Võlaõigus › Võõrandamislepingud

täitmist tagava abinõuna. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata punkt 4 osas pärast lahendi jõustumist Justiitsministeeriumile (TsMS 179 lg 4). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 60 % ulatuses Roman Truuse ja 40 % ulatuses Helge R.P. OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 5-8, 38). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.02.2007.a notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks on Saamueli 6 kinnistu, mille koosseisu kuulub Vahi külas, Tartu vallas, Tartu maakonnas asuv püstitatav elamu. Lepingu p 2.1. kohaselt kohustus kostja rajama Saamueli 6 kinnistule elamu ehitustööde teostamise vastavalt Deristo OÜ poolt koostatud projektile ning taotlema elamule kasutusloa hiljemalt 01.07.2007.a. Elamu ehitus-ja siseviimistlustööd ning kinnistu heakorratööd pidid olema lõpetatud hiljemalt 01.07.2007.a. Lepingu pooled koostasid 16.11.2007.a valduse üleandmise akti, mis sisaldab vaegtööde nimekirja ühes nende täitmise tähtaegadega, nimetatud vaegtööd on kuni käesoleva ajani tegemata. Hageja on kostjapoolse tööde tegemata jätmise tõttu tasandanud käesolevaks ajaks omal kulu krundi ja külvanud muru, mille maksumus kostjale OÜ Rimekol poolt tehtud hinnapakkumise järgi oli 43 789,80 krooni. 14.10.2008.a omaniku järelvalvet teostanud OÜ Ehitusseire tuvastas ekspertiisi käigus teostamata tööd ja nende maksumuse 66 425 krooni, puuduste likvideerimise ehk garantiitööd ja nende maksumuse 32 675 krooni, seega summa koos käibemaksuga 116 938,00 krooni. Kostja on lubanud korduvalt puudused kõrvaldada, kuid pole seda kuni käesoleva ajani hagejale teadmata põhjusel teinud. Hageja saatis 02.10.2008.a kostjale tähitud kirjaga pretensiooni, milles tegi viimasele ettepaneku teostada vaegtööd hiljemalt 10.10.2008.a, selle lisandunud garantiitööd ja hüvitada hagejale haljastustööde maksumus ning tasuda leppetrahv. Kostja pretensiooni vastu ei võtnud. Kostja palub hagejalt välja mõista põhivõlana 116 938 krooni ja viivisena 116 938 krooni, kokku 233 876 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 49–52). Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kohtule esitatud vastuse kohaselt hageja poolt esitatud viivisenõue on ebaselge. Poolte vahel 28.02.2008.a sõlmitud lepingu p 2.8. kohaselt pidid pooled tööde lõpetamise kohta koostama kahepoolselt allkirjastatava kirjalikus vormis akti. Tööde lõpetamise tähtajaks oli lepingu p 2.12 kohaselt 01.07.2007.a. Lepingu p 2.8 kohaselt pooled sõlmisid nimetatud akti 16.11.2007.a ja seega tuleb nimetatud kuupäeva seisuga lugeda tööd lõpetatuks. Isegi kui eeldada, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud, siis peaks see olema üle kolme korra väiksem, sest ajavahemikus 01.07.2007.a kuni 16.11.2007.a on 139 päeva, mitte aga 460 päeva. Samuti on hageja vastavalt VÕS §-le 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvi nõude kostja vastu alles 02.10.2008.a. tähitud kirjaga ehk rohkem kui kümme kuud peale kuupäeva, mil hageja oleks pidanud teadma kostja väidetava rikkumise lõplikust suurusest ning ulatusest. Mõistlik aeg tulenevalt kohtupraktikast võib olla kuni kolm kuud. Juhul, kui

kohus leiab, et hageja ei ole leppetrahvi nõudmise õigust kaotanud, siis kostja palub leppetrahvi vähendada, kuna hagejal ei ole tekkinud kostja väidetavast lepingurikkumisest mingit rahaliselt hinnatavat kahju. Puudub vaidlus, et 16.11.2007.a aktiga loeti tööd lõpetatuks ja kostja andis hagejale üle lepinguobjekti valduse. Kostja on teinud endast kõik, et kõrvaldada aktis näidatud puudused, eelkõige lõpetada haljastustööd. Nimetatud tööde teostamiseks sõlmis kostja OÜ-ga Eisentec lepingu ja teostas ka ettemaksu, kuid kahjuks ei täitnud OÜ Eisentec kostja ees võetud kohustusi, mistõttu viibis ka puuduste lõplik kõrvaldamine. Samuti ei ole hageja oma kulutusi tõendanud, hageja on esitanud ainult OÜ Rimekol hinnapakkumise ja samuti nähtub Kuldar Käsper’i poolt esitatud ekspertiisiaktist, et haljastustööd olid vähemalt kaksteist päeva peale seda, mil nad hageja sõnul olid juba teostatud, tegelikult endiselt teostamata. