S S hagi M M E vastu võla 322 000 kr ja viivise nõudes Hagihind 322 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Kohtuistungil osalesid: Hageja S S esindaja advokaat Anto Variku (AB Concordia – Lennuki 22 Tallinn) Kohtuistungil ei osalenud: Hageja S S ( ); Kostja M M E
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15.september 2009. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M M Elt (E) S S kasuks võlg 322 000 (kolmsada kakskümmend kaks) tuhat krooni, viivis alates 1.augustist 2008 kuni 1.oktoobrini 2009.a. 322 000 (kolmsada kakskümmend kaks) tuhat krooni ja sealt edasi 0,25% põhinõudest so 322 000 kroonist kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohtukulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.S S esitas 1.09.2008.a. maakohtule hagi M M E vastu võla 322 000 kr ja viivise nõudes.
1(7)
2-08-56961 Hagiavalduse kohaselt 26. aprillil 2007 sõlmisid S S (hageja) ja M M E (kostja) kinnistu müügilepingu, kokkuleppe hüpoteegi loovutamise koha, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu Tallinna notar Maive Ottas'e büroos (notari ametitoimingute raamatu registri number 2479) (lisa 1). Lepingu esemeks oli hagejale kuuluva kinnistu müük aadressil K tn 9, S alevik, S vald, Saare Maakond (Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number XXXXX, katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) (lisa 2). Lepingu eseme otsene valdus anti hageja poolt kostjale üle lepingu sõlmimise päeval ehk 26. aprillil 2007 ning hageja täitis kostja ees kõik lepingust tulenevad kohustused. Kostja on omapoolselt andnud kinnitused lepingu punktis 2.2, et vaatas üle lepingu koosseisu kuuluva maaüksuse (p. 2.2.1), lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ja on teadlik ehitise seisukorrast (p. 2.2.2). Samuti kinnitas kostja punktis 2.2.5, et ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid kostja õigust sõlmida leping. Kinnistu müügihind oli vastavalt lepingu punktile 3.1 üks miljon nelisada kakskümmend kaks tuhat (1 422 000) krooni. Lepingu punktis 3.3 lepiti hageja ja kostja vahel kokku, et müügihinnast üks miljon (1 000 000) krooni tasutakse müüjale kolme (3) pangapäeva jooksul (tehingut finantseeris selles ulatuses Nordea Bank Finland PLC) ja kakskümmend kuus tuhat üheksasada seitsekümmend (26 970) eurot ehk nelisada kakskümmend kaks (422 000) krooni kohustus kostja tasuma hiljemalt 31. detsembriks 2007 hageja esindaja arveldusarvele nr Hansapank ASis. Kuna kokkulepitud tähtajaks raha ei laekunud ja kostja ei edastanud hagejale informatsiooni mittetasumise põhjuste kohta, siis saatis hageja 04. jaanuaril 2008 kostjale pretensiooni ja kohtuhoiatuse (lisa 3).
11.jaanuaril 2008 saabus kostja vastus hageja 04. jaanuaril 2008 saadetud pretensioonile (lisa 4). Pretensioonis väideti, et ehitisel on ilmnenud väga palju erinevaid puudusi, millede kõrvaldamine on tekitanud ostjale olulist kahju ja müüja on andnud ostjale üle lepingutingimustele mittevastava asja. Samuti teatas kostja, et keeldub VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel võlgnetava kohustuse täitmisest. Vastuse punktis 1.5. toodi kostja poolt välja rida puuduseid, mis peamiselt olid seotud niiskuse ning hallituse tekkega ja küttesüsteemi puudustega. Hageja perekonnaliikmed on eelnevalt aastaringselt nimetatud elamus elanud, kuid ei ole täheldanud vastuses kirjeldatud puuduseid. Arvatavasti võisid puudused tekkida ebakorrapärasest kütmisest niiskete ilmadega, samuti peab sellise elamu eest hoolitsema aastaringselt. Pindi Kinnisvara ASi poolt 03. aprillil 2007 ehk vahetult enne müügitehingut tehtud eksperthinnang nr 070403-15106-401 (lisa 5) kinnitab, et kinnistuja sellel asuv 1970-ndatel ehitatud elamu (s.h. siseviimistlus) on väga heas seisukorras. Kuigi kostjapoolsed etteheited elamu seisukorra ja puuduste kohta tulid hagejale üllatusena, toimusid poolte vahel läbirääkimised selleks, et vältida pikka ja kulukat kohtumenetlust ning leida mõlemaid pooli rahuldav kohtuväline kompromiss olukorra kiireks lahendamiseks. Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti hageja ja kostja vahel Tallinna notar Robert Kimmeli büroos (notari ametitoimingute registri raamatu nr 1142) 05. märtsil 2008 kinnistu müügilepingu muutmise leping (lisa 6), millega muudeti 26. aprillil 2008 sõlmitud lepingu punktide 3.1, 3.3. ja 3.4 sõnastust. Müügilepingu muutmise lepinguga (p 3.1.) alandas hageja kinnistu hinda saja tuhande (100 000) krooni võrra ja seetõttu vähenes kostja võlgnevus hageja ees kolmesaja kahekümne kahe (322 000) tuhande kroonini. Müügilepingu punktis 3.3. lepiti kokku, et kostja tasub vastava summa hiljemalt 31. juuliks 2008 ja tasumisega viivitamisel lepiti viivisemääraks kokku 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Müügilepingu muutmise lepingu punktis 2.2. avaldasid pooled, et nad ei oma pärast käesoleva lepingu sõlmimist, s.h. tulenevalt lepingu eseme seisukorrast, teineteise suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone. Ostja kinnitas, et on teadlik kõigist lepingu esemel olevatest ja
2(7)
2-08-56961 lepingu esemel asuva ehitise nähtavatest ja varjatud puudustest. Samuti kinnitas kostja, et vähendatud müügihind vastab täielikult varjatud puuduste koosseisule.
21.juulil 2008 saatis kostja hageja esindajale e-posti teel teate, et kostjal ei ole võimalik lepingus kokkulepitud tähtajaks midagi maksta, kuna Nordea pank ei anna kostjale selle aasta jooksul rohkem laenu (lisa 7). Kostja andis ebamäärase lubaduse maksta septembrikuu lõpus poole summast ja aasta lõpus loodab kostja tasuda ülejäänud summa, mis tuleb oma tööga teenida. Hageja ei olnud jõudnud veel seisukohta võtta kostja 21. juulil 2008 saadetud e-kirja suhtes, kui 31. juulil 2008 saabus kostjalt teine e-kiri, mis algas sõnadega "probleem, probleem, probleem..." (lisa 8). Nimelt väidab kostja, et maja seinad on katki ja selle pärast on majas talvel alati külm. Kostja lubas helistada soomlasest spetsialistile, kes pidi tulema olukorda vaatama. Hagejale jäi arusaamatuks nimetatud e-kirja sisu ja mida kostja sellega taotleb, kuna poolte vahel 03. märtsil 2008 sõlmitud müügilepingu muutmise lepingus välistati edaspidised tuginemised asja puudustele Nagu e-kirjale lisatud fotodest nähtub (lisa 9), siis on kostja pildistanud ühest kohast pragunenud vuugivahesid ja poolikut telliskivi. Nimetatud puudus on silmaga nähtav ja esines juba lepingu sõlmimise ajal. Kostja poolt esitatud väited ei ole tõsiseltvõetavad ja sellistele asjaoludele tuginemise välistab poolte vahel 03. märtsil 2008 sõlmitud müügilepingu muutmise leping (välistas nii nähtavatele kui varjatud puudustele tuginemise tulevikus). Kostja selline käitumine oli ilmselgelt pahatahtlik ja hageja jaoks solvav, kuna hageja tuli kostjale heauskselt tasumise tähtaja olulisel pikendamisel vastu ja ei nõudnud müügisumma kohest tasumist. 04. augustil 2008 saatis hageja esindaja e-posti teel kostjale pretensiooni lepingu mittetäitmise kohta ja lepptrahvi nõude (lisa10). Samuti teatas hageja, et ei kavatse vastu võtta kohustuse ositi täitmist, tuginedes VOS §-le 83, kuna kohustus tuli täita ühe korraga hiljemalt 31. juuliks 2008. Nimetatud näidatud kiri oli lisatud hageja esindaja poolt allkirjastatud manusena e-kirjale. E-kirjas oli märgitud ka asjaolu, et vastav pretensioon ja leppetrahvi nõue saadetakse kostjale posti teel, kuid hageja poolt posti teel saadetud kirja kostja enam vastu ei võtnud (lisa 11). Peale 04. augustil 2008 saadetud kirja ei ole hageja ja kostja vahel enam mingisugust suhtlemist toimunud.
