Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtuasi nr 2-09-39106

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otse 15 päeva jooksul peale otsuse kuulutamist. Asjaolud 10.08.2009 esitas BTOÜ Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku müügikäive on oluliselt langenud, mistõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Vara moodustavad suures osas müügiks ostetud ehitus- ja laomasinad, mille realiseerimine ja sellega ka kogu majandustegevus on seiskunud. Võlad ületavad 29 miljonit krooni. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja BTOÜ pankrot. 14. august 2009.a. algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse. Võlgniku esindaja palub Võlgniku pankrot väljakuulutada, kuna võlgnik ei ole võimeline oma võlgnevusi kustutama ja see ei ole ajutine. Kohtu poolt määratud ajutine haldur, tutvunud võlgniku majandusliku olukorraga, leiab, et pankrot tuleb väljakuulutada, kuna võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik ei ole suuteline võlgu kustutama tavapärase majandustegevuse käigus. Võlgniku esindaja poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 31.08.2009.a. järgmised varad kokku summas 27 854 923 krooni Ajutise halduri arvamuse kohaselt võlgniku pankrotivara väärtus selgub nõuete sissenõudmise käigus, praegusel ajal moodustavad peamise vara nõuded ostjate vastu ja olemasolev põhivara. Halduri hinnangul on vara koguväärtus tõenäoliselt ca 2 milj kr.

Võlgnik esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul seisuga 31.08.2009.a. alljärgnevad kohustused: 1) lühiajalised kohustused kokku 11 250 463 krooni; 2) võlad tarnijatele 10 791 229 krooni; 3) võlad töövõtjatele 1 289 606 krooni; 4) maksuvõlad 3 664 139 krooni; 5) saadud ettemaksed 217 939 krooni; Kohustused kokku 31.08.2009.a. seisuga 27 213 376 krooni. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 27 miljonit krooni. Ajutine haldur nõustus võlgniku esindaja seisukohtadega seoses võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Vastavalt võlgniku juhatuse liikme R. S ’i sõnul ei ole võlgnikul tulenevalt üldisest majandussurutisest, ehitustehnika hindade langusest ja sellest tulenevast klientide vähesusest tingituna õnnestunud viimasel ajal müüa ostetud ehitus- ja laomasinaid. Sellest tingituna ei ole võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole juhatuse katsed äriühingusse investeeringute saamiseks kahjuks

Kohtuasi nr 2-09-39106

tulemusi andnud, täiendavate laenude saamine äriühingu majandustegevuse jätkamiseks ei ole osutunud võimalikuks ning kokkuleppeid võlgade ajatamiseks võlausaldajatega sõlmida ei ole õnnestunud. Ajutine haldur ei ole seni tuvastanud Võlgniku tegevuses kuriteotunnused. Ajutise halduri tasuna palub ta väljamõista töötasuks 25 000 krooni ning tehtud kulutuste katteks 1540 krooni. Võlgniku esindaja jäi istungil oma avalduse juurde ning nõustus samuti ajutise halduri järelduste ning taotlustega. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi 27 miljoni krooni ulatuses. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise halduri poolt pakutud praegusest reaalsest väärtusest st ca 2 miljonit krooni. Majandustegevus on lõppenud ning puuduvad väljavaated selle taasalustamiseks. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu arvates puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. O Ennok tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohtuasi nr 2-09-39106

Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget R S it (isikukood XXX) ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 22.10.2009.a. kell 09.45 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.