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, Gunnar Leht’e, selgituste kohaselt jättis kostja tööd lõpetamata, jättis kasutusloa taotlemata. Hageja pidi ise tegema ära tööd, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks. Kostja poolt on tegemata valduse üleandmise aktis loetletud vaegtööd. Teostamata tööde maksumus on 66 425 krooni ja garantiitööd 32 675 krooni, koos käibemaksuga on kostja võlgnevus 116 938 krooni. Haljastustööd on hageja ise teinud ja seetõttu ei saa ta ka esitada kuludokumente. OÜ Rimekol on esitanud haljastustööde hinnapakkumise summas 43 89,80 krooni, ehitusekspert on andnud samasuguse hinnangu. Haljastus peab vastama nõuetele ja haljastus kindlasti ei seisne ehitusprahi laialiajamises ja sellel muru külvamises. Kostja esindaja, Maiu Paloots’a, poolt antud selgituste kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna tööde lõpetamise tähtajaks lepiti lepingu muutmise lepinguga poolte vahel kokku 16.12.2007.a. Eramu anti üle 12.11.2007.a. Ekspertiisi kohaselt on haljastustööde maksumus 50 740 krooni ja OÜ Rimekol poolt on haljastustööde maksumuseks näidatud 43 000 krooni. Kostja on seisukohal, et haljastustööde maht on nii eksperthinnangus kui ka OÜ-u Rimekol pakkumises ülehinnatud. Tegemata vaegtööde osas kostja vastu ei vaidle, need tööd, mis on eksperthinnangus loetletud on tegemata. Kostja tunnistab hagi summas 46 572 krooni. Leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ja on liiga suur.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rikkumise olemasolu üle ei ole võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või mitte ning kas täitmine on kohane või mitte. VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvesse võttes tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Pooled sõlmisid 28.02.2007.a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (tl 9-14), mille p 2.1 kohaselt kohustus müüja rajama Vahi külas, Tartu vallas, Tartu maakonnas asuvale Saamueli kinnistule elamu, tagama ehitustööde teostamise vastavalt Deristo OÜ poolt koostatud projektile ning sõlmima vajalikud lepingud ehitustööde teostamiseks, samuti elamu teenindamiseks vajalike välistrasside ja liinide ehitamiseks ning taotlema elamule kasutusloa hiljemalt 01. juuliks 2007.a. Lepingu punktide 2.12.1 ja 2.12.2 kohaselt ehitus ja viimistlustööd ja heakorratööd lõpetatakse hiljemalt 01.07.2007.a. Pooled sõlmisid 16.11.2007.a lepingu muutmise lepingu, kokkuleppe hüpoteegi kustutamiseks, asjaõigusliku kokkuleppe kinnisomandi üleandmiseks ja hüpoteegi seadmise lepingu (tl 15-19), mille p 2.1 kohaselt kohustus müüja rajama Vahi külas, Tartu vallas, Tartu maakonnas asuvale Saamueli kinnistule elamu, tagama ehitustööde teostamise vastavalt Deristo OÜ poolt koostatud projektile ning sõlmima vajalikud lepingud ehitustööde teostamiseks, samuti elamu teenindamiseks vajalike

välistrasside ja liinide ehitamiseks ning taotlema elamule kasutusloa hiljemalt 16. detsembriks 2007.a. Lepingu punkti 2.12.2 kohaselt tagama kinnistu heakorratööde lõpetamise. Lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad osalejad üleandmis-vastuvõtmisakti, kuhu märgitakse valduse üleandmise ajaks teostamata tööd ning nende teostamise tähtajad. Poolte poolt on 16. novembril 2007.a allkirjastatud valduse üleandmise akt (tl 20), mille kohaselt Roman Truuse võtab vastu eramu kinnistul Saamueli 6. Muuhulgas on aktis loetletud tegemata tööd koos nende teostamise tähtaegadega. Hageja esitas tegemata tööde osas kostjale pretensiooni 02.10.2008.a (tl 25-27), kus määras tööde tegemise tähtajaks 10.10.2008.a. Poolte vahel sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (edaspidi leping) näol on tegemist töövõtulepingu regulatsioonile allutatud lepinguga VÕS § 635 lõike 1 mõttes. Tulenevalt VÕS § 635 lõikest 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja esindaja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et kostja hageja poolt näidatud tegemata tööde osas vastu ei vaidle, kostja on nõus, et kostja poolt jäid tegemata haljastustööd ning samuti ei vaidle kostja vastu hageja poolt näidatud vaegtööde osas. Kostja vaidleb vastu hageja poolt nõutud summadele haljastustööde ja vaegtööde osas, samuti viivise suurusele. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 46 572,00 krooni. OÜ-u Rimekol poolt on 19.08.2008.a tehtud hinnapakkumine (tl 21), kus tehtavate haljastustööde maksumuseks on näidatud 43 789,80 krooni. Hinnapakkumise on tellinud kostja, Helge R.P. OÜ. Kohtule esitatud eksperthinnangust 14.10.2008.a, mis on koostatud OÜ Ehitusseire ehitusinsener ekspert Kuldar Käsper poolt (tl 22-25) nähtub, et haljastustööde maksumuseks on 43 000 krooni, teostamata tööde maksumuseks 23 425,00 krooni, kokku vaegtööde maksumuseks 66 425,00 krooni ja garantiitööde maksumuseks 32 675,00 krooni. Samuti on kohtule esitatud hinnapakkumised RealBuild OÜ poolt 20.04.2009 (tl 68) kus vaegtööde likvideerimise maksumuseks, s.h. haljastustööd, kokku on näidatud koos käibemaksuga 45 795,80 krooni ja RealBuild OÜ poolt 04.09.2009.a on vaegtööde likvideerimise maksumuseks näidatud kokku 46 572,00 krooni. Kohus hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et kohtule esitatud erinevad hinnapakkumised haljastustööde maksumuse kohta on ülepakutud võrreldes RealBuild OÜ poolt esitatuga, ei ole asjakohased. Kostja on ise tellinud OÜ-lt Rimekol hinnapakkumise haljastustööde tegemiseks, mis omakorda on lähedane hinnale, milleni jõudis OÜ Ehitusseire ehitusinsener - ekspert Kuldar Käsper. Seega arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et haljastustööde hüvitamise aluseks hagejale tuleb võtta OÜ-u Rimekol poolt 19.08.2008.a tehtud hinnapakkumine ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tegemata haljastustööde eest 37 110,00 krooni, ilma käibemaksuta, kuna hageja on kohtule kinnitanud, et haljastustööd on ta kõik ise teinud. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga sõlmitavate töövõtulepingute puhul võib töövõtjalt alati oodata erilist asjatundlikust, seega on töövõtjal kohustus lepingulised kohustused täita hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega. Antud juhul, kuna poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kostja oma hoolsuskohustust ei täitnud. VÕS § 635 lg 1 mõtte kohaselt on töövõtuleping tulemusele suunatud ning töövõtja vastutab silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise eest ka juhul, kui ta oma muid kohustusi on täitnud nõuetekohaselt. Vaatamata valduse üleandmise aktis loetletud vaegtöödele ja hageja poolt esitatud pretensioonile kostja puudusi ei kõrvaldanud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja eksperdikulude katteks kohtu poolt määratud summat (tl 79-80) ei tasunud ja kohtuistungil loobus taotlusest ekspertiisi määramiseks, siis on kohus seisukohal, et tegemata vaegtööde ja garantiitööde maksumuse määramisel tuleb lähtuda hageja poolt kohtule esitatud OÜ Ehitusseire ehitusinsener - ekspert Kuldar Käsperi poolt esitatud arvamusest. Kohtule muid tõendeid teostamata tööde ja puuduste likvideerimise maksumuse kohta esitatud ei ole ning kohtul ei ole alust kahelda OÜ Ehitusseire poolt antud eksperthinnangus. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele 56 100,00 krooni tegemata vaegtööde ja garantiitööde maksumuse eest. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 93 210,00 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.9 järgi viivist summas 116 938 krooni (tl 38). Hageja on arvestanud viivist alates 01.07.2007.a. Kohus on seisukohal, et hageja lepingujärgne nn. viivisenõue kokkulepitud tähtajaks tööde mitteteostamise eest on leppetrahvinõue VÕS § 158 mõttes, mille lõike 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja on seisukohal, et hageja on oma leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud vastavalt VÕS § 159 lõikele 2 ning samuti ei ole hagejal õigus nõuda leppetrahvi alates 01.07.2007.a, kuna pooled muutsid tööde teostamise tähtaega. Kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (tl 9-14) punktist 2.9 nähtub, et pooled on leppinud kokku leppetrahvis lepingu mitteõigeaegse täitmise puhuks. Punkti 2.9 kohaselt kokkulepitud tähtajaks tööde mitteteostamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 0,027 % lepingu eseme ostuhinnast iga tööde teostamisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktide 2.1, 2.12.1 ja 2.12.2 kohaselt rajatakse elamu ning taotletakse kasutusluba, samuti lõpetatakse elamus ehitus- ja siseviimistlustööd ning kinnistu heakorratööd hiljemalt 01.07.2007.a. Pooled sõlmisid 16.11.2007.a lepingu muutmise lepingu, kokkuleppe hüpoteegi kustutamiseks, asjaõigusliku kokkuleppe kinnisomandi