2.Eeltoodust tulenevalt on hageja jaoks ilmne, et kostja on toime pannud kohustuse rikkumise võlaõigusseaduse VÕS § 100 mõistes. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Samas ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis välistaks kostja vastutuse kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 alusel. VÕS § 101 kohaselt on võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus kasutada seaduse poolt ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (lg 1 p 1) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul nõuda viivist (lg 1 p 6). VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Hageja põhinõudeks kostja vastu on 03. märtsil 2008 sõlmitud müügilepingu muutmise lepingus punktist 3.3. tulenev võlasumma 322 000 krooni. Lepingu punktist 3.4 tuleneb müüja õigus tasumisega viivitamisel nõuda ostjalt viivist 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, mida hageja hakkas arvutama alates 01. augustist 2008 ning kavatseb need sisse nõuda VÕS § 113 lg 1 ja lepingu punkti 3.4 alusel. Kuivõrd kostja ei ole kuni käesoleva hetkeni tasunud hagejale võlgnetavat summat, omab hageja kostja suhtes hagi esitamise hetkel viivisenõuet 28 viivitatud päeva eest (periood 01. august kuni 28. august 2008. a).
3(7)
2-08-56961 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 322 000 Eesti krooni ning viivis 0,25% põhinõudest ühe kalendripäeva kohta kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust ning VÕS §-st 100, § 101, § 103, § 113 lg 1 palub hageja: 1. välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas kolmsada kakskümmend kaks tuhat (322 000) krooni; 2. välja mõista hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 29 kalendripäeva eest ja viivisesumma null koma kakskümmend viis protsenti (0,25%) põhinõudest ühe kalendripäeva kohta, mis ei ole sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 3. menetluskulude jaotamisel hageja kasuks kostjalt välja mõista kõik menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud hageja õigusnõustaja abi eest (kuludokumendid esitatakse seaduses sätestatud korras).
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja /t.l. 149-150/, et kostja võtab hagis esitatud sisulised asjaolud omaks, tunnistades, et on nõus tasuma hagejale 322 000 krooni, kuid viivisemääraga 0,025% kalendripäevas. Hageja märgib, et Tallinna notar Robert Kimmeli büroos (notari ametitoimingut registri raamatu nr 1142) 05. märtsil 2008 sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepingu punktis
2.2.avaldasid pooled, et nad ei oma pärast lepingu sõlmimist, s.h. tulenevalt lepingu eseme seisukorrast, teineteise suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone. Kostja kinnitas, et on teadlik kõigist lepingu esemel olevatest ja lepingu esemel asuva ehitise nähtavatest ja varjatud puudustest. Samuti kinnitas kostja, et vähendatud müügihind vastab täielikult varjatud puuduste koosseisule. Müügilepingu muutmise lepinguga alandas hageja kinnistu hinda saja tuhande (100 000) krooni võrra ja seetõttu vähenes kostja võlgnevus hageja ees kolmesaja kahekümne kahe (322 000) tuhande kroonini - sisuliselt oli tegemist poolte vahel saavutatud kompromissiga. Eeltoodust tulenevalt on kostja kaotanud võimaluse tugineda kinnistul ja sellel asuval ehitisel olevatele puudustele. Hageja ja kostja vahel 05. märtsil 2008 sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepinguga muudeti 26. aprillil 2007 sõlmitud lepingu punktide 3.1, 3.3. ja 3.4 sõnastust kinnistu hinna ja viiviste osas. 05. märtsil 2008 sõlmitud lepingu punktis 3.3. lepiti kokku, et kostja tasub võlguoldava summa hiljemalt 31. juuliks 2008 ja tasumisega viivitamisel lepiti viivisemääraks kokku 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viiviste suurendamise eesmärgiks võrreldes esialgselt sõlmitud lepinguga oli kostja sundimine kohustuse korrektsele täitmisele ja vastav asjaolu oli kostjale teada. Tulenevalt eeltoodust ei saa kostja viidata viiviste arvestuse osas 26. aprillil 2007 sõlmitud lepingule ja hageja viiviste arvestus on korrektne ning vastab poolte vahel kokkulepitule.
04.augustil 2008 saatis hageja esindaja e-posti teel kostjale pretensiooni lepingu mittetäitmise kohta ja lepptrahvi nõude, kus viidati selgelt viiviste nõudele ja lubati viiviseid arvestama hakata alates 01. augustist 2008 vastavalt lepingule määras 0,25% kalendripäevas kuni müügisumma täieliku tasumiseni kostja poolt. Seega on vastav asjaolu kostjale teada ja kostjat on hoiatatud viiviste nõudmise kavatsusest. S S'i lepinguline esindaja saatis 18. märtsil 2009 e-kirja kostjale tema elukaaslase XXXX Hi nõudmisel (arvatavasti sai kostja selleks ajaks kohtult kätte hagiavalduse materjalid). Hageja lepinguline esindaja ei ole hirmutanud ega ähvardanud kostjat nagu ka e-kirja tekstist nähtub, vaid on kirjeldanud kohtumenetluse käiku, nõude sisu ja alust ning kohtumenetlusega seotud kulusid. Samas e-kirjas pakkus hageja lepinguline esindaja kostjale kulude edasiseks vältimiseks kompromissi nõuete rahuldamise ja menetluse lõpetamise näol.
