2-07-44090/23 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue 10.06.2007 esitas osaühing Laulasmaa Hotellid osaühingule ME Holding tellimuse nr 001904 sõiduki Toyota Corolla (riiklik reg märk xxx xxx) teisaldamiseks Laulasmaa SPA territooriumilt. OÜ ME Holding täitis tellimuse ning teisaldas kostja sõiduki oma parklasse Keila linnas. OÜ ME Holding esitas 10.06.2007 OÜ-le Laulasmaa Hotellid arve nr 001904 (tl 34) sõiduki sundteisaldamise eest tasumiseks. OÜ Laulasmaa Hotellid ja OÜ ME Holding sõlmisid 10.06.2007 nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Laulasmaa Hotellid loovutas sõiduki Toyota Corolla teisaldamiskulude nõude hagejale tl 36). OÜ ME Holding (edaspidi hageja) saatis 3.07.2007 T.Männikusele (edaspidi kostja) teate sõiduki teisaldamisest, selle asukohast, teisaldaja parkla hinnakirjast, sõiduki väljastamise eeldustest ning viivitusintressi määrast (tl 38). Kostja abikaasa esitas 8.07.2007 hagejale sõiduki valduse üleandmise nõude. Kostja esitas 10.06.2008 hagejale kirjaliku ettepaneku sõiduki valduse üleandmiseks 16.06.2008. Hageja sõiduki valdust kostjale üle andnud ei ole. Kostjale on väljastatud töövõimetusleht 0081741-0081743, mille järgi kestis kostja töövõimetus 10.06.-16.08.2007. Hageja esitas 19.10.2007 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostjalt 9 300 krooni ja viivitusintresside väljamõistmiseks. Avaldus anti vastuväite esitamise tõttu üle hagimenetlusse. 5.05.2008 avalduses täiendas ja täpsustas hageja hagi ning palus kostjalt: 1) välja mõista 42 240 krooni, s.h 19 620 krooni parklakulu ja 1 500 krooni sõiduki teisaldamise kulu hüvitamiseks ning 21 120 krooni viivitusintresside tasumiseks 2) muuta riiklikus autoregistris sõiduki xxx xxx omaniku kannet ning kanda sõiduk üle hageja nimele. Selle nõude jättis kohus 8.08.2008 määrusega läbi vaatamata. Hagiavalduses väitis hageja, et täitis 10.06.2007 OÜ Laulasmaa Hotellid tellimuse, mis seisnes kostja sõiduki sundteisaldamises. Kostja sõiduk oli territooriumi valdaja loata pargitud haljasalale. Kinnisasja omanikul oli õigus oma territooriumil valdust jõuga kaitsta; hagejal oli OÜ-ga Laulasmaa Hotellid töövõtuleping. Kostja on liiklusseaduse alusel kohustatud hüvitama hagejale sõiduki teisaldamise kulud 1 500 krooni ulatuses. Hageja on töövõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu omandanud osaühingult Laulasmaa Hotellid. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale parklakulu. Hageja möönab, et kostja abikaasa esitas sõiduki väljaandmiseks nõude 8.07.2007, kuid hagejal oli ja on õigus keelduda sõiduki väljastamisest kuni tasu maksmiseni. 22.07.2008 avalduses täpsustas hageja nõuet ning väitis, et nii OÜ-l Laulasmaa Hotellid kui ka hagejal tekkis sõiduki ebaõige parkimise tõttu kostja vastu nõudeõigus. Hageja on oma tellijalt omandanud nõude kostja vastu. Kostja tegevus on põhjustanud hagejale kahju. Kui kostja oleks käitunud õiguspäraselt, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Mõistlik isik ei oleks ilma loata OÜ Laulasmaa SPA territooriumile sõidukit parkinud. Kostja on käitunud hooletult ega ole tõendanud süü puudumist. Kostja peab maksma hagejale hoiutasu, kuna hageja hoiab sõidukit oma kutse- ja majandustegevuses, tuleb eeldada hoidu tasu eest. Kostja sõiduk on hageja järelevalve all

