2-08-60166/34 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-08-60166 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu 05.01.2009.a esitas D V Viru Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluses esitatud menetluse käigus hagi A E vastu 8 800 krooni ja viiviste nõudes. Hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kohaselt hageja ja kostja vahel oli 21.02.2008.a. sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel hageja teostas kostjale elektritöid objektil Tallinna Tehnikaülikooli õppehoone. Tööde eest tasumine pidi toimuma koheselt peale tööde lõpetamist. Tellitud töö teostamise üldmaksumuseks kujunes 8 800 krooni. Lepingujärgsed tööd olid hageja poolt õigeaegselt lõpetatud ning kostjale üleantud, pretensioone teostatud tööde osas esitatud ei olnud. Tulenevalt asjaolust, et kostjal puudus sularaha töö eest koheseks tasumiseks, leppisid pooled kokku, et töö eest tasumine toimub järgmisel päeval s.o. hiljemalt 22.02.2008.a. Antud kokkuleppe kinnitamiseks andis kostja välja võlatunnistuse, millega tunnistas kohustuse olemasolu. Kostja ei ole tööde eest tasumise kohustust täitnud. Seisuga 29.01.2009.a. on kostja põhivõlgnevuse suurus 8 800 krooni. Kostja suhtes kuulub kohaldamisele viivitusintress 9,5 % aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on maksmisega viivitatud 342 päeva, seega hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised summas 902.88 krooni (2.64 krooni päevas). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 8 800 krooni ja viivis summas 902.88 krooni ning pärast hagiavalduse esitamist lisanduv viivis põhinõude täitmiseni määraga 9.5 % põhinõudest aastas iga maksmisega viivitatud päeva eest ja menetluskulud. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest töövõtulepingut hagejaga sõlmitud ei ole. Kostja pidas 21.02.2008.a. hagejaga läbirääkimisi võimaliku töö kohta. Kohapeal tutvunud töömahuga, hageja ei olnud nõus töid alustama enne, kui saab kirjaliku garantii võimaliku töö tasustamise kohta. Peale garantiikirja andmist kostja nõudis hagejalt tema pädevust või kvalifikatsiooni tõendavat dokumendi, kuid seda tal ei olnud ja kostja ei lubanud hagejat tööle, kuna tegemist oli elektrimontaažitöödega. Kostja palus garantiikirja tagasi, kuid hageja lahkus objektilt ja kostjaga rohkem ei suhelnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping või mitte. Kohus tuvastas, et kostja A E on andnud allkirja 21.02.2008.a. hagejale D V ja tunnistanud, et

2-08-60166 kohustub tasuma 8 800 krooni 21.02.2008.a. tehtud töö eest hiljemalt 22.02.2008.a. (t.l. 25, tõlge t.l. 35) VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlatunnistusega on kostja lubanud kohustuse täitmist 8 800 krooni suuruses summas. Pooled ei vaidle, et kostja on sellise võlatunnistuse 21.02.2008.a. hagejale andnud. Seega on kostja poolt antud võlatunnistusega kostja kinnitanud olemasolevat kohustust. Kostja on kinnitanud, et tal on kohustus tasuda 8 800 krooni hagejale 21.02.2008.a. tehtud töö eest hiljemalt 22.02.2008.a. Võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Seega ei saa võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest. Vaidlust ei ole, et kostja võlatunnistuse alusel hagejale 8 800 krooni tasunud ei ole. Tunnistajate A K ja D H ütlustega (t.l. 120, 122-123) on tõendatud, et A E andis D V allkirja, millisega A E kinnitas, et tasub D V nende poolt teostatud tööde eest Tallinna Tehnikaülikooli objektil. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et neile andis tööd ja lubas neid tööle A E, kel peale tööde vastu võtmist ei olnud raha teostatud tööde eest lubatud tasu maksmiseks ja seetõttu andis ta D V allkirja, lubades järgmisel päeval tööde eest tasuda. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et A E nende poolt teostatud tööde kohta pretensioone ei olnud. Kostja ei ole seega kohtule esitanud ka tõendeid, et tal ei ole võlatunnistusest tulenevat kohustust, millega ta lubas tasuda 21.02.2008.a. teostatud töö eest, hageja ees. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8 800 krooni põhivõla katteks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 alusel kuikohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga 02.01.2008.a teatisele võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2008 oli 4,0%, vastavalt Eesti Panga 01.07.2008.a teatistele oli intressimääraks enne 01.07.2008.a 4,0%, vastavalt 31.12.2008.a Eesti Panga teatisele oli intressimäär enne 01.01.2009.a oli 2,5% ning 06.01.2009.a õiendi kohaselt Euroopa Keskpanga otsuse 8. oktoobrist 2008 järgi on võetud põhirefinantseerimisoperatsioonide puhul kasutusele fikseeritud intressimäär endise muutuva intressimäära asemel. 10. detsembrist 2008 on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide fikseeritud intressimäär 2,50%. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatust lähtudes tuleb seadusjärgseks viivisemääraks lugeda: Ajavahemikus 23.02.2008 -30.06.2008 (129 päeva) 11% (4% intressimäär + 7% aastas) – ühe päeva viivise suurus summalt 8800 krooni oli ülaltoodust lähtudes 2,65 krooni (s.o 8800 krooni x 11% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 341,85 krooni (2,65 krooni x 129 päeva);

2-08-60166 Ajavahemikus 01.07.2008 -09.12.2008 (162 päeva) 11% (4% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivise suurus summalt 8800 krooni oli ülaltoodust lähtudes 2,65 krooni (s.o 8800 krooni x 11% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 429,30 krooni (2,65 krooni x 162 päeva) Ajavahemikus 10.12.2008 -31.12.2008 (22 päeva) 9,5% (2,5% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivise suurus summalt 8800 krooni oli ülaltoodust lähtudes 2,29 krooni (s.o 8800 krooni x 9,5% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 50,38 krooni (2,29 krooni x 22 päeva); Ajavahemikus 01.01.2009 -29.01.2009 (29 päeva) 9,5% (2,5% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivise suurus summalt 8800 krooni oli ülaltoodust lähtudes 2,29 krooni (s.o 8800 krooni x 9,5% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 66,41 krooni (2,29 krooni x 29 päeva); Ajavahemikus 30.01.2009 -05.02.2009 (6 päeva) 9,5% (2,5% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivise suurus summalt 8800 krooni oli ülaltoodust lähtudes 2,29 krooni (s.o 8800 krooni x 9,5% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 13,74 krooni (2,29 krooni x 6 päeva); Kuna kohus tuvastas, et kostja ei ole tasunud hagejale 8 800 krooni 22.02.2008.a., siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmine ülaltoodud arvestuse alusel kokku 901.68 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks ka kostjalt viivise protsendina põhinõudelt ( 8 800 krooni) aastas alates 06.02.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (06.02.2009.a. seisuga viivise % 9,5) Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.