nende Hageja SKAS (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja K Rea Kostja I M (isikukood XXX, elukoht XXX) Lihtmenetluses
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista I M ’ult 14 472 (neliteist tuhat nelisada seitsekümmend kaks) krooni ja 55 senti SKAS-i kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult I M ’u kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.20.11.2006 toimus Harjumaal, Peterburi mnt-l liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, juhtides PK’ile kuuluvat sõidukit Volvo, reg.märgiga XXX, millega möödasõidul riivas kostjast paremal pool liikuvat sõidukit Audi, reg.märgiga XXX, tekitades sellega varalist kahju Audi omanikule DV’ile (tl 5-6).
2.Liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis kostja sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises ja sõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2314,07,012320 (tl 8).
2-09-5888
3.Volvo, reg.märgiga XXX, juhi tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud SKAS-is, kes hüvitas kannatanule liikluskahju (tl 5-7) summas 11 863,55 krooni, mis on tasutud OÜ-le AG (tl 9-11). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 14 472,55 krooni, millest kannatanule liikluskahju hüvitamisel tehtud kulutused on 11 963,55 krooni ja kulutused liikluskahju käsitlemisel 2 610 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 7 lg 1, § 48 lg 2, § 48 lg 2 p 7, § 48 lg 3.
5.Hageja esitas kostjale korduvaid tagasinõudeid, millele kostja pole tänaseni vastanud ega asunud võlasummat tasuma (tl 20-24).
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib kostja, et vastavalt väljaande Ametlikud Teadaanded 26.11.2008 avaldatud pankrotimenetluse teatele lõpetati kostja suhtes alustatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, seega ei ole kostja suhtes pankrotti välja kuulutatud. Hageja leiab, et pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, ei too endaga kaasa keeldu nõude esitamiseks kostja vastu, samuti ei ole nimetatud asjaolu aluseks menetluse lõpetamiseks. Kostja vastuväited
7.Kostja palub menetlus lõpetada, kuna kostja on pankrotis ning pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Vastavalt politsei teatisele 20.11.2006 kostja, kes juhtis sõidukit Volvo, reg.märgiga XXX, ei peatunud politsei märguande peale ning sõitis politsei sõiduki eest ära ning põhjustas Harjumaal, Peterburi mnt-l liiklusõnnetuse (tl 7). Kostja riivas möödasõidul paremal pool liikuvat sõidukit Audi, reg.märgiga XXX, millega põhjustas varalist kahju Audi omanikule (tl 5-6). Kostjal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teatanud politseile, kuigi peatamine oli kohustuslik. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2314,07,012320 (tl 8). Hageja on kannatanule hüvitatud kahju summas 11 863,55 krooni, mis on tasutud OÜ-le AG (tl 9-11) kandnud käsitluskulu summas 2 610 krooni.
12.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega ühtegi tõendit, et ta ei ole kahju põhjustanud. Asjaolu, et kostja suhtes on lõpetatud 2008. novembris pankrotimenetlus raugemise tõttu ei ole
2-09-5888 aluseks käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks, kuna kostja suhtes ei ole pankrotti välja kuulutatud. Samuti märgib kohus, et TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Seega jõustunud kohtuotsuse täitmine on võimalik 30 aasta jooksul. Kohus on veendunud, et kostja suudab 30 aasta jooksul oma elu korraldada nii, et on suuteline hüvitama tema poolttekitatud kahju. Kohus ei saa eeldada, et kostja on terve elu pankrotis. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamata jätmine maksekäsu kiirmenetluses ei mõjuta hagi esitamist ja selle lahendamist ja rahuldamist hagi menetluses. Kohus, tuginedes hageja poolt esitatud tõenditele, asub seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning põhjustas varalise kahju.
13.LKindlS § 48 lg 2 p 4 ja 7 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule ning kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Kohus leiab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju hüvitamiseks sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. LKindlS § 48 lg 3 järgi tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjal hüvitada liiklusõnnetuses põhjustatud kahju ja juhtumi käsitluse põhjendatud kulud, seega kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 14 472,55 krooni. Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.