ja kostja ei ole hagejale teatanud, et soovinuks jätta oma sõiduki järelevalveta. Vara hoidjal on hoiukulude ja tasu nõude tagamiseks pandiõigus hoiuleantud asja suhtes. Kohtuistungil selgitas hageja, et hoiab kostja sõidukit liiklusseaduse alusel. Hagejal on kohustus tagada sõiduki säilivus ning õigus seda mitte välja anda enne tasu maksmist. Hageja väitis kohtuistungil, et kostjal ei ole õigust teisaldamiskulusid tasaarvestada, kuna kostjal puudub nõue hageja vastu. Hageja väidab, et tal on hinnakirja alusel õigus nõuda kostjalt viivitusintressi 0,5% ulatuses päevas. Viivitusintressi määras on kokku lepitud tähitud kirja saatmisega, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Kostja nõusolekuks tuleb lugeda kirja vastuvõtmist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja möönis, et on jätnud sõiduki selleks mitte ettenähtud kohta, millega võis põhjustada kulu, kuid sõiduk jäi OÜ Laulasmaa SPA territooriumile kostja tervisehäire tõttu. Kostja toimetati politseiametnike poolt ebaadekvaatse käitumise tõttu haiglasse. Sõiduk oli temast jäänud maha haljasalale, lahtise ukse, mängiva raadio ja töötava mootoriga. Sõiduki teisaldamiseks piisanuks sellesse istumisest ning parkimiseks lubatud kohta sõitmisest, mida saanuks teha märkimisväärselt odavamalt. Alternatiivselt väidab kostja, et sõiduki teisaldamise kulu nõue on lõppenud tasaarvestusega. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Pooltel puudub lepingul põhinev suhe. Liiklusseaduse sätted ei ole kohaldatavad, kuna kostja sõidukit ei teisaldatud avalikult teelt. Kostja sõiduk asus eraisiku territooriumil ning teisaldati viimasega kokkuleppel, millest ei tekkinud avaliku iseloomuga suhet. Hagejal ja territooriumi valdajal puudus õigus asuda tegema politseilikku järelevalvet. Hageja on kostja vara korraldamisel tegutsenud käsundita. Kostja ei ole hageja tegevust heaks kiitnud. Hageja on kokkuleppel kolmanda isikuga võtnud kostja vara oma ebaseaduslikku valdusse ja kostja on hageja tegevuse tõttu kaotanud oma vara osas kasutuseelise, mille rahalise väärtuse hüvitamiseks kavatseb kostja esitada hageja vastu nõude. Hageja oli sündmuse asjaoludest teadlik ja ta on ise põhjustanud enesele kulu eesmärgiga teenida kostja tervisehäiret ära kasutades ebaseaduslikult tulu. Vaatamata korduvatele nõuetele ei ole hageja kostjale sõidukit kätte andnud.

Pooltel on vaidlus selles, kas ja millisel alusel on nende vahel tekkinud õigussuhe. Hageja väidab, et on õigustatud kostjalt nõudma sõiduki sundteisaldamise ja hoidmise ning valvamise kulu. Kostja väidab, et hageja valdab tema sõidukit õigusliku aluseta, hageja kulutused ei ole põhjustatud kostja käitumisest. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hagejal on kostja suhtes nõue liiklusseaduses ettenähtud alustel. Liiklusseaduse (LS) § 1 lg 1 järgi on liiklusseaduse reguleerimisalaks liikluse korraldamine Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded; lg 2 järgi kohaldatakse liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades liiklusseaduse erisusi. LS §-s 202 on sätestatud sõiduki sundteisaldamise eeldused; nimetatud säte toimib koosmõjus §-ga 201, milles on ette nähtud sõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldamise alused. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine ja sõiduki kinnipidamine on õigusliku sisuga toiminguteks, mis tuleb läbi viia haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras. Selline järeldus tuleneb üheselt LS § 1 lg-st 2 ja § 202 lg-st 3. LS § 202 lg 3 p 2 järgi saab sõiduki sundteisaldamise otsustuse teha üksnes pädev ametiisik seaduses ettenähtud andmeid sisalduva akti vormistamisega. Poolte vaidlus on seotud liiklusjärelevalve, s.o sõiduki parkimise (kinnipidamise) korraldamisega, mis avaliku ülesandena kuulub LS § 2 lg 3 ja lg 4 järgi siseministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kostja on õigesti osundanud, et hagejal ja hageja tellijal puudus õigus otsustada kostjale kuuluva sõiduki sundteisaldamise üle liiklusseaduses ettenähtud alustel. Puudub vaidlus selles, et hageja ei teisaldanud kostja sõidukit avaliku halduse funktsioone täites. Hageja kinnitas kohtus, et sõiduki teisaldamise tellimuse esitas eraõiguslik isik, sõiduk asus eraisiku territooriumil. Hageja ei ole esitanud kohtule pädeva ametiisiku koostatud akti, millest saaks järeldada, et hageja on kostja sõiduki suhtes teisaldavaks ettevõtteks LS §-st 202 lg 3 p 3 tähenduses. Ka OÜ Laulasmaa Hotellid ei omanud õigustust teha kostja sõiduki suhtes kinnipidamise otsustust (LS §-st 202). Eelnevast lähtuvalt ei ole vaidluses kohaldatav ka LS §-st 202 lg 4. Kohus leiab, et poolte vahel tekkinud õigussuhete lahendamisel tuleb juhinduda tsiviilõiguse alustest ning asja- ja võlaõigusseaduses sätestatust. Kinnistu ja sõiduki valdusega seonduvas pidid asjaosalised lähtuma valduse kaitse sätetest ning isikutevahelistes suhetes lepinguväliseid suhteid reguleerivatest sätetest. Pooled ei ole sõlminud lepingut, mistõttu ei kuulu kohaldamisele hoiulepingu regulatsioon ja hagejal puudub kostja suhtes lepingust tulenev hoiutasu nõue. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et leping, s.h viivitusintresside määra kokkulepe on sõlmitud kostjale adresseeritud tähtkirja vastuvõtmisega kostja poolt. Vaikimisega loetakse tehing sõlmituks üksnes juhul, kui selline tähendus on vaikimisele antud kas seaduse, poolte kokkuleppe või nendevahelise varasema praktikaga (TsÜS 68 lg 4). Käesolevas asjas neid eeldusi ei esine. Hageja nõuab kostjalt sõiduki teisaldamiskulude hüvitamist 1 500 krooni ulatuses ja parklakulude hüvitamist 19 620 krooni ulatuses. Hageja väidab, et on teisaldamiskulu hüvitamise nõude omandanud osaühingult Laulasmaa Hotellid, parklakulu nõue põhineb teisaldusteenuse osutaja õigusel. Otsuse esimeses osas toodud põhjendustel ei olnud kostja sõiduki teisaldamine liiklusseaduse alusel õiguspärane ega saa seetõttu olla aluseks kulude hüvitamise nõudele.

