Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.10.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Valentina Andreeva (ka Andrejeva) hagi Swedbank Liising AS (endine AS Hansa Liising Eesti), Amantai Bultejevi, Alari Laua, Olga Smirnova ja Adeptus OÜ vastu müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks.
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
750 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Valentina Andreeva (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Kristina Suvalova Kostja 1 Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Olga Harlamova Kostja 2 Amantai Bultejev (sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxx) Kostja 3 Alari Laud (ik xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata) Kostja 4 Olga Smirnova (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-xx xxxxxxx), esindaja Natalja Revalko Kostja 5 Adeptus OÜ (registrikood 11305056), esindaja Sergei Kuligin Kolmas isik OÜ Vivus Invest (registrikood 10620287), esindaja Kaspar Noor
Harju Maakohtu 26.11.2008 otsus
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 26.11.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Swedbank Liising AS kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostjad Amantai Bultejev, Alari Laud ja Olga Smirnova vormistasid Valentina Andreeva võltsitud passi kasutades hageja esindamiseks Kaupo Pajulale notariaalse volikirja. Seejärel sõlmis Kaupo Pajula hageja esindajana hagejale kuuluva korteromandi müügi- ja asjaõiguslepingu, millega hageja korteriomand võõrandati AS-le Hansa Liising Eesti. Lepingud on sõlmitud esindusõiguseta isiku poolt ning on tühised. Kostjad Amantai Bultejev, Alari Laud ja Olga Smirnova on kriminaalasjas nr 1-1722/04 seoses eeltooduga süüdi mõistetud. Esindusõiguse puudumine oli AS-le Hansa Liising Eesti teada, vaatamata millele võõrandas ta hageja korteriomandi 12.12.2006 OÜ-le Vivus Invest. 17.10.2007 võõrandas OÜ Vivus Invest korteriomandi OÜ-le Adeptus, kes on käesoleval ajal korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud.
2.Lähtuvalt eeltoodust palus hageja esialgselt tunnustada ülalviidatud müügi- ja asjaõiguslepingu tühisust, tunnustada Valentina Andrejeva omandiõigust korteriomandile ja tuvastada Adeptus OÜ kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks. Ühtlasi esitas hageja alternatiivnõude, kus palus välja mõista AS-lt Hansa Liising Eesti, Amantai Bultejevilt, Alari Laualt ja Olga Smirnovalt solidaarselt Valentina Andreeva kasuks 800 000 krooni kahju hüvitamiseks. Hiljem jäi hageja üksnes kahju hüvitamise nõude juurde ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 750 000 krooni ning menetluskulud. Kostjate vastuväited
3.AS Hansa Liising Eesti vaidles hagile vastu. Ta tugines lepingut sõlmides kinnistusraamatu kandele ega pidanud teadma, et Kaupo Pajula nimele tehtud notariaalselt tõestatud volikiri on tehtud pettuse teel. Kostja sai pettusest teada alles hagiavalduse kättesaamisel.
4.Olga Smirnova leidis, et kahju hüvitamise nõuet ei ole õige kostjatelt solidaarselt välja mõista. Arvestada tuleb rikkumise raskusastet. Olga Smirnova sai Amantai Bultejevilt ja Alari Laualt toimingu eest ainult 100 krooni.
5.Amantai Bultejev vaidles hagile vastu. Ta ei ole nõus kahju hüvitamise summaga.
2(6)
6.Alari Laud vaidles hagile vastu. Tema ei ole passivõltsimises osalenud ning ei osalenud ka vaidlusaluse tehingu ettevalmistamisel.
7.Kolmas isik toetas kostja AS Hansa Liising Eesti seisukohti.
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas Valentina Andreeva ja AS Hansa Liising Eesti vahel 07.05.2003 sõlmitud korteriomandi müügi-ja asjaõiguslepingu tühisust. Kohus mõistis otsusega Valentina Andreeva kasuks kostjatelt Amantai Bultejevilt, Olga Smirnovalt, Alari Laualt ning AS-lt Hansa Liising Eesti solidaarselt välja 750 000 krooni. Hageja menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda. Kohus lähtus asja lahendamisel Riigikohtu lahenditest 3-2-1-30-07 ja 3-2-1-92-06.
9.Nähtuvalt Tallinna Linnakohtu 17.05.2005 kohtuotsusest, mida kohus hindas dokumentaalse tõendina (toim lk 13), tutvustasid kostjad Alari Laud ja Amantai Bultejev Kaupo Pajulale kostja Olga Smirnovat, esitledes teda hageja Valentina Andrejevana. 29.04.2003 vormistas Olga Smirnova, kes esines Valentina Andrejevana, notari juures Kaupo Pajula nimele volituse hageja korteriomandi võõrandamiseks, kasutades seejuures 04.05.2001 hageja nimele väljastatud Vene Föderatsiooni kodaniku passi, kuhu oli kleebitud Olga Smirnova foto. Nimetatud pass varastati 25.02.2003 Valentina Andrejeva korterist isiku poolt, kes ei leidnud tuvastamist. Loetletud kostjate tegevus on üheselt kvalifitseeritav hageja omandiõiguse rikkumisena, olles seega õigusvastane.
