Tsiviilasi nr.2-09-16162
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.oktoober 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-16162
Tsiviilasi
X hagi K. P. ja D. P. vastu 12 525 krooni väljamõistmise nõudes. Hageja : X Tartu osakond (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja : M. P. (jurist) Kostja I : K. P. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x.xxxxxxxxxxxxxx.xx-xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxx/x) Kostja I : D. P. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x.xxxxxxxxxxxxxx.x-xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxx/x) /ilmumata/ 06.oktoober 2009.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes TsÜS §5 ning RvkS §§26 lg.1 ning VÕS §65, §76, 127,§130, §137 ja §1043 ning TsMS §162, §165 §174, §414, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X hagi K. P. ja D. P. vastu täies ulatuses. Välja mõista D. P. (is.kood xxxxxxxxxxx) üksteist tuhat kolmsada üheksakümmend seitse (11 397) krooni X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Välja mõista D. P. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja K. P. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt üks tuhat üheksakümmend seitse (1 097) krooni X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta 8,78% ulatuses kostjate kanda solidaarselt ning ülejäänud osas kostja D. P. kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (06.10.2009.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 17.03.2008.a. kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr.1-08-3812 on D. P. süüdi mõistetud „Karistusseadustiku“ §263 pp.1,4 järgi selles, et ta 07.07.2007.a. peksis K. K. , põhjustades viimasele tervisekahjustuse. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 17.03.2008.a. kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr.1-08-3812 on K. P. süüdi mõistetud „Karistusseadustiku“ §263 pp.1,4 järgi selles, et ta 25.08.2007.a. koos D. P. peksis R. D. , põhjustades viimasele tervisekahjustuse. Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja kinnitab, et hageja on vastavalt AS V H ja SA T Ü K arvetele kandnud kannatanu K.K ravimisel kulutusi kogusummas 11 428 krooni ning kannatanu R.D’e ravimisel kulutusi summas 1 097 krooni. Samas avaldab esindaja, et hageja vähendab kostja D.P’e vastu suunatud nõuet 31 krooni võrra, sest AS V H on ekslikult kahel korral esitanud arve eriarsti esmase vastuvõtu (summas 156 krooni) eest, samal ajal kui eriarsti korduva vastuvõtu tasu vastavalt hinnakirjale on 125 krooni. Vastuväitena kostja D.P’e poolt avaldatule leiab hageja esindaja, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Esindaja märgib, et arvestades kostja poolt kannatanu K.K’ile tekitatud vigastusi (vasakpoolse sarna-ülalõualuu ja ninaluu murd, näopiirkonna muud vigastused), on raviasutuse poolt rakendatud ravivõtted põhjendatud ja vajalikud ning tasuarvestus vastab kehtestatud hinnakirjale. Esindaja lisab, et eksitav on ka kostja väide selles, et hageja pole kohtueelselt pöördunud nõudega kostja poole, sest hageja on 24.07.2008.a. teinud kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks ja hoiatanud vabatahtlikust tasumisest keeldumise korral hagimenetluse algatamisest, kuid kostja hageja ettepanekule ei reageerinud. Hageja esindaja palub regressnõude korras välja mõista kostja D.P’elt hageja poolt kannatanu K.K’i ravikulude katteks hüvitatu summas 11 397 krooni ning kostjatelt solidaarselt hageja poolt kannatanu R.D’e ravikulude katteks hüvitatu summas 1 097 krooni. Menetluskulud palub esindaja jätta kostjate kanda solidaarselt. Kostja K.P võtab hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades hageja nõude tekkealuse õiguspärasust ja nõude arvestuslikku õigsust. Kostja D.P kohtuistungile ei ilmunud. Ta on saatnud kohtule avalduse, milles teatab seoses tööülesannete täitmisega välislähetuses (Rootsi Kuningriik) viibimisega istungile ilmumata jäämisest.
Kohtu nõudmisel esitatud kirjalikus vastuses hagile märgib kostja, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest hageja ei ole pöördunud nõudega kostja poole asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja tunnistab hageja nõuet kannatanu R.D’e ravikulude, summas 1 097 krooni, osas. Samas vaidleb kostja vastu kannatanu K.K’i ravikulude hüvitusnõudele. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuded ei ole proportsionaalsed ega lange kokku tegeliku võimalikult tekitatud kahju ulatusega. Kostja väidab, et lõi kannatanu K.K’it vaid ühe korra ning tema hinnangul ei saanud taoline toiming kaasa tuua kannatanule sellises mahus tervisekahjustusi ja ravivõtteid, nagu on märgitud raviasutuste arvetel. Samuti peab kostja põhjendamatuks kannatanu suunamist AS-st V H TÜ K SA-sse ja sellega kaasnenud ravikulusid. Kostja märgib, et teda ei informeeritud kannatanu suhtes kohaldatavatest ravivõtetest ja –kulutustest ning talle ei võimaldatud sellesse protsessi sekkuda, mistõttu kostja peab vajalikuks ekspertiisi läbiviimist ravivõtete vajalikkuse ja –mahu hindamiseks. Kostja tunnistab selles nõudes hagi 620 krooni ulatuses (kannatanu esmase vastuvõtu tasu 156 EEK ja kompuutertomograafia uuring 464 EEK), kuid muus osas palub selles nõudes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda /tl.24-26/.
“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS §414 lg.1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kuna kostja D.P on teatanud istungile ilmumata jäämisest ja selle põhjustest ning nõustunud asja lahendamisega ilma tema osavõtuta kohtuistungist ning arvestades asja lahendamiseks kogutud materjalide piisavust ning istungile ilmunud menetlusosaliste nõustumust asja lahendamisega ilma kostja D.P’e osavõtuta, peab kohus otstarbekaks ja põhjendatuks asja lahendamist ilma kostja D.P’e isikliku osavõtuta kohtuistungist.
Kohus ei loe põhjendatuks ka kostja D.P’e seisukohta asja läbi vaatamata jätmiseks põhjusel, et hageja ei ole pöördunud nõudega kostja poole asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks. Kohus märgib, et TsMS §371 lg.1 p.3 ja TsMS §423 lg.1 p.1 annavad aluse asja menetlusse võtmiseks ja/või asja läbivaatamata jätmiseks üksnes juhul, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kohus selgitab, et valdusalusest võlasuhtes tuleneva kohustuse puhul ei näe kehtiv seadusandlus ette selle kohustuslikku kohtueelset nõudemenetlust. Kohus lisab, et hageja on esitanud kohtule dokumentaalse tõendi /tl.40/, millest nähtuvana on hageja 24.07.2008.a. teinud kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks ja hoiatanud vabatahtlikust tasumisest keeldumise korral hagimenetluse algatamisest. Siit johtuvalt puudub õiguslik alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS §423 lg.1 p.1 alusel.
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja põhjendused, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte seletuste ja asja materjalidega /tl.3-8/ on tõendatud, et Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 17.03.2008.a. kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr.1-08-3812 on D. P. süüdi mõistetud „Karistusseadustiku“ §263 pp.1,4 järgi selles, et ta 07.07.2007.a. peksis K. K. , põhjustades viimasele tervisekahjustuse; ning Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 17.03.2008.a. kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr.1-08-3812 on K. P. süüdi mõistetud „Karistusseadustiku“ §263 pp.1,4 järgi selles, et ta 25.08.2007.a. koos D. P. peksis R. D. , põhjustades viimasele tervisekahjustuse. Samuti on asja materjalidega /tl.9-14/ tõendatud, et hageja on raviasutustele hüvitanud viimaste poolt kannatanute ravimisel kantud kulutused. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, millist reguleerivad nii ravikindlustust kui ka võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon „Ravikindlustuse seaduses“ (RvkS) (RT 62/02-377) §2 lg.1 sätestab, et ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sama seaduse §3 lg.1 kohaselt on ravikindlustuse kindlustusandjaks X. Seega on X (kindlustusandjana) kohustatud katma ravikindlustatud isiku tervishoiukulud. RvkS §26 lg.1 sätestab, et X on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja on K.K’i ravikulude katteks tasunud AS-ile V H ja SA-le TÜK 11 428 krooni /tl.11-14/ ning R.D’e ravikulude katteks hüvitanud AS-ile V H 1 097 krooni /tl.9-10/. Seega on hageja õigustatud esitama ravikindlustatute tervishoiukulude katmisest tulenevat regressnõuet kostjate vastu. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse §127 lg.4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Eeltoodud sätete sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kaasneb isiku tsiviilvastutus selle kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide – süü, teo õigusvastasus, kahju ning põhjuslik seos kahjutekitaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel – samaaegsel esinemisel. Kohus, analüüsinud ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et on tõendatud kostjate käitumises kahju tekitamisel põhineva tsiviilvastutuse tekke koosseisulised elemendid. VÕS §1045 lg.1 p.2 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kriminaalasja nr.1-08-3812 materjalidest nähtuvana
on kostja D.P 07.07.2007.a. kella 01.00 paiku tunginud Valga linnas kallale K.K’ile, lüües talle rusikaga vastu nägu ja paisates kannatanu asfaldile pikali ning purustades kannatanu vasakpoolse sarna-ülalõualuu ja ninaluu ning põhjustades kannatanule pea põrutuse koos pehmete kudede turse ja verevalumitega näo piirkonnas /tl.6/. Samaste tõendite kohaselt on 25.08.2007.a. kella 03.00 paiku D.P grupis koos K.P’iga tunginud kallale R.D’ele, kus K.P lükkas vägivalda kasutades kannatanu vastu asfalti pikali ja lõi koos D.P’ega kannatanut korduvalt jalaga keha piirkonda; kannatanu püsti tõustes lõi D.P kannatanut rusikaga näkku, mille peale viimane kukkus uuesti pikali /tl.6-7/. Kostjad kriminaalasja süüdistuses fikseeritud teokirjeldust ümber lükanud ega vastupidist tõendanud ei ole ning on tunnistanud kannatanutele kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamist. Seega loeb kohus tuvastatuks kostjate õigusvastase käitumise. Asja materjalidega /tl.3-8/ on tõendatud, et Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 17.03.2008.a. kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr.1-08-3812 on D. P. ja K. P. süüdi mõistetud „Karistusseadustiku“ §263 pp.1,4 järgi ning isikuid on karistatud vastavalt 3 kuu vangistuse ja rahatrahviga summas 7 500 krooni. Kuna VÕS §1050 sätestatu kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse ning kostjad ei ole hageja süüstavaid väiteid ümber lükanud ega vastupidist tõendanud ega tõendanud VÕS §104 sätestatud süüvormide puudumist, loeb kohus tõendatuks kostjate süü kahju tekitamises. Samuti loeb kohus tõendatuks hagejal kahju tekkimise. VÕS §130 lg.1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Asja materjalidega ja hageja esindaja seletustega on tõendatud, et hageja on kannatanu K.K’i ravikulude katteks tasunud AS-ile V H ja SA-le TÜK 11 428 krooni /tl.11-14/ ning R.D’e ravikulude katteks hüvitanud AS-ile V H 1 097 krooni /tl.9-10/. Hageja on põhjendatult vähendanud kostja D.P’e vastu suunatud nõuet korduva esmase vastuvõtutasu, summas 31 krooni, võrra. Kohus ei loe põhjendatuks kostja D.P’e väidet hageja poolt nõutava kahju mittevastavuse kohta tegelikele ravikuludele ja/või –vajadustele. Kohus on seisukohal, et arvestades süüdistuses esitatud teokirjeldust (vt.ülalmotiveeritud), vastab raviasutuste arvetest nähtuv ravivõtete ja -toimingute (kompuutertomograafia, nahahaava suturatsioon, injektsioonanesteesia, operatsioon jms.) maht taoliste tervisekahjustuste raviks eelduslikelt hädavajalike ravivõtete/toimingute põhjendatud ja vajalikule mahule. Seega loeb kohus tõendatuks hagejal kahju tekkimise summas 12 494 (11 397 + 1 097) krooni. Kohus ei loe põhjendatuks kostja D.P’e seisukohta selles, et pole tõendatud kannatanu K.K’il sellise suuremahulise tervisekahjustuse ja seeläbi hagejal sellises mahus kahju tekkimine just kostjate tegevuse tagajärjel (põhjuslik seos). Kohus märgib esmalt, et Riigikohus on oma varasemates lahendites (3-2-1-149-05, 3-2-1-53-06, 3-2-1-78-06) korduvalt rõhutanud, et põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud („conditio sine gua non“ reegel, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud). Nagu ülalmotiveeritud, on leidnud tõendamist fakt, et D.P 07.07.2007.a. kella 01.00 paiku tunginud Valga linnas kallale K.K’ile, lüües talle rusikaga vastu nägu ja paisates kannatanu asfaldile pikali ning purustades kannatanu vasakpoolse sarna-ülalõualuu ja ninaluu ning põhjustades kannatanule pea põrutuse koos pehmete kudede turse ja
verevalumitega näo piirkonnas /tl.6/. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks olukorda, kus kannatanu elukohajärgne raviasutus (AS V H) on pärast esmaste ravivõtete sooritamist ja nende tulemuste selgumist suunanud järgnevateks ravitoiminguteks isiku teise raviasutusse (SA TÜK), kus on kohaldatavateks ravivõteteks vajalikud eriseadmed ja –personal. Siit johtuvalt loeb kohus ainetuks kostja viiteid kannatanu SA-s TÜK ravi ja sellega kaasnenud kulutuste mittevajalikkuse kohta. Eeltoodud tõendeid analüüsides ja kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks põhjusliku seose olemasolu kostjate õigusvastase käitumise ja hagejal seeläbi tekkinud kahju vahel. VÕS §137 lg.1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud kostjate tsiviilvastutuse tekke aluseks olevad kõik kohustuslikud koosseisulised elemendid, vastutavad kostjad tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle hüvitama. VÕS §65 lg.1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Antud juhul on hageja nõudnud kostja D.P’elt kannatanu K.K’i ravikulude regressi korras hüvitamist summas 11 397 krooni ning kostjatelt solidaarselt kannatanu R.D’e ravikulude hüvitamist summas 1 097 krooni. Seega tuleb kostja D.P’elt hageja kasuks välja mõista 11 397 krooni ning kostjatelt solidaarselt 1 097 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS §165 lg.3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna antud juhul tehakse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks otsus 1 097 krooni osas, mis moodustab hageja kogu nõudest (12 494 krooni) vaid 8,78%, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks antud juhul jätta kostja K.P’i kanda menetluskuludest 8,78% ning –ülejäänud menetluskulud jätta kostja D.P’e kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses. A.Kaldma kohtunik 06.10.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.