üleandmiseks ja hüpoteegi seadmise lepingu (tl 15-19). Punkti 2.2 kohaselt muudeti muuhulgas 28.02.2007.a võlaõigusliku müügilepingu punkte 2.1 ja 2.12.2. Sellest tulenevalt müüja kohustus rajama elamu ning taotlema elamule kasutusloa hiljemalt 16.12.2007.a, samuti kohustus müüja tagama kinnistu heakorratööde lõpetamise. Seejuures avaldasid pooled, et ei oma seoses lepingu punktis 2 toodud lepingu muutmisega teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone ning kumbki pool ei pea maksma teisele poolele kompensatsiooni ega hüvitist (punkt 2.2). Seega on pooled tähtaja pikendamise kokkuleppega ise välistanud võimaluse nõuda leppetrahvi aja eest, mille võrra kohustuse täitmise tähtpäev edasi lükati. 16.11.2007.a andis kostja lepingu eseme otsese valduse üle ja selle kohta koostati valduse üleandmise akt (tl 20), milles on toodud välja vaegtööd, mis tuli kostjal likvideerida kokkulepitud tähtaegadeks. Aktist nähtuvalt oli viimaste vaegtööde (määrdunud kivi voodri puhastus ning krundi tasandamine ja muru külvamine) valmimise tähtajaks lepitud kokku kevad 2008.a. Hageja esitas 02.10.2008.a kostjale pretensiooni (tl 25-26), milles tegi ettepaneku teostada pretensioonis loetletud garantiitööd ja valduse üleandmise aktis toodud vaegtööd hiljemalt 10.10.2008.a. Seega nõudis hageja lepinguliste kohustuste täitmist ja andis kostjale selleks VÕS § 114 lõike 1 järgi täiendava tähtaja. Ühtlasi nõudis hageja pretensioonis kostjalt haljastustööde maksumuse ja leppetrahvi hüvitamist. Täiendava tähtaja andmine ei välista VÕS § 114 lõike 2 kohaselt hageja leppetrahvi nõudmise õigust, leppetrahvi nõudest teatamise tähtaega tuleb VÕS § 159 lõike 2 kontekstis aga arvestada

alates täiendava tähtaja möödumisest. Kohus leiab, et hageja poolt 02.10.2008.a pretensioonis kostjale antud täiendav tähtaeg lepingu täitmiseks hiljemalt 10.10.2008.a on ebamõistlik, mistõttu VÕS § 114 lõikest 1 tulenevalt pikeneb see mõistliku tähtajani. Arvestades pretensioonis loetletud töid, mille tegemist hageja 8 päeva jooksul nõudis, leiab kohus, et mõistlik täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks on üks kuu, s.o hiljemalt 02.11.2008.a. Seega saaks hageja nõuda kostjalt leppetrahvi alates 03.11.2008.a. Hageja esitas kohtule hagi 23.10.2008. a ehk enne leppetrahvi nõude sissenõutavaks muutumist. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata Roman Truuse nõude Helge R.P. OÜ-lt leppetrahvi summas 116 938 krooni väljamõistmiseks. 04.11.2008. a rahuldas kohus Roman Truuse avalduse hagi tagamiseks ja arestis Helge R.P. OÜ kontod Eesti pankades kokku 116 938 krooni ulatuses Roman Truuse kasuks; kontodel piisavate rahaliste vahendite puudumisel arestida puudujäävas ulatuses Helge R.P. OÜ vallasvara. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Hagi tagamise määruse tühistamiseks tuleb hagejal tulenevalt TsMS § 386 lõikest 2 esitada kohtule avaldus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt ja alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 93 210 / 233 876 x 100 = 40 % ulatuses kostja ning 60 % ulatuses hageja kanda. Riigilõiv Hageja on esitanud kostja vastu hagi kokku 233 876 krooni (põhinõue 116 938 krooni ja leppetrahv 116 938 krooni) väljamõistmiseks ja on 23.10.2008. a tasunud hagi esitamisel riigilõivu 6 250 krooni (tl 3). TsMS § 139 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu ja sama paragrahvi lõike 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 122 lõike 1 ja 2, § 133 lõike 1 ja 2 ning § 134 lõike 1 järgi on käesoleva hagi hinnaks 233 876 krooni (116 938 + 116 938), millelt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 12 250 krooni. TsMS § 147 lõige 3 sätestab, et kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu 6 250 krooni, tuleb hagejal tasuda puuduolev riigilõiv summas 6 000 krooni. TsMS § 179 lõike 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lõike 1 alusel mõistab kohus hagejalt välja vähem tasutud riigilõivu summas 6 000 krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber mõlema konto puhul 2900078538 (TsMS § 179 lõige 5). Otsuse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lõige 6). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lõige 9). Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.