10.Lähtuvalt eeltoodust, Valentina Andreeva tsiviilhagejaks tunnistamise määrusest, Kaupo Pajulale antud volikirjast ning korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingust on järeldatav, et hageja nimel sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu oli sõlminud esindusõiguseta isik, kusjuures hageja ei ole tehingut heaks kiitnud. Seega on TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt nii müügi- kui ka asjaõigusleping tühine ning AS Hansa Liising Eesti tühise tehingu alusel omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Kuni 30.06.2003 kehtinud AÕS § 57 lg 1 sätestas, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud. Alates 01.07.2003 ei sätesta asjaõigusseadus enam nii selgelt ebaõige kande mõistet, kuid AÕS § 65 lg-st 1 võib järeldada, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta ka kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Sellisest kandest nähtuv isik ei ole tegelikult kinnisasja omanik, sest puudus üks kinnisomandi üleandmise või koormamise eeldus – asjaõigusleping. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-06 olnud seisukohal, et heauskne omandamine ei ole võimalik, kui tühine on asjaõigusleping, millega omandi üleandmine kokku lepiti. Seega ei ole AS Hansa Liising Eesti vaidlusaluse korteriomandi heauskne omanik.
11.Tsiviilhagejaks tunnistamise määruse ja selle lisade alusel oleks iga mõistlik isik pidanud aru saama, et sõlmitud lepingud on hageja nimel teinud esindusõiguseta isik ning hageja ei ole seda hiljem heaks kiitnud. Vaatamata eeltoodule sõlmis AS Hansa Liising Eesti 12.12.2006 OÜ-ga Vivius Invest korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sellega hageja käsutusõigust otseselt rikkudes. AS Hansa Liising Eesti sõlmis OÜ-ga Vivius Invest vaidlusaluse korteriomandi müügi ja asjaõiguslepingu kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest rohkem kui aasta hiljem. Üldjuhul ei saa seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Hagi võimalikku aegumist kostja ei tõstatanud.
3(6)
12.Eeltoodust järeldus, et nii Amantai Bultejev, Alari Laud, Olga Smirnova kui ka AS Hansa Liising Eesti põhjustasid hagejale ühiselt kahju, rikkudes korteriomandi käsutusõigust. Eeltooduga kaotas hageja täieliku õigusliku võimu korteriomandi üle. Süü puudumist ei ole kostjad tõendanud. Kahju tekitajad vastutavad kannatanu ees VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt, st kannatanu võib nõuda kahju täielikku või osalist hüvitamist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Välissuhetes ei mängi rolli kahju tekitajate erinev süü aste, osaluse suurus, käitumise õigusvastasus jne.
13.Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-63-04 tuleneb, et kahju hüvitise suuruse hindamisel saab lähtuda hüvitisest, mis vastab uue samaväärse korteriomandi soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Analoogiline seisukoht järeldub ka tsiviilasjast nr 3-2-1-92-06, kus on rõhutatud, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit käsutamisega rikkunud isik peab hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Vastavalt hageja esitatud analoogilistele müügipakkumistele on vaidlusaluse korteriomandi harilik väärtus 750 000 krooni, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
14.TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jättis kohus hageja tagasivõetud nõuded (hageja omandiõiguse tunnustamine ning kostja Adeptus OÜ tahteavalduse tuvastamine) kostjate ja kolmanda isiku nõusolekul läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.AS Hansa Liising Eesti palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta Valentina Andreeva hagi AS Hansa Liising Eesti vastu rahuldamata. Menetluskulud jätta Valentina Andreeva kanda, sealhulgas AS Hansa Liising Eesti apellatsioonimenetluses kantud kulud.
16.Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaal-ja protsessiõigusnorme, hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ning jätnud välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.
17.23.10.2008 toimunud kohtuistungil võttis hageja oma nõude tagasi ning jäi alternatiivnõude, so kahju hüvitamise nõude juurde. Otsuses märgib kohus, et hageja võttis alternatiivnõuded tagasi ja jäi kahju hüvitamise nõude juurde. Kuivõrd hageja jäi kahju hüvitamise juurde, mis oligi alternatiivnõue, siis on otsus alternatiivsete nõuete osas ekslik.
