Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.oktoober 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-22762
Tsiviilasi
OÜ Hhagi OÜ T ja IJ vastu solidaarselt 265 540,25 krooni ja viiviste nõudes
esindajad
Hageja – OÜ H(reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja A Siibak Kostja – OÜ T (reg.kood XXX) Kostja - IJ(isikukood XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
16.09.2009.a. kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja A Siibak Kostja ja kostja OÜ T seaduslik esindaja IJ
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja solidaarselt OÜ-lt T ja IJ OÜ H kasuks põhivõlgnevus summas 265 540,25 (kaksssada kuuskümmend viis tuhat viissada nelikümmend krooni ja 25 senti) krooni ja viivis summas 263 758 (kakssada kuuskümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa) krooni. Hageja OÜ H menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja OÜ T vahel müügileping, mille alusel müüs hageja 17.10.2006.a. kostjale OÜ T tehnilise otstarbega plasttorusid. Kostja OÜ T kogu müügisummat hagejale ei tasunud. Müügilepingu poolte vahel sõlmiti 28.02.2007.a. kokkulepe kohustuste täitmiseks, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma hagejale võla hiljemalt 31.08.2007.a. Kokkuleppe p. 4 sätestas maksekohustuse mittetäitmisel viivitusintressi 0,5 % tasumata summalt päevas. Kokkuleppe p 5 sätestas kostja Igor Joametsa käenduse solidaarselt võlgnikuga juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppest tulenevat maksekohustust. Hageja palub hagiavalduse kohaselt välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõla summas 265 540,25 krooni ja viivised summas 263 758 krooni.
Kostjad tunnistavad põhivõlga, kuid viiviseid ei tunnista.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja OÜ T sõlmisid 17.10.2006.a. lepingu, mille kohaselt müüs hageja tehnilise otstarbega plasttorusid ning kostja OÜ T kohustus saadud kauba eest tasuma arve nr 6774 järgi 270 052,40 krooni ja arve nr 6775 järgi 225 144 krooni.. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ T ostuhinda täies ulatuses ei tasunud. 28.02.2007.a. sõlmisid pooled kokkuleppe (tlk 10), mille kohaselt kohustus OÜ T tasuma hagejale hiljemalt 30.aprilliks 2007.a. 225 144 krooni ja hiljemalt 31.augustiks 2007.a. 100 396,25 krooni. Kokkuleppe p-s 4 leppisid pooled kokku, et maksetega viivitamisel tasub kostja OÜ T viivist 0,5 % päevas. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja OÜ T põhivõlgnevus hageja ees moodustab 265 540,25 krooni. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise vastavalt poolte kokkuleppele 0,5 % päevas.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ T põhivõlgnevus hageja ees moodustab 265 540,25 krooni. Poolte vahel oli kokkulepe viivisemääras 0,5 % päevas. Arvestades asjaolu, et kostja OÜ T on põhisumma maksmisega viivitanud mitu aastat on kohu seisukohal, et hageja viivisenõue summas 263 758 on põhjendatud ja tõendatud. Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja IJ sõlmisid 28.02.2007.a. käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja IJt äitma hageja ja OÜ T vahel 28.02.2007.a. sõlmitud kokkulepe p-des 1, 3 ja 4 nimetatud nõuded koheselt hageja esimesel nõudmisel. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Eeltoodust nähtub, et asjas on tõendamist leidnud, et põhivõlgnik oma kohustust hageja ees kohaselt täitnud ei ole. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.02.2007.a. sõlmitud käenduslepingu järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja hageja ees solidaarselt, seega on hageja nõue kostja Igor Joamets`a vastu tõendatud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.