Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. oktoober 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-95193
Tsiviilasi
1 hagi Larissa Roots vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu XXX 1, rk 80195041, asukoht F. XXX 1-11, 51014 Tartu; hageja esindaja adv Tambet Laasik; kostja Larissa Roots,
Kohtuistungi aeg Prokollija
17.-18. september 2009 istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 452 lg 1 ja 3, 456 lg 1 ja 2, 632, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Välja mõista Larissa Rootsilt (Roots) KÜ XXX 1 kasuks võlg 2 762.10 krooni ja viivis 2 451.65 krooni, kokku 5 213 (viis tuhat kakssada kolmteist) krooni 75 senti. KÜ XXX 1 menetluskulud jäävad Larissa Rootsi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud 2005. aastal renoveeriti korteriühistu liikmete otsuse alusel F. XXX 1 elamu lääne- ja lõunapoolset fassaadi. 29.05.2005 KÜ XXX 1 liikmete erakorralisel üldkoosolekul nõustuti 33 798.75 krooni suuruse hinnapakkumisega ning otsustati, et renoveerimistöö maksumus tuleb jagada kaheksa korteriomaniku vahel võrdselt. Koosolekul osales viis
korteriomanikku kaheksast ning kümme häält kolmeteistkümnest. Tööd alustati 2005 a juulis ning lõpetati detsembris. Kostjale esitati 6. jaanuaril 2006 arve nr 058-002 summas 2 762.10 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Kostja ei olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ja tööde teostamise ajal veel korteri omanik ning korteriühistu liige. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on seisukohal, et seadusest tuleneval alusel läksid kostjale üle senise omaniku kohustused, muu hulgas kohustus tasuda maja renoveerimise eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 762.10 krooni ning viivis arvestusega 0,07 % maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja omandas korteri F. XXX 1 elamus 02.12.2005. Endine omanik Martti Org ei teavitanud kostjat elamu fassaadi remondist ning korteriühistu erakorralise üldkoosoleku otsusest. Kohtuistungil nõustus kostja asjaoluga, et elamu fassaadi remont toimus. Kostja vaidleb vastu arve tasumise kohustusele põhjusel, et renoveerimistöid tegi EurEst Wood Industry OÜ, mille osadest 50 % kuulub korteriühistu F. XXX juhatuse liikmele Ainar Savile. Firma ei tegele renoveerimistööga ning ei oma selleks vastavat tegevusluba. Üldkoosoleku protokoll on valesti vormistatud, puudub koosoleku päevakord ning protokollija ja ühe korteriühistu liikme allkirjaga kinnitus. Korteriühistu XXX 1 põhikirja järgi on koosoleku kokkukutsumiseks vaja teavitada kirjalikult kõiki KÜ liikmeid 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kui eelmine koosolek toimus 18.05.2005, siis ei saadud 29.05.2005 toimuvast erakorralisest üldkoosolekust teavitada ühistu liikmeid ettenähtud tähtaja jooksul. Remondikulud tuleb arvestada vastavalt kaasomandi osa suurusele korteri ruutmeetri kohta. Kulutusi saab jagada omanike vahel võrdselt ainult siis, kui on selline kokkulepe. Sellist kokkulepet ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Korteriühistuseaduse § 13 lg 3 kohaselt Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja vastuväidet, et üldkoosoleku otsus on sisult vale või vähemalt ebaõiglane, ei saa kohus arvesse võtta. KÜ XXX 1 liikmete 29. mai 2005 erakorralise üldkoosoleku poolt vastu võetud otsuste kehtetus ei ole tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, seega kuulub üldkoosoleku otsus täitmisele. MTÜS § 241 lg 1 ja 2 kohaselt Üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kohus on seisukohal, et KÜ XXX 1 29.05.2005 erakorralise üldkoosoleku otsus ei ole tühine kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. KÜ XXX 1 põhikirja (tl 22-33) punkt 5.5 kohaselt erakorraline üldkoosolek tuleb kokku kutsuda ja läbi viia 15 kalendripäeva jooksul arvates 1/10 ühistu liikmete, juhatuse või revidendi vastava taotluse esitamisest. Tl-l 35 oleva protokolli kohaselt on tegemist erakorralise üldkoosolekuga, mistõttu selle toimumisest ei pidanud ühistu liikmetele 15 päeva ette teatama.
Korteriühistuseaduse § 51 kohaselt Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kostja omandas korteriomandi pärast erakorralise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ja fassaaditööde tegemist. KÜ XXX 29.05.2005 erakorralise üldkoosoleku otsuse täitmise kohustus läks korteriomandi omandamisel üle kostjale. 6. jaanuaril 2006 esitati kostjale arve. Kostjalt tuleb välja mõista arves nr 058-002 märgitud summa 2 762.10 krooni. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on viivitanud arve tasumisega alates 26. märtsist 2006 kuni hagi kohtusse esitamiseni, so 9. juunini 2009 (kaasa arvatud) 1153 päeva, millele lisandub periood 10. juunist kuni 2. oktoobrini 2009 a, so 115 päeva. Viivise määr on 0,07 % viivitatud summalt päevas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise (2762.10x1268x0,07%) 2 451.65 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.