OÜ ITM Inkasso hagi Andres Vink vastu 23 264 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind (lõplik)
6400 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ ITM Inkasso (rk 11100041), esindaja: volikirja alusel Julia Palumets (postiaadress Veerenni 52, Tallinn 11313; e-post [email protected]) kostja: Andres Vink,
Menetlus
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ ITM Inkasso hagi Andres Vink vastu võla 6400.- krooni ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Andres Vink ́ilt põhivõlg 6100.- krooni (kuus tuhat ükssada) krooni ja viivis seisuga 19. mai 2009.a 379.65 (kolmsada seitsekümmend üheksa krooni ja 65 senti) OÜ ITM Inkasso kasuks.
3.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv hagi rahuldatud osalt Andres Vink kanda; jätta ülejäänud osa tasumisele kuulunud riigilõivust ja hageja ülejäänud menetluskulud OÜ ITM Inkasso kanda; jätta Andres Vink menetluskulud tema enda kanda.
Välja mõista Andres Vink ́ilt menetluskulu 450.- krooni (nelisada viiskümmend krooni) OÜ ITM Inkasso kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ ITM Inkasso esitas 29.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Andres Vink vastu põhivõla 16500 krooni ja viivise 14025 krooni maksmise nõudes (tlk 3). Kohtuametnik lõpetas 14.05.2009 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist tuleb jätkata hagimenetluses Tartu Maakohtus (tlk 14-15).
2.22.05.2009 hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.08.2008 võla tasumise kokkuleppe nr MG-24377. 29.08.2008 kinnitas kostja nimetatud kokkulepet graafiku sõlmimisel ettenähtud tasu maksmisega. Maksegraafiku kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt 33 kuu jooksul 500 krooni kuus, millest 300 krooni on intress. Kostja tasus hagejale vaid 05.09.2008. a 500 krooni, millest hageja arvestas 300 krooni intressi ja 200 krooni põhisumma katteks. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus nõuda viivist 1 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist 36 145 krooni (213 päeva eest 1% päevas põhisummalt 16500 kroonilt), mille vähendab põhivõla summani. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja tagastamata võla 16300 krooni ja viivise 16499 krooni (tlk 19-20).
3.Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja tunnistab võlgnevust 6600 krooni. 12.08.2008. a maksegraafiku esimeses lauses on kirjas, et võlg hagejale on 6600 krooni mitte 16300 krooni nagu on hagis väidetud. Kostja palub arvestada ka 4. septembril 2008. a tasutud 500 krooni põhivõla katteks. (tlk 30).
4.31.07.2009 hagiavalduse parandamise avalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja võla 23 264 krooni (tagastamata põhivõlg 6400 krooni, intress 2400 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 14 464 krooni) ning menetluskuluna riigilõivu 4000 krooni. Hageja arvestas viivist 14 464 krooni (perioodi 05.10.2008-19.05.2009 eest 1% päevas põhisummalt 6400 krooni). Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata (tlk 37-38).
5.Kostja taotlusel kuulas kohus ära kostja. Kostja selgitas, et ta sõlmis 12. augusti 2008. a kokkuleppe interneti kaudu, vastates e-kirjaga, et on graafikuga nõus. Praegu arvab kostja, et intressid on liiga suured, kuid ta on selle võla tasumise kokkuleppega seotud. Hagejalt ei ole kostja laenu saanud. Laenu sai kostja SMS Money.ee kiirlaenuna 5000 krooni. Laenu katteks on tasunud 500 krooni. Lisaks on tasunud 350 krooni lepingu kinnituseks. Graafiku sõlmis, sest ei olnud kellegagi nõu püidada ja hageja ähvardas kohtuga. Kostja ei kahtle hageja õiguses nõuda sisse tema kiirlaenu.
KOHTU SEISUKOHT
6.12.08.2008 võla tasumise kokkuleppe kohaselt tunnistab kostja hageja ees oma võlga summas 6600 krooni ja garanteerib, et tasub selle maksegraafiku alusel 33 kuu jooksul alates 05.09.2008. Maksegraafikus on nähtud ette, et lisaks tasub kostja hagejale intressi 300 krooni kuus. Maksegraafiku kohaselt kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 16500 krooni (tlk 22) ning õigus nõuda viivist 1 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on maksnud hagejale kokkuleppe alusel 500 krooni.
