Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik 06.05.2009.a Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse ja 29.06.2009.a täienduse kohaselt sõlmisid pooled 07.06.2007.a tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 20 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,13% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu edastas hageja kostjale meeldetuletuskirjad. Hageja hoiatas 28.11.2007.a kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu ütles hageja 17.01.2008.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 26 589,49 krooni tasumist, millest 19 514,87 krooni moodustab tasumata krediidisumma, 2691,37 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3902,97 krooni leppetrahv, 457,50 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 22,78 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 05.02.2009.a 1800 krooni, millest vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 2.5 arvestati 457,50 krooni sissenõudekulude ja 1342,50 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Alates 01.05.2009.a kehtiva TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti panga viimati avaldatud keskmist krediidisasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid 07.06.2007.a tarbijakrediidilepingu , mille kulukuse määraks oli 56,49 %. Eesti Panga poolt juunis 2007.a avaldatud keksmine krediidiasutuste poolt erisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 20,2 %. Nimetatud määra kolmekordne suurus 60,6 % jääb nimetatule alla. Hageja palub mõista kostjalt välja enda kasuks 27’766,82 krooni, milles 18’172,37 kr tagastamata krediidisumma, 2’691,37 sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja 6’903, 08 kr sissenõutavaks muutunud viivise. Samuti alates 04.05.2009.a kuni tagastamata krediidisumaa täieliku tasumiseni viivise 29,13 % tagastamata krediidisummalt. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja tunnistab oma 05.06.2009.a vastuses, et sõlmis hagejaga tarbijakrediidilepingu tähtajaga 27.06.2011.a ja summas 20 000 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt tagastas ta hagejale laenu summas 4041 krooni. Võlgnevus tekkis kostja ebastabiilse sissetuleku tõttu. Läbirääkimisi hagejaga kostjal pidada ei õnnestunud, kuna hageja ei vastanud kostja e-kirjadele, vaid palus kostjal helistada, kuid telefon nr 1333 on eritariifne. Kostja ei ole nõus intressiga 29,13% aastas. Kostja vastuväidete kohaselt on tegemist ilmselge liigse kasu saamisega. Käesoleval ajal pakub hageja klientidele laenu intressiga 10% aastas, mis on 19,13% vähem, kui seadusjärgne intress 0,3% aastas. Tarbijakrediidilepingu tingimustes ei ole ära toodud, kui palju hageja viivist arvestab. Hageja ei andnud lepingut eelnevaks tutvumiseks, vaid üksnes kohapeal tutvumiseks ja allkirjastamiseks. Käesoleval ajal on kostja töötu ning seoses majanduslike raskustega ei ole

võimalik hagejale intressi, viivist ja leppetrahvi tasuda. Eeltoodust tulenevalt palub kostja hagi mitte rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 07.06.2007.a tarbijakrediidilepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale krediiti 20 000 krooni, intressimääraga 29,13% krediidisummast aastas (tl 40-44). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja ei ole kõnealusest lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, hageja on andnud 28.11.2007.a täiendava tähtaja võlgnevuse kustutamiseks (tl 45) ja ütelnud lepingu 17.01.2008.a üles. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on 05.02.2008.a tasunud hagejale 1’800 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja nimetatud summast 457,50 krooni arvestanud sissenõudekulude ja 1342,50 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Selline hageja õigus tuleneb lepingu üldtingimuste p-st 2.5. Sissenõudekulud on käsitletavad hageja lepingulise kahjuna (VÕS § 128 lg 3) ja sellise kahju suurus tuleneb hageja hinnakirjast (tl 47). Kostja vastuväidete kohaselt on ta hagejale tagastanud laenu 4’041 krooni ulatuses. Kostja poolt esitatud konto väljavõtetest nähtuvalt (tl 57-61) on kostja 03.07.2007.a kandnud hageja pangakontole 441.- krooni, 27.07.2007.a 900.