Kohus leiab, et kostja sõiduki teisaldamine hageja ja OÜ Laulasmaa Hotellid kokkuleppel ei ole ka kooskõlas eraõiguslikke suhteid reguleerivate õigusaktidega. Kohus leiab, et kostja sõiduki teise kohta paigutamine kostja loata tuleb lugeda põhjendatuks järgmiste asjaolude tõttu: 1) kostja sõiduk paiknes võõral maal territooriumi valdaja loata, 2) sõiduk paiknes territooriumil tavapärast kasutust (liiklemist) ja haljasala kahjustaval moel. Seega esines vajadus kostja sõiduki ümber paigutamiseks. Kostja jättis tervisehäire tõttu sõiduki valveta ning tema kinnipidamine ning haiglasse paigutamine tegi võimatuks kostjalt eneselt sõiduki ümber paigutamise nõudmise või vastavate korralduste saamise. Tulenevalt sõiduki valveta jätmisest oli selle teise kohta toimetamine ja lukustamine ka kostja enese huvides. Maatüki valdajal on õigus omal maatükil mitte taluda selliseid kolmandate isikute mõjutusi, mis ei allu kehtestatud liiklemise korraldatusele ning keskkonna kaitsele. Maatüki valdaja oli kostja sõiduki suhtes õigustatud oma valdust omaabina kaitsma. AÕS § 41 järgi võib valdaja oma valdust jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire; kui kinnisasja valdus võetakse ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kohus leiab, et kostja sõiduki jätmine OÜ Laulasmaa Hotellid territooriumile on objektiivselt hinnatav maatüki omaniku suhtes omavolina, kuid sellest ei tulene iseenesest õigustust hagis esile toodud ja tõendatud jõulise omaabi kasutamisele. Valduse rikkumise otsese mõju kõrvaldamiseks piisanud väidetavalt liiklust segava kostja sõiduki juhtimisest teise asukohta. Hageja ja OÜ Laulasmaa Hotellid on kostja vara suhtes rakendanud ülemäärast jõudu, sest mõistlikuks olnud antud olukorras kostja sõiduki juhtimine (parkimine) territooriumi osale, kus see poleks takistanud teiste sõidukite liikumist ega kahjustanud haljasala. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 järgi on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Kostja hospitaliseeriti märgitud territooriumilt raviasutusse politseiametniku poolt, kellelt territooriumi valdaja oli selles olukorras õigustatud taotlema ka kostja sõiduki kinnipidamise kohta otsustuse tegemist. Juhul, kui selleks alust ei olnud, võinuks saada politseiametnikult või -asutuselt andmeid sõiduki omaniku lähedaste kohta, võimaldamaks neil sõiduki suhtes edasisi korraldusi teha. Kohus märgib, et hageja on pärast sõiduki teisaldamist eeltoodud viisil ka tulemuslikult käitunud. Vaidlust ei ole selles, et kostja abikaasa (volitatud esindaja) reageeris hageja 3.07.2007 teatele ning esitas sõiduki tagastamise nõude juba 8.07.2007. Seega võimaldanuks hospitaliseeritud isiku lähedastele sõiduki kohta kohene teate edastamine hageja esile toodud kulutused ära hoida. Maakohus leidis, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka käsundita asjaajamise sätteid kohaldades. VÕS § 1018 järgi on käsundita asjaajajal soodustatu kasuks ilma käsundita asjaajamise korral nõue kulutuste hüvitamisele juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu ülalpidamise kohustus või muu avalikes huvides oluline kohustus. Kostja ei ole OÜ Laulasmaa Hotellid ega ka hageja asjaajamist enda huvides heaks kiitnud ning on esile toonud, et asjaajamise viisi valikul ei ole lähtutud kostja (soodustatu) huvidest. OÜ Laulasmaa Hotellid ja hageja on kulu enesele tekitanud iseeneste otsustustega, kasutades olukorra lahendamisel kostja vara suhtes ülemäärast, ebaproportsionaalset jõudu. Kohus leiab, et hagejal puudub sõiduki valdusega seotud kulutuste hüvitamise nõue täielikult, s.h ka selle perioodi eest, kuniks ei olnud sõiduki tagastamise nõuet veel

