AS BIGBANK hagi Kersti Piir ja Sirje Veski vastu 40 266,33 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
27 826,78 krooni hageja AS BIGBANK (endine ärinimi AS Balti Investeeringute Grupi Pank, RK 10183757, asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Taavi Vospert ([email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
I kostja Kersti Piir II kostja Sirje Veski Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
kirjalik menetlus
1.Rahuldada AS-i BIGBANK hagi Kersti Piiri ja Sirje Veski vastu osaliselt.
2.Välja mõista Kersti Piirilt ja Sirje Veskilt solidaarselt AS-i BIGBANK kasuks 31 866 (kolmkümmend üks tuhat kaheksasada kuuskümmend kuus) krooni ja 65 senti, millest 20 872,32 krooni on tagastamata krediidisumma, 6318,90 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 4675,43 krooni viivis.
Välja mõista Kersti Piirilt ja Sirje Veskilt solidaarselt AS-i BIGBANK kasuks alates 11.09.2008 viivis 25,20% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid kokku mitte üle 16 196,89 krooni.
4.Jätta AS-i BIGBANK menetluskulud 79% ulatuses solidaarselt Kersti Piiri ja Sirje Veski kanda ning Kersti Piiri ja Sirje Veski menetluskulud 21% ulatuses AS-i BIGBANK kanda.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole
käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sirje Veski võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kersti Piir võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.
HAGEJA NÕUE
AS BIGBANK esitas 11.04.2008 Tartu Maakohtule hagi Kersti Piiri ja Sirje Veski vastu 40 266,33 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue põhineb Kersti Piiriga 13.12.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr 0501653/15kt, kokkuleppel nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ning Sirje Veskiga 12.12.2005 sõlmitud käenduslepingul ja 12.01.2007 kokkuleppel käenduslepingu muutmise kohta. Kuna kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjatele 28.08.2007 meeldetuletuskirjad ja 02.10.2007 lepingu ülesütlemishoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja ja pakkudes kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja 14.11.2007 tarbijakrediidilepingu üles. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 40 266,33 krooni, millest 20 872,32 krooni on tagastamata krediidisumma, 6318,90 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6954,46 krooni leppetrahv ja 6120,65 krooni viivis. Täiendavalt palub hageja mõista kostjatelt alates 10.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,20% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus kohustas kostjaid 06.10.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 92). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati Sirje Veskile isiklikult kätte 22.10.2008 (tl 95). Kersti Piirile toimetati hagi avalikult kätte dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.05.2009 (tl 106). Kohus loeb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid Kersti Piirile avalikult kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus 2(4)
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
5.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 13.12.2005 tarbijakrediidilepingust nr 0501653/15kt (tl 74-75), 12.01.2007 kokkuleppest nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega (tl 82-88), 12.01.2007 kokkuleppest käenduslepingu muutmise kohta (tl 89), 28.08.2007 meeldetuletuskirjadest (tl 66-67), 02.10.2007 tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatustest (tl 6869), 14.11.2007 tarbijakrediidilepingu 0501653/15kt ülesütlemisavaldusest ja nõudekirjast (tl 7071), hageja laenuteenuste hinnakirjast (tl 72) ja viivisearvestuse (tl 73).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
7.VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kersti Piir rikkus AS-ga BIGBANK sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust tagastada laenusumma lepingu lisaks olevas maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mille tõttu hageja ütles lepingu üles. Seega tuleb lepingu ülesütlemise tagajärjena mõista I kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 20 872,32 krooni.
8.Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kersti Piir rikkus tarbijakrediidilepingu põhitingimustest ja lepingu lisaks olevate üldtingimuste p-st 2.1 tulenevat kohustust tasuda intressi, seega tuleb I kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata intress 6318,90 krooni.
9.Hageja taotleb kostjatelt üldtingimuste p-i 6.3 alusel leppetrahvi 6954,46 krooni väljamõistmist. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Osutatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjalt leppetrahvi 6954,46 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
10.VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kersti 3(4)
Piirilt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis määras 25,20% võlgnetavalt summalt aastas. Nõude vähendamisel leppetrahvi osa võrra kuulub ühtlasi ümberarvestamisele viivis perioodi 14.11.2007-10.09.2008 eest. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata laenusummalt 470,57 krooni ajavahemiku 14.11.2007-03.12.2007 eest (35 872,32 krooni × 25,20% × 19 päeva/365 päeva), 678,78 krooni ajavahemiku 04.12.2007-10.01.2008 eest (25 872,32 krooni × 25,20% × 38 päeva/365 päeva) ja 3516,16 krooni ajavahemiku 11.01.200810.09.2008 eest (20 872,32 × 25,20% × 244 päeva/365 päeva), millele lisandub viivis lepingu ülesütlemise seisuga 9,92 krooni, kokku viivis 4675,43 krooni.
11.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
12.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
13.Arvestades eeltoodut tuleb Kersti Piirilt ja Sirje Veskilt solidaarselt AS-i BIGBANK kasuks välja mõista 31 866,65 krooni ning veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam kui 16 196,89 krooni (s.o kokku mitte üle põhinõude suuruse). Seisuga 10.09.2008 veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjatelt välja mõista alates 11.09.2008, kuna 10.09.2008 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (79% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 79% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda. Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.