2-09-24876/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-24876 põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS (hageja) esitas 28.05.2009 kohtule hagi KM`i (kostja) vastu võlgnevuse 270 184.44 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis võimaldas kostjal krediidilimiidi tehingute teostamiseks 20 000 krooni ulatuses, intressiga 16% aastas. 15.08.2007 sõlmisid pooled määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise (leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Gold Charge kaardi, mis võimaldas kostjal krediidilimiidi tehingute teostamiseks 20 000 krooni ning sularahalimiidi 10 000 krooni ulatuses kalendrikuus. 01.09.2007 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenu lepingu summas 150 000 krooni, intressiga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 25.09.2011. 13.10.2008 ütles hageja lepingud 1, 2 ja 3 ennetähtaegselt üles, sest kostja ei ole oma lepinguga võetud kohustusi täitnud. 17.07.2008 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu alla. 27.05.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 270 184.44 krooni, millest: 1) lepingust 1 tulenev võlgnevus 21 311.21 krooni, millest põhiosa 21 064.99 krooni, intress 179.01 krooni, põhiosa viivis 17.21 krooni ja menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja koostamise ja postitamise eest; 2) lepingust 2 tulenev võlgnevus 76 980.78 krooni, millest põhiosa 39 390.32 krooni, teenustasu sularaha väljavõtmise eest 590 krooni, menetlustasu 200 krooni võlgnevuse kirjade saatmise eest 23.01.2008 ja 23.02.2008 eest, põhiosa viivis 36 258.44 krooni ja teenustasu viivis 542.02 krooni; ning

2-09-24876 3) lepingust nr 3 tulenev võlgnevus on kokku 171 892.45 krooni, millest põhiosa 144 200.14 krooni, intress 20 076.64 krooni ja põhiosa viivis 7 615.67 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (21 064.99 + 39 390.32 + 144 200.14 krooni, kokku 204 655.45 krooni) EKP intress + 7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 01.09.2009 edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust , 15.08.2007 määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja 01.09.2007 käenduseta väikelaenu lepingust . Kuna kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 396 lg 1 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 22 500 krooni ja kohtutäituri tasu 413 krooni, kokku 22 913 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 22 740 krooni. Kohtutäituri 10.08.2009 otsuse alusel on kohtutäiturile välja makstud 240 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses