Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada tada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, esi taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik nõuetele e vastav vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetel kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.08.2009 esitas Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank) Viru Maakohtusse hagi A F vastu võlgnevuse 73 835.10 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja AS Hansapank ja kostja sõlmisid 16.08.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-077919-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksuga (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxx ja arvelduskontoga xxxx ning võimaldas kostsale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 5 000 krooni ulatuses. 05.11.2006 suurendati krediidilimiiti 15 000 kroonini. Lepingu p 2.6 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Pooled leppisid ka kokku, et kostja tasub igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Püsimakse suuruseks määrati lepingus 200 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 05.kuupäev. Limiidi suurendamisel jäi püsimakse suuruseks 600 krooni. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 05.09.2007; perioodil 05.09.2007 kuni 05.12.2007 kostja püsimakseid ei tasunud. 01.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-037665-VL summas 50 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 05.03.2011. Hageja kandus laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 05.kuupäeval summas 1 479.47 krooni. Alates 05.09.2007 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 05.12.2007 tasus kostja laenumakseid osaliselt, olles viivituses 4 /nelja) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 06.12.2007 saatis hageja kostjale lepingute 1 ja 2 võlgnevuse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 12.12.2007 ning, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu enne selle tähtaega üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist, alustades selleks kohtumenetlust. 27.12.2007 ütles hageja lepingud ennetähtaegselt üles . 19.03.2008 sulges hageja kostjale lepingu 1 järgi kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-040666-KE alla. Kostja ei ole lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teatanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 20.08.2008 esitas hageja Viru Maakohtusse kostja vastu avalduse maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse ja menetluskulu (603 krooni).väljamõistmiseks. 17.07.2009 jättis kohus maksekäsu

kiirmenetluses avalduse rahuldamata põhjusel, et kostjale ei ole õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Seisuga 17.08.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 73 835.10 krooni. Lepingust nr 08-040666-KE võlgnevus moodustab kokku 18 169 krooni (põhiosa 15 478.55 krooni, intress 13.98 krooni kuni 28.12.2007, põhiosa viivis 2 626.75 krooni ajavahemikus 05.09.2007 17.08.2009). Lepingust nr 07-037665-VL tulenev võlgnevus on kokku 55 665.82 krooni (põhiosa 44 770.84 krooni, intress 3 313.43 krooni ajavahemikus 05.09.2007 -17.08.2009, põhiosa viivis 7 581.55 krooni perioodi 05.09.2007 -17.08.2009 eest). Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 73 835.10 krooni väljamõistmist, samuti alates 18.08.2009 kuni põhinõude (99 703.71 krooni) täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas; hetkel määr 0,026%). Hageja on esitanud ka taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Samuti taotleb hageja menetluskulude (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 9 103 krooni) kostjalt väljamõistmist ning nimetatud summas menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - püsimaksega krediitkaardi lepingu, sellel sooritatud operatsioonid ja andmed võlgnevuse arvestusest; samuti käenduseta väikelaenulepingu ja laenu tagastamise graafiku; sooritatud operatsioonid ja andmed võlgnevuse arvestusest; kostjale väljastatud kirjalikud teatised, kohtumääruse 17.07.2009, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldused riigilõivu tasumisest hagimenetluses (maksekorraldus nr 37528, 17.08.2008, summas 8500 krooni) ja maksekäsu kiirmenetluses (maksekorraldus nr 69804, 19.02.2008, summas 603 krooni). II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 08.09.2009 kostjale isiklikult– E T. Seega, kohtu poolt kostjale määratud hagile vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli 21.09.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks.

Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenud lepingutes sätestatud summades ja tähtajaks. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses kokku summas 73 835.10 krooni (sellest põhivõlgnevus moodustab 60 249.39 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks nii põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates 18.08.2009 kui ka menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – (maksekorraldus nr 37528, 17.08.2008, summas 8500 krooni) ja maksekäsu kiirmenetluses (maksekorraldus nr 69804, 19.02.2008, summas 603 krooni). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 3. veebruaril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.