.
11.Kostja leiab jätkuvalt, et hageja on maakohtus kantud menetluskulu, s.o kohtutäituri tasu 36 eurot, osas menetluskulude nimekirja esitanud hilinenult, mistõttu ei saanud maakohus seda kulu kostjalt välja mõista. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja vaidlusaluse kulu osas vastuväite esitanud ka 12. juuni 2023. a seisukohas hageja menetluskulude nimekirjale. Maakohus on vaidlustatud määrusega vaidlusaluse kulu kostjalt välja mõistnud, jättes seejuures kostja vastuväite käsitamata. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
12.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja maakohtumenetluses kantud menetluskuluks mh kohtutäituri tasu 36 eurot (15. juuni 2020. a maksekorraldus, dtl 463). Hageja ei kajastanud aga viidatud kulu maakohtule 15. mail 2022 esitatud menetluskulude nimekirjas, vaid nimetas selle kulu 29. mail 2023 esitatud apellatsiooniastme menetluskulude nimekirjas. Hageja leiab määruskaebusele esitatud vastuses, et kuivõrd maakohus määras pärast Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2023. a otsuse jõustumist hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, ei ole hageja vaidlusaluse kulu esitamisega hilinenud. Kuigi kolleegium hagejaga ei nõustu ja leiab, et hageja on vaidlusaluse kulu esitanud menetluskulude nimekirjas hilinenult, ei tähenda see iseenesest maakohtu ebaõiget lõppjäreldust.
12.1.TsMS § 176 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Praegusel juhul on maakohus 9. mail 2022 toimunud kohtuistungil määranud, et pooled saavad kohtule esitada menetluskulude nimekirjad 16. maiks 2022 (dtl 410). Vaidlust ei ole, et 15. mail 2022 maakohtule esitatud hageja menetluskulude nimekiri seda kulu ei sisaldanud ning hageja esitas kulu alles 29. mai 2023. a menetluskulude nimekirjas. Seega on 29. mai 2023. a menetluskulude nimekiri osas, mis puudutab maakohtu menetluses kantud kohtutäituri tasu 36 eurot, esitatud hilinenult. Hageja viide maakohtu 19. mai 2023. a ekirjaga antud tähtajale ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud e-kirjas määras maakohus hagejale tähtaja esitada menetluskulude nimekiri ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas (dtl 459).
12.2.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul kohaldub TsMS § 331 lg 1. Viidatud sätte kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §4 (6)
s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 331 lg 1 sätestab tsiviilkohtumenetluse üldreegli hilinenult esitatud avalduste esitamise tähtaja osas ning see kohaldub ka menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja suhtes (vt ka TrtRnKm 21.12.2022 2-20-8225, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjustanud 29. mai 2023. a menetluskulude nimekirjas ühe menetluskulu hilinenult esitamine menetluskulude nimekirja lahendamise viibimist. Ka oli kostjale vaidlusalune kulu ettenähtav, sest maakohus on 3. juuni 2020. a määrusega rahuldanud hageja taotluse ning otsustanud toimetada määruses märgitud menetlusdokumendid kostjale kätte hageja korraldusel (dtl 51) ning hageja on 3. juulil 2020 esitanud maakohtule kohtutäituri koostatud menetlusdokumentide kättetoimetamise akti (dtl 57). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on saanud võimaluse viidatud menetluskulu osas seisukoha avaldamiseks. Eelnevast tulenevalt on maakohtu lõppjäreldus kohtutäituri tasu 36 euro TsMS § 144 p 51 alusel kostjalt välja mõistmise osas õige.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on muus osas maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.Kostja määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses teostatud toimingute ajakulu kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kostja hinnangul tuleks hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendada 2 tunni võrra. Kolleegium sellega ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses teostatud toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust.
15.Lisaks on kostja leidnud, et maakohus ei saanud menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise määruses otsustada riigilõivu, millest hageja oli menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud, kostjalt riigituludesse väljamõistmist. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.
16.TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Apellatsioonimenetluses kohaldatakse TsMS § 639 lg-st 1 tulenevalt esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. 5 (6)
Praegusel juhul on asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi (s.o Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2023. a otsus) jõustumist määranud TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks hageja menetluskulud ning TsMS § 179 järgi lahendanud ka menetluskulude väljamõistmise kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. Seejuures on Riigikohus varasemalt selgitanud, et lahendi riigi kasuks kulude väljamõistmise kohta võib teha nii enne kui ka pärast sisulise lõpplahendi jõustumist (vt RKTKm 07.10.2009 3-2-1-96-09, p 9). Kui riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahend tehakse pärast lahendi jõustumist, võib kulud määrusega välja mõista nii see kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui asja lahendanud maakohus (vt RKÜKo 21.01.2014 3-4-1-17-13, p 45). Seega ei ole maakohus riigilõivu kostjalt riigituludesse väljamõistmisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ka ei ole praegusel juhul möödunud TsMS § 179 lg 2 teises lauses sätestatud tähtaeg määruse tegemiseks.
17.Hageja on määruskaebuses palunud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
18.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.