Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.oktoobril 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-08-6193
Kohtuasi
PN hagi R M vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – PN (ik xxx, elukoht xxx) Kostja – R M (ik xx, elukoht xxx) Kostja esindaja – V Timofejeva
Hagi hind maakohtus
290’000.- krooni
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21.septembril 2009.a.
Resolutsioon.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused Harju Maakohtusse 19.02.2008.a esitatud ja 22.02.2008.a täiendatud hagi kohaselt kostja vastu otsustasid pooled soetada endale korteri hageja raha eest ja omanikuks pidi saama hageja. 04.10.2006.a oli hageja notari juures peale 2-nädalast alkoholi tarbimist ebaadekvaatne. Lepingu allakirjutamisel ei saanud hageja aru, et korteri omanikuks saab kostja. Pärast notari juures käiku viidi hageja ravile Wismari tänavale. Hiljem, kui hageja sai asjaoludest teada, oli tal kostjaga suur pahandus. Lepiti ära ja XXX.a pooled abiellusid. Tekkisid arusaamatused ja kostja lahkus korterist. Kostja on esitanud Paldiski Linnavalitsusele kirja, et hageja välja registreeritaks hageja elukohast. Hageja tasus korteri eest kogu selle maksumuse ja kavatses osta selle oma nimele pooltele elamiseks. Hageja soovib, et kostja tagastaks alusetult saadud 290’000.- kr. Hagiavalduse 01.07.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt ostu-müügilepingus oli ära märgitud ka hageja nimi ja hageja ei saanud joobes olles arugi, et korteriomanikuks sai kostja. Eesti keelt hageja ei valda. Hageja kandis kostjale raha 28.09.2006.a 100’000.- kr, 11.10.2006.a 100’000.- kr ja 31.10.2006.a 50’000.- kr. Seega sai kostja hageja pangaarvelt 250’000.- kr. Hageja omas Hansapangas kahte kontot. Kontole nr-ga xxxxxxxxxxxxx kanti üle Xxx korterimüügist saadud raha. Konto nr xxxxxxxxxxxxx pangakaart oli koos paroolidega kostja käes, hageja kandis kontole raha ja kostja kasutas seda kogu aeg. Korteriomand summas 290’000.- kr on ostetud hageja raha eest. Tähtsust ei oma, mida kostja enda raha eest ostis. Tähtsust omab, kui palju raha kandis üle ja andis kostjale hageja. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista. 20.04.2005.a lahutas kostja endisest abikaasast IF ja jagas temaga ühisvara. 20.04.2005.a kohtuotsusega jäeti Xxx , Tallinnas asuv korteriomand kostjale. Kohtuotsus jõustus 03.05.2005.a. 09.11.2005.a kinkis kostja hagejale 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist Xxx . Kinketehingu toimumise ajal olid pooled vabaabielus ja neist said kaasomanikud. 21.09.2006.a otsustati kaasomand müüa, vastavalt poolte kokkuleppele kanti müügist saadud raha 725’000.- kr hageja pangakontole. Sellest 357’500.- kroonile oli õigus kostjal. Kostja otsustas selle raha eest osta endale korteri. Hageja seda ei takistanud. Paar päeva enne kostja poolt ostu-müügilepingu allkirjastamist kandis ta vabatahtlikult notari deposiitarvele 290’000.- kr selleks, et ostja saaks täita ostuhinna tasumise kohustuse. Hageja mõistis seda, et ta kannab üle temale mittekuuluvat raha kostja korteri ostmiseks. Lisaks korterile ostis kostja jahi maksumusega 50’000.- kr, tasus olemasolevaid võlgu 10’000.- kr, kokku 350’000.- kr eest. Selline oli kostjale kuuluv summa hageja pangakontol. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja omandas notariaalse müügilepingu alusel 04.10.2006.a korteriomandi asukohaga XXX, Paldiskis (tl 8-16). Nimetatud lepinguga loeb kohus tõendatuks, et hageja ei vallanud piisavalt eesti keelt, kuid keeldus kasutamast õigust talle kirjaliku tõlke koostamiseks ja kinnitas lepingu p-s 1.6, et on kandnud notari ametialasele kontole 290’000.- krooni, et ostja saaks täita lepingulise ostuhinna tasumise kohustuse. Konto väljavõttelt (tl 17) nähtub, et hageja tegi 28.09.2006.a notari ametikontole ülekande selgitusega „K A -Janisk notar /.../ korteri ostmine Paldiski XXX M R /.../.” Vaidlust ei ole selles, et nimetatud rahasumma ülekandmise ajal ei olnud pooled abielus ja nende abielu sõlmiti XXX.a (tl 18), samuti selles, et korteriomandi omanikuna XXX tänaval kanti kinnistusraamatusse kostja. Wismari Haigla AS tõendist nähtub, et hageja viibis võõrutusravil XXX, seega sattus hageja ravile 7 päeva pärast tehingu vormistamist notari juures ja 13 päeva peale raha ülekannet notari
ametikontole. Nimetatud tõenditest koostoimes teeb kohus järelduse, et hageja kandis raha 290’000.- kr üle kostja omandisse korteri ostmiseks. Ka notari ametikontole märgitud seletuses on hageja kasutanud kostja ja mitte enda nime. Kostja väiteid, et ülekannet summas 290’000.- kr ei teinud hageja alusetult kinnitavad kostja poolt toodud asjaolud, et kostja kinkis ühisvara jagamise tulemusel (tl 66-69) temale lahusvarana kuulunud korteriomandist asukohaga Xxx , Tallinnas 1⁄2 mõttelist osa 09.11.2005.a hagejale (tl 70-72) ja pooled võõrandasid nimetatud kaasomandi 21.09.2006.a 725’000.- krooni eest (tl 7379). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et nimetatud summa kanti hageja arvele. Hageja ei ole menetluse vältel eitanud, et kostjal oli õigus poolele nimetatud summast, seega kinnitab nimetatu kostja väiteid, et XXX tänava korteri ostmisel oli hageja teadlik, et korter ostetakse kostjale just Xxx korteri eest saadud raha arvel. Edasi on oluline vastata küsimusele, kas poolte vahel oli muid õigussuhteid, mis võimaldavad väita, et kostja peaks raha tagastama kostjale. Vaidlust ei ole selles, et hageja kandis kostjale 28.09.2006.a 100’000.- kr, 11.10.2006.a 100’000.- kr ja 31.10.2006.a 50’000.- kr. Oma 21.04.2009.a avalduses on (tl 120) on hageja avaldanud, et kandis need summad ise M isiklikule arvelduskontole. Kohtu küsimusele kohtuistungil nimetatud summade ülekandmise põhjuse kohta vastas hageja, et kandis raha selleks kostjale, et kostjal oleks mugavam. „Meil oli suuline kokkulepe, et mina oma raha kulutan elamispinnale, aga ülejäänud rahaga ta teeb mida tahab.” Seega ei olnud poolte vahel ka muid õiguslikke suhteid, millest võiks järeldada, et kostja on kohustatud nimetatud summad tagastama. Hageja on leidnud, et kostja on kohustatud raha summas 290’000.- kr tagastama kui alusetult saadu. Asjas leidis tuvastamist, et kostja ei saanud hagejalt 290’000.- kr alusetult, vaid sellele rahale oli tal õigus tulenevalt kaasomandisse kuulunud Xxx asunud korteri müügist. Seega puuduvad hagejal kohustuse täitmisena saadu tagasitäitmise alused (VÕS 0167 1028 lg 1), hagi on seetõttu põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: kostja kirjalikku seletust (tl 97-105), kuna see pole vastavas protsessuaalses vormis; Paldiski Linnavalitsuse tõendeid (tl 2021), kuna need ei tõenda käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ehk hageja õigust saada raha tagasi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.