esitatud. Hageja on kostja sõiduki võtnud oma valdusse kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel. Kostja ei ole kolmanda isiku ega ka hageja asjaajamist heaks kiitnud ning peab hageja valdust õigustatult ebaseaduslikuks. Kostja esindaja (abikaasa) on nõudnud sõiduki tagastamist 8.07.2007, millest hageja on õigusvastaselt keeldunud. Kuni esmase tagasinõude esitamiseni sõiduki valdusega seotud kulude hüvitamise nõude välistab VÕS § 1023 lg-s 2 sätestatu. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Kostja sõiduk sattus hageja valdusse kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel; seega on lepingu partneritel õigus ja võimalus esitada lepingu täitmisega seotud nõudeid teineteise suhtes üldistel alustel. Kohus leiab, et kostjal ei teki hageja ees vastutust ka kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja nõuab kostjalt teisaldustasu. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Teisaldustasu maksmine (tasunõude õigus) ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kostja käitumise negatiivse tagajärje saanuks kõrvaldada ka sõiduki teisalduseta. Teisalduskulu on põhjustatud OÜ Laulasmaa Hotellid otsustusest võtta kostja vara suhtes tarvitusele abinõud, mis ei olnud kostja teo tagajärge arvestades tingimata vajalikud ning millised on kostja õigusi rikkuvad. Kahjustatud isikul lasub kohustus minimiseerida võimalikult tekkivat kahju nii TsÜS § 138 järgi kui ka VÕS § 139 lg 2 järgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlasuhte pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 järgi loetakse võlasuhetes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse kahju hüvitist ulatuses, milles kahju tekkis või suurenes kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest vastutab kahjustatud isik; lg 2 järgi vähendatakse kahju hüvitist ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingud, mis oleks kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohus leiab, et OÜ Laulasmaa Hotellid on jätnud olukorra lahendamisel tegemata toimingud, mida võinuks temalt mõistlikult oodata ning millised oleksid kulutusi (kahju) vähendanud. Kohus on eelpool selgitanud võimalusi kostja sõiduki ümberpaigutamisel ning õiguspärast käitumist teise isiku vara suhtes korralduste tegemisel. Teisele isikule kuuluva sõiduki sundteisaldamise otsustuspädevus on pädeval ametnikul või eraomanikul üksnes hädakaitse piirides. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on sõiduki ümberpaigutamise kuluna esile toonud üksnes selle sundteisaldamise kulu, mille kohus hindab eeltoodud motiividel põhjendamatuks. Muid sõiduki teisaldamisega seotud kulutusi hageja ei nõua. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks põhjustanud hagejale sõiduki ümberpaigutamisega seonduvat kulu (kahju). Kostja ei ole hageja kulutustes ka süüdi. Kostja on sündmuskohalt hospitaliseeritud ning viibinud terviserikke tõttu haiglas kuni 16.08.2007. Seega ei saa kostja poolt sõiduki

jätmist hagis märgitud viisil hinnata süülise käitumisena. Kostja haigestumine on tõendatud töövõimetuslehtedega. Hageja parklakulude nõue ei ole samuti hinnatav hageja kahjuna (saamata jäänud tuluna). Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et tal oli ja on sõiduki kinnipidamise õigus. Kohus leiab, et hagejal sellekohane õigus kostja sõiduki suhtes puudub. Hageja valdus kostja sõidukile ei ole tekkinud sõiduki kinnipidamisest LS §-s 202 ettenähtud alustel. Seega ei ole hagejal seadusest tulenevat alust kostja sõiduki hoidmiseks. Hageja keeldumine sõiduki väljaandmisest on põhjendamatu. Õigusvastase valduse eest tasu nõudmine ei põhine seadusel. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmisel ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõue viivitusintresside saamiseks. TsMS § 162 lg. 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub kohtuotsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohus on hinnanud vääralt tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Sõiduki teisaldamisel tuleb kohaldada liiklusseadust. Asjaolu, et LS § 1 lg 2 viitab haldusmenetluse seadusele, ei tähenda, et kogu Liiklusseaduse regulatsioon allub haldusmenetluse sätetele. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamiseks ei ole alati vajalik sõiduki kinnipidamine ja selle juhi juhtimiselt kõrvaldamine. Hagejalt teisaldamise tellinud OÜ Laulasmaa Hotellid oli kutsunud eelnevalt kohale ka politsei, kes hagejale teadmata põhjusel ei andnud sõiduki sundteisaldamiseks korraldust. See ei tähenda, et OÜ-l Laulasmaa Hotellid puudus sõiduki teisaldamiseks õigus. Asjaolu, et politseiametnik jättis oma seadusest tulenevad kohustused täitmata, ei pane kinnisasja omanikule automaatselt kohustust asuda võõrast vara valvama ja selle eest vastutama. Sõiduki teisaldamisel lähtuti kostja huvidest. Sõltumata sellest, kas kohtu hinnangul tuleb kohaldada liiklusseadust või mitte, kuulub kohaldamisele ka VÕS-i lepinguväliste kohustuste regulatsioon. Kohtuotsuses on sellest ka õigesti lähtutud, kuid sellegipoolest on antud asjaoludele ebaõige hinnang, et hageja teod vara säilitamiseks ei olnud vajalikud. Hageja paigutas vara säilimise tagamiseks auto hoiukohta, kus on 24 tunnine valve ja see toimus kostja huvides. Nõustuda ei saa sellega, et OÜ Laulasmaa Hotellid rakendas sõiduki teisaldamisega ülemäärast jõudu. Kohus on VÕS §-le 1018 tuginedes asunud seisukohale, et hagejal puudub õigus tasu nõuda, kuna kostja ei ole OÜ Laulasmaa Hotellid tegevust heaks kiitnud ning asjaajamisel ei lähtutud soodustatu ehk kostja huvidest. Hageja hinnangul tegutses OÜ Laulasmaa Hotellid kooskõlas VÕS § 1018 lg 1 p-ga 2, kuna ta eeldas, et kostja soovib oma vara hoida ja säilitada. Vajalikud meetmed tuleb valida lähtudes kaitstava vara väärusest. Kostja on nõustunud menetluses sellega, et ta tasub auto teisaldamise kulud, kuid on vaielnud vastu auto hoidmise kuludele. Teisaldustasude tunnustamisega on kostja kiitnud heaks teisaldamise vajaduse, mistõttu pidanuks kohus tuvastama, et tegemist oli käsundita asjaajamisega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et sõidukit juhtinud isiku abikaasa oli asjade käigust teadlik ja kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega sai kostja abikaasa auto äraviimise vajadusest teada juba samal päeval. Sellest hoolimata saabus ta auto järele alles

osutamisele vastandub kohustus maksta tasu. VÕS § 110 lg 1 annab kohustatud poolele õiguse oma kohustuse täitmisest keelduda, muuhulgas kuni tema sissenõutavaks muutunud nõue on rahuldatud või antud selle rahuldamiseks piisav tagatis. Hagejal on õigus keelduda oma kohustust täitmast kuni tasu saamiseni. Isegi siis, kui ringkonnakohus leiab, et liiklusseadus ei kuulu kohaldamisele, on hagejal õigus nõuda auto hoidmise eest tasu. Hageja poolt küsitud tasu suurus on VÕS § 1023 lg 2 mõttes mõistliku suurusega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja omandas käesoleva nõude OÜ-lt Laulasmaa Hotellid nõude loovutamise lepinguga ja käsundita asjaajaja oli algselt OÜ Laulasmaa Hotellid. Hageja hinnangul on võimalik teha uus otsus ja hagi rahuldada. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Kostja leiab, et kaebus on alusetu, kuna kohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust ja ei ole vääralt hinnanud tõendeid. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud samu väiteid, milliseid ta esitas maakohtus oma hagi põhjendustes. Kõigile neile on maakohus põhjalikult vastanud ja puudub vajadus nende kordamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Hageja esitas kostja vastu kostja sõiduki teisaldamise tasu nõude, mille ta omandas OÜ-lt Laulasmaa Hotellid 10.06.2007 nõude loovutamise lepinguga ja parklakulu nõue põhineb teisaldusteenuse osutaja õigusel. Ekslik on hageja seisukoht, et teisaldamiskulu nõue kostja vastu saab tuleneda liiklusseaduses ettenähtud alustest. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et hagejal ja hageja tellijal, s.o OÜ-l Laulasmaa Hotellid, puudus õigus otsustada kostja sõiduki sundteisaldamise üle liiklusseaduses ettenähtud alustel. Hageja ei olnud kostja sõiduki suhtes teisaldavaks ettevõtteks liiklusseaduse tähenduses ja sõiduki teisaldamine ei olnud õiguspärane. Hagejal ei ole avalikku haldusse kuuluva liikluskorraldusega puutumust ei selle tõttu, et ta ise ei ole liiklust korraldav haldusorgan ega ka võimaliku halduslepingu puudumise tõttu temaga. Maakohus on põhjalikult analüüsinud sõiduki teisaldamisega seonduvat ja õigesti leidnud, et kostja sõiduki teisaldamine hageja ja OÜ Laulasmaa Hotellid kokkuