Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ja avalikult kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue OÜ SMS Laen ja kostja sõlmisid 15.12.2006 lepingu nr 22553. Lepingu kohaselt sai kostja kiirlaenu 3 000 krooni 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenuperioodiks. Laenu tagastamise tähtaeg oli 14.01.2007. Kostja tähtajaks laenu ei tagastanud ning võlausaldaja meeldetuletusele ei reageerinud. OÜ SMS Laen loovutas nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt 3 000 krooni tagastamata laenu katteks, 16 309.80 krooni intressi katteks (arvestusega 0,78 % päevas 697 päeva eest), viivist 9 990 krooni (arvestusega (0,5 % päevas 666 päeva eest, leppetrahvi 1 500 krooni ja võla sissenõudmisest tekkinud kulude katteks 1 150 krooni (nõudekirja väljastamine 150 krooni ja hagiavalduse esitamine kohtusse 1 000 krooni). Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Andres Veskile saadetud hagimaterjalid ja kohtumääruse võttis ta isiklikult vastu 20.08.2009. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest tema kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada. Kohus loeb Andres Veski poolt hagile vastamata jätmise tõttu tõendatuks asjaolu, et ta sai OÜ-lt SMS Laen laenuks 3 000 krooni intressimääraga 700 krooni laenu kasutamise perioodi, so 1 kuu eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista 3 000 krooni laenu katteks ning 700 krooni laenuintressi katteks. Suuremat intressi ei ole kostjalt võimalik välja mõista, sest VÕS § 397 kohaselt tuleb intress maksta laenu tagastamise tähtajal. Intress on lepingus kokku lepitud tasu laenatud raha kasutamise eest. Koos lepingu tähtaja saabumisega saabus ka intressi tasumise tähtaeg. Pärast laenulepingu tähtaja saabumist on laenusaaja viivituses ning hagejal on õigus laenu tagastamisega viivitatud aja eest nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 1. lause alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 8 tulenevalt Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kostja ei ole nõudnud viivise vähendamist, mistõttu kohus mõistab kostjalt välja viivise hageja poolt nõutud summas 9 990 krooni. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi maksmise osas ei saanud kostja kui tarbijaga kokkulepet sõlmida, sest see on vastuolus seadusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-120-08 p 15 asunud seisukohale, et „Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi.“ VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Laenulepingus on kokkulepe viivise maksmise osas, mistõttu lisanduv leppetrahv kahjustab tarbijat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 1 kohaselt Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,...“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,... TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega leppetrahvi väljamõistmine pole põhjendatud ja hageja sellesisuline nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu: nõudekirja saatmine 150 krooni ja hagiavalduse kohtusse esitamine – 1000 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja 150 krooni nõudekirja saatmise kulu katteks VÕS § 115 lg 1 alusel: võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagiavalduse esitamise kulu (kas siis riigilõivuna või õigusabi kuluna) on menetluskulu Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuna. Võlgnikult kohtumenetluse kulude väljamõistmine ei toimu Võlaõigusseaduse alusel. Seega ei ole hagiavalduse esitamise kulu võlgniku poolt tekitatud kahju Võlaõigusseaduse tähenduses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud 43 % ulatuses kanda kostjal, 57 % ulatuses hagejal endal. Hageja esindaja on esitanud kohtule riigilõivu väljamõistmise nõude summas 2 000 krooni, millest 860 krooni tuleb kostjalt välja mõista. AS-le Era Liisingu Inkassoteenused tuleb tagastada täituritasu katteks 08.03.2009 viitenumbriga 3100057455 tasutud 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni, sest toimingut ei tehtud. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.