- krooni ja 25.09.2007.a 900.- krooni. Nimetatud maksekorralduste selgitustesse on märgitud 0700969/25st. Seega on kostja poolt esitatud tõenditega tõendatud, et kostja on käesoleva nõude aluseks olevast lepingust tulenevate kohustuste katteks hagejale tasunud 2’241 krooni, mitte 4’041 krooni. Kostja kontoväljavõtetest nähtub, et kostja on hagejale lisaks eespool märgitud summadele üle kandnud veel teisigi summasid, kuid kuna nende summade tasumisel pole maksekorralduse selgituses viidatud tarbijakrediidilepingule , siis ei saa neid summasid lugeda tasutuks tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Riigikohus on 16.10.2002.a otsuses nr 3-2-1-80-02 asunud seisukohale, et lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingutingimustes kokku leppima. Seadus laenulepingus kokkulepitava intressimäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et kohus tunnistab tehingu kehtetuks, kui füüsilisest isikust lepingupool tõendab, et ta tegi tehingu talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja et ta oli sunnitud sellise tehingu tegema raskete asjaolude kokkusattumise mõjul ning et teine pool kasutas seda olukorda ära. Laenulepingu liigkasuvõtjalikuks ja kehtetuks lugemiseks ei piisa üksnes sellest, et tehing on tehtud ebasoodsatel tingimustel, vaid oluline on tuvastada ka poole raske olukord lepingu sõlmimisel ja selle ärakasutamine. Kostja ei ole oma vastuväidetes välja toonud asjaolusid, mis sundisid teda hagejalt lepingus märgitud tingimustel laenu võtma. Kuivõrd kostja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mis annaks kohtule alust eeldada, et kostja sõlmis hagejaga lepingu raskete asjaolude kokkusattumise tõttu ning hageja kasutas seda ära, siis on põhjendamatud kostja väited intressikokkuleppe kehtivuse osas. Väljavõttega Eesti Panga koduleheküljelt (tl 69) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajale eelnenud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 20,2 %. Kuigi vaidlusele ei saa kohaldada 01.05.2009.a jõustunud TsÜS § 86 lg-s 3 sätestatut, on see orientiiriks kohtule hindamaks kostja väidet intressi ülemäärase suuruse ja seega nimetatud lepingupunkti heade kommete vastasuse ja tühisuse kohta. Kuivõrd lepingust tulenevalt on laenulepingu kulukuse määraks 56,49 % ja see ei ületa TsÜS § 86 lg 3 sätestatud tarbimislaenude kulukuse 3-korset määra, asub kohus seisukohale, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus ei olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega ei ole vaidluse poolte vaheline kokkulepitud intressimäär tühine ka vastuolu tõttu heade

kommetega. Hageja nõue intressi tasumiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 108 lg 1 ja § 397 lg 2). Kõnealuse krediidilepingu põhitingimustes on viidatud, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi. Kõnealuste üldtingimuste p 6.1 kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Kostja vastuväidetest nähtuvalt oli kostjal võimalik lepingut sõlmides selle sisuga tutvuda. Seega on hageja nõue viivise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1). Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagejal ei ole kohustust anda lepingu üldtingmusi eelnevaks tutvumiseks. Kui kostja sai üldtingimustega tutvuda kohapeal, muutusid need laenulepingu osaks ja kostja ei saa tugineda asjaolule, et üldtingimustes sätestatu ei muutunud laenulepingu osaks (VÕS § 37 lg 1). Asjaolu, et kostjal on veel teistegi võlausaldajate ees võlgnevusi ning kostja majanduslik olukord ei võimalda tal võlgnevust hagejale tasuda, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 27 766,82 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 18 172,37 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2691,37 krooni ja sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 6903,08 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 29,13% tagastamata krediidisummalt aastas alates 04.05.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus ei uuri järgmisi antud vaidluses asjakohatuid tõendeid: Sampo Panga nõue lepingu täitmiseks 28.08.2009.aastast, osaühingu osa müügileping nr 3864. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.