4(7)
2-08-56961 Hagejale jääb arusaamatuks kostja poolt vastusele lisatud 27. aprillil 2007 Tallinna notar Maive Ottas poolt koostatud vigade paranduse akt ja asjaolud, mida kostja sellega tõendada soovib. Vigade paranduse akt käsitleb notari poolt tehtu viga, kus ASi Hansapank on 26. aprillil 2007 sõlmitud kinnistu müügilepingus nimetatud Hüpoteegipidajaks 2, kuigi oleks pidanud nimetama Hüpoteegipidajaks 1. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud (s.h. hageja kulud õigusabile) kostja kanda.
4.Maakohtu 6.03.2009.a. määrusega /t.l. 125/ rahuldati hageja S Si taotlus hagi tagamiseks osaliselt ja seati hagi tagamiseks hagi tagamise abinõuna hageja S Si kasuks kohtulik hüpoteek summas 322 000 (kolmsada kakskümmend kaks tuhat) krooni kostja M M Ele kuuluvale kinnistule asukohaga K tn 9 S alevik S vald Saare maakond (Pärnu Maakohtu Saare kinnistusjaoskonna registriosa nr XXXXX, katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX).
5.Kohtuistungil taotles hageja TsMS § 410 alusel asja sisulist lahendamist ja jäi oma nõude juurde. Hageja palus kostjalt lisaks põhinõudele välja mõista viivis ajavahemiku eest 1.08.2008.a. – 15.09.2009.a. 322 000 krooni ja alates otsuse tegemisest viivise TsMS § 367 alusel 0,25 % põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja oma 25.03.2009 kirjalikus vastuses /t.l. 130-131/ nõustub sellega, et ta peaks maksma S.Sile 322 000 krooni koos viivisega 0,025 %. Pooled leppisid notar Maive Ottase juures kokku, et intress on 0,025% ja sellega on kostja nõus. Kostjal on praegune olukord raske, sest majas on hallitus ega ole ventilatsiooni ning seal ei saa elada, vaid peaks ära kolima. Peaks suure kuluka remondi tegema. Keskküte on praegu juba olemas, aga seda ei saa kasutada, sest enne peaks uue korstna ehitama. Maja on hetkel müügis ja kui see müüdud saab, siis saab hageja ka oma raha. Seni ei ole saanud kostja hagejale raha ära maksta, kuna kõik raha on kulunud remondile. Kostja majanduslik seis ei ole hetkel hea ja ta on nõus maksma hagejale iga kuu viivist 0,025%, kuni maja on müüdud. Üks võimalus on ka see, et kui hageja tahab, saab ta maja tagasi endale osta. Kohtuistungile kostja ei ilmunud ega ole taotlenud selle edasilükkamist /t.l. 156-157/.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, pidas kohus hageja taotlusel võimalikuks TsMS § 410 alusel asja sisulist lahendamist.
8.Tuvastatud on, et pooled sõlmisid 26. aprillil 2007.a. notariaalse kinnistu müügilepingu, kokkuleppe hüpoteegi loovutamise koha, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks oli hagejale kuuluva kinnistu müük aadressil K tn 9 S alevik S vald Saare Maakond /t.l. 7-18, 19-20/. Kinnistu müügihind oli vastavalt lepingu punktile 3.1 - 1 422 000 krooni. Lepingu punktis 3.3 lepiti hageja ja kostja vahel kokku, et müügihinnast üks miljon (1 000 000) krooni tasutakse müüjale kolme (3) pangapäeva jooksul (tehingut finantseeris selles ulatuses Nordea Bank Finland PLC) ja kakskümmend kuus tuhat üheksasada seitsekümmend (26 970) eurot ehk nelisada kakskümmend kaks (422 000) krooni kohustus kostja tasuma hiljemalt 31. detsembriks 2007 hageja esindaja arveldusarvele nr Hansapank ASis. Kokkulepitud tähtajaks kostja hagejale raha maksnud.
