2-09-4524/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja - endise ärinimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS - ja kostja U K sõlmisid 19.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr.0500791/45st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti summas 70 000 krooni. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 25,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimusi nr S. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kaks kokkulepet nr 1 ja nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Vastavalt viimasena sõlmitud kokkuleppele kinnitas kostja, et kokkuleppe sõlmimise seisuga on kostjal täitmata rahalised kohustused hageja ees summas 392 724.52 krooni, sealhulgas krediidisumma 117 991.57 krooni, intress 274 732.95 krooni, millest eelnimetatud intress annulleeriti. Krediidisummat suurendati 1 734.84 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja kasutuses krediidisumma 119 726.21 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära: alates 15.08.2007 loeti intressimääraks 23.95% uuelt krediidisummalt aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, siis saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad. Kostja lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, mistõttu 29.02.2008 saadeti kostjale tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatus ning 27.03.2008 ütles hageja kostjale lepingu üles. Lepingu järgi tagastamata krediidisummaks jäi 119 726.21 krooni. Pärast lepingu ülesütlemist on krediidisumma katteks laekunud 3 420.19 krooni. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes lepingule ja seadusele, nõuab hageja hagi esitamisel kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 151 362.75 krooni, millest 115 680.33 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 479.34 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 24 203.08 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi koostamisest 05.02.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 23,95% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati kohtule korduvalt „hoiutähtaja möödumisel“. Hagimaterjalid on kostjale tema tööandja vahendusel isiklikult kätte antud 10.09.2009. Vastust hagile kostja ei ole esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostjale tema tööandja – xxxx vahendusel kätte antud 10.09.2009. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 30.09.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale vastavalt lepingu raames sõlmitud kokkulepetele nr 1 ja 2 võimaldanud krediiti summas 119 726.21 krooni. Poolte vahel oli lepitud kokku ka tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks hagi esitamisel oli veel 115 680.33 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel ka järginud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 151 362.75 krooni, sellest põhivõlgnevus summas 115 680.33 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 11 479.34 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 24 203.08 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 05.02.2009 määras 23,95% tagastamata krediidisummast aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.