18.Kohtul puudus alus analüüsida müügi-ja asjaõiguslepingu kehtivust, kuivõrd hageja võttis oma nõude tagasi. Seega lahendas kohus nõude, mida hageja esitanud ei ole. Heauskset omandamist reguleeris lepingu sõlmimise ajal AÕS § 56 lg 3, mille järgi jäävad isiku heauskselt omandatud õigused kehtima, kui isik omandab kinnistusraamatu andmetele tuginedes heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse. AS Hansa Liising Eesti omandas vaidlusaluse korteriomandi tuginedes kinnistusraamatu andmetele ning seega on ta kinnisasja heauskne omanik.
19.Isegi kui ringkonnakohus leiab, et AS Hansa Liising Eesti ei olnud kinnisasja heauskne omanik, ei vastuta AS Hansa Liising Eesti hagejale tekkinud kahju eest, kuna ta ei ole hagejale kahju tekitanud ning vastupidine on hageja poolt tõendamata ja kohtu poolt tuvastamata. VÕS § 1043 kohaselt pidi hageja tõendama põhjusliku seose AS Hansa Liising Eesti teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kohus ei ole põhistanud, millistele tõenditele tuginedes leidis ta, et hagejale põhjustas kahju 12.12.2006 AS Hansa Liising Eesti ja OÜ Vivius Invest vahel sõlmitud korteriomandi müügileping.
4(6)
Hagejale tekitati kahju 2003, mil Amantai Bultejev, Alari Laud, Olga Smirnova vormistasi hagejalt varastatud passi alusel volikirja ning võõrandasid hagejale kuuluva korteriomandi heausksele AS-le Hansa Liising Eesti. On ilmne, et AS Hansa Liising Eesti ning hagejale tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos ja vastupidine on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta AS Hansa Liising Eesti hagejale tekitatud kahju eest koos Amantai Bultejevi, Alari Laua, Olga Smirnovaga solidaarselt VÕS § 137 alusel. Vastustaja seisukoht
20.Valentina Andreeva palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud AS Hansa Liising Eesti kanda. Kaaskostjate seisukohad
21.Olga Smirnova ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja palub jätta selle rahuldamata.
22.Teised kostjad apellatsioonkaebuse kohta oma seisukohta avaldanud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
24.Meelevaldne ja eksitav on apellandi käsitlus sellest, millise alternatiivse nõude juurde hageja jäi. Hageja esitas alternatiivselt kaks nõuet. Esiteks nõudis ta omandiõiguse tunnustamist ja kinnistusraamatu kande parandamist ja teiseks kahju hüvitamist omandi kaotamise eest. Menetluse käigus leppis hageja omandi kaotusega ja jäi kahju hüvitamise nõude juurde ning võttis tagasi omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõude. Ebaõige on apellandi väide, et hageja võttis tagasi ka müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõude. Tehingu tühisus on asjaolu, millele hageja ka oma kahju hüvitamise nõudes tugines. Tehingu tühisust ei pea eraldi hagema, tühine tehing on tühine algusest peale. Asjaolu, et hageja nimel tema korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu oli sõlminud esindusõiguseta isik, kusjuures hageja ei kiitnud tehingut heaks, ei ole apellant vaidlustanud. Seega on TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt nii müügi- kui ka asjaõigusleping tühised. Heauskne omandamine ei ole võimalik, kui asjaõigusleping, millega omandi üleandmine kokku lepiti, on tühine. Seega ei ole AS Hansa Liising Eesti vaidlusalust korteriomandit heauskselt omandanud.
25.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kuivõrd korteriomandi edasivõõrandamise hetkel tema poolt, ei olnud sellele seatud käsutuskeeldu, ei ole edasivõõrandamine õigusvastane. 19.10.2007 esitas apellant avalduse Harju Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke tühistamiseks, millest nähtub üheselt, et apellant teadis, et 07.05.2003 Valentina Andreeva nimel sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu on teinud esindusõiguseta isik ning hageja ei ole seda hiljem heaks kiitnud. Seega pidi apellant teadma käsutustehingu tühisusest ja seega ka sellest, et ta ei ole omanikuks saanud. Vaatamata sellele võõrandas apellant korteri edasi heausksele omandajale, kahjustades sellega teadlikult hageja huve. Teise isiku omandi käsutamine on õigusvastane. Tõendatud on ka põhjuslik seos hageja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Just apellandi õigusvastase tegevuse tõttu jäi hageja omandist ilma. Valentina Andreeval oli apellandi vastu korteriomandi väljaandmise nõue, mis polnud
5(6)
aegunud. Seega oleks hageja saanud oma korter tagasi, kui AS Hansa Liising Eesti poleks seda edasi võõrandanud heausksele omandajale.
26.Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud solidaarselt kostjate Amantai Bultejevi, Alari Laua, Olga Smirnova ja AS Hansa Liising Eesti kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud jätta Swedbank Liising AS kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.