5(7)
2-08-56961 Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti hageja ja kostja vahel 05. märtsil 2008 notariaalne kinnistu müügilepingu muutmise leping /t.l. 45-48/, millega muudeti 26. aprillil 2008 sõlmitud lepingu punktide 3.1, 3.3. ja 3.4 sõnastust. Müügilepingu muutmise lepinguga (p 3.1.) alandas hageja kinnistu hinda saja tuhande (100 000) krooni võrra ja seetõttu vähenes kostja võlgnevus hageja ees kolmesaja kahekümne kahe (322 000) tuhande kroonini. Müügilepingu punktis 3.3. lepiti kokku, et kostja tasub vastava summa hiljemalt 31. juuliks 2008 ja tasumisega viivitamisel lepiti viivisemääraks kokku 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Müügilepingu muutmise lepingu punktis 2.2. avaldasid pooled, et nad ei oma pärast käesoleva lepingu sõlmimist, s.h. tulenevalt lepingu eseme seisukorrast, teineteise suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone. Ostja kinnitas, et on teadlik kõigist lepingu esemel olevatest ja lepingu esemel asuva ehitise nähtavatest ja varjatud puudustest. Samuti kinnitas kostja, et vähendatud müügihind vastab täielikult varjatud puuduste koosseisule.
9.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Samas ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis välistaks kostja vastutuse kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 alusel. VÕS § 101 kohaselt on võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus kasutada seaduse poolt ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (lg 1 p 1) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul nõuda viivist (lg 1 p 6). VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võlgneb käesoleval ajal hagejale eelnimetatud lepingute alusel 322 000 krooni. Kostja oma 25.03.2009 kirjalikus vastuses /t.l. 130-131/ tunnistab 322 000 kroonist võlgnevust hageja ees, kuid viivisemääraga 0,025 % kalendripäevas. Seega vaidlevad pooled viivisemäära ja suuruse osas, kuna hageja leiab, et kokkulepitud viivisemääraks on 0,25%.
11.Tallinna notar Robert Kimmeli büroos (notari ametitoimingut registri raamatu nr 1142)
05.märtsil 2008 sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepingu punktis 2.2. on pooled avaldanud, et nad ei oma pärast lepingu sõlmimist, s.h. tulenevalt lepingu eseme seisukorrast, teineteise suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone. Kostja kinnitas, et on teadlik kõigist lepingu esemel olevatest ja lepingu esemel asuva ehitise nähtavatest ja varjatud puudustest. Samuti kinnitas kostja, et vähendatud müügihind vastab täielikult varjatud puuduste koosseisule. Müügilepingu muutmise lepinguga alandas hageja kinnistu hinda saja tuhande (100 000) krooni võrra ja seetõttu vähenes kostja võlgnevus hageja ees kolmesaja kahekümne kahe (322 000) tuhande kroonini - sisuliselt oli tegemist poolte vahel saavutatud kompromissiga. Eeltoodust tulenevalt on kostja kaotanud võimaluse tugineda kinnistul ja sellel asuval ehitisel olevatele puudustele. Nimetatud 05. märtsil 2008 poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepinguga muudeti 26. aprillil 2007 sõlmitud lepingu punktide 3.1, 3.3. ja 3.4 sõnastust kinnistu hinna ja viiviste osas. 05. märtsil 2008 sõlmitud lepingu punktis 3.3. lepiti kokku, et kostja tasub võlguoldava summa hiljemalt 31. juuliks 2008 ja tasumisega viivitamisel lepiti viivisemääraks kokku 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja seletuse kohaselt oli viiviste suurendamise eesmärgiks võrreldes esialgselt sõlmitud lepinguga kostja sundimine kohustuse korrektsele täitmisele ja vastav asjaolu oli kostjale teada.
6(7)
2-08-56961
12.Kohus nõustub hagejaga selles, et tulenevalt eeltoodust ei saa kostja viidata viiviste arvestuse osas 26. aprillil 2007 sõlmitud lepingule ja hageja viiviste arvestus vastab poolte vahel kokkulepitud viivisemäärale so 0,25 % kalendripäevas tasumata summalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelneva alusel tuleb kostjal hagejale maksta põhivõlgnevus summas 322 000 krooni ja viivis ajavahemiku 1.08.2008 kuni 1.10.2009 eest summas 322 000 krooni (hageja vähendas kohtuistungil 330 050 kroonist viivisesummat põhinõude suuruseni) ning sealt edasi viivis 0,25% põhinõudest ühe kalendripäeva kohta kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
13.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Reena Undrest kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.