7.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus otsustab ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). Kõrvalnõuete otsustamisel ei ole kohus seotud poolte poolt esiletoodud asjaoludega (TsMS § 436 lg 4, 5). Muuhulgas peab kohus asja otsustamisel kontrollima, ega hageja nõue ei põhine tühisel tehingul. Poolte poolt avaldatu põhjal leiab kohus, et 12. 08.2009.a võla tasumise kokkuleppes tunnistab kostja 2/4
tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga, mille nõudeõigus on loovutatud hagejale. Nimelt on kostja nii ärakuulamisel kui ka vastuväites maksekäsu kiirmenetluses väitnud, et ta sõlmis hagejaga maksegraafiku selleks, et maksta oma võlga kiiralenulepingu alusel (tlk 9p). Hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja füüsilise isikuna on tarbija. VÕS § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjalikus vormis. 12. 08. 2009.a VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui nimetatud vorminõue on järgimata jäetud. Kohus leiab, et nimetatud vorminõue kehtib ka 12.08.2008. a kokkuleppele. TSÜS § 78 lg 1 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule esitatud kokkuleppest tulenevalt on kostja kinniatnud graafikuga nõustumist üksnes graafiku sõlmimise tasu 350 krooni tasumisega, mis ei saa asendada seaduses nõutavat kirjalikku vormi. Seega on 12.08.2008.a. kokkulepe vorminõude rikkumise tõttu tühine ja seda ei pea täitma.
8.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagi õigeks 12.08.2008 kokkuleppe alusel tasumata summa 6600- 500 = 6100 krooni ulatuses (tlk 30). Kuna 12. augusti 2008.a kokkulepe on ka igakuulise intressi nõudes tühine, ei saa hageja arvestada kostja poolt tasutud 500-st kroonist 300 krooni intressi katteks. Seega tuleb hageja poolt omaksvõetud ulatuses hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 6100 krooni.
9.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna 12. 08. 2008.a. kokkulepe on tühine ka viivisemäära osas, võib hageja nõuda kostjalt viivist seadusjärgses viivisemääras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on seadusjärgseks viivisemääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seega on perioodil 1. juuli – 31. detsember 2008 seadusjärgseks viivisemääraks 4+7 = 11% aastas ( päevas 0, 03%) ja perioodil 1. jaanuar- 30. juuni 2009 2, 5 + 7 = 9, 5 % aastas (päevas 0,026%).
10.Hageja nõuab hagiavalduse parandamise avalduses viivist 226 päeva eest perioodil 5. oktoober 2008 – 19. mai 2009.a (tlk 38). Kuna kostja on omaksvõtnud, et temal on seisuga 5. oktoober 2008. a sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustus 6100 krooni, siis tuleb nimetatud summalt arvestada ka viivist: 87 päeva x 0,03% x 6100 = 159.21 krooni; 139 päeva x 0,026% x 6100 = 220.45 krooni; kokku 159.21 + 220.45 = 379.65 krooni. Kostjalt tuleb viivisena välja mõista hageja kasuks seisuga 19. mai 2009.a 379.65 krooni.
11.Hageja menetluskuluks on tema poolt avaldatu kohaselt üksnes tasutud riigilõiv 4000 krooni. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv hagi rahuldatud osalt tuleb jätta kostja kanda, ülejäänud hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ja muud hageja kohtukulud tuleb jätta hageja enda kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
12.Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 450 krooni.
13.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, § 139 lg 3, § 147 lg 5, § 486 lg 4 ja avalduse esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 alusel tuli käesolevalt hagilt (põhinõue algselt 16 300 krooni) tasuda 3/4
riigilõivu 1250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 4000 krooni (tlk 24, 25), seega ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 4000 – 1250 = 2750 krooni tagastamist.
14.TsMS § 405 lg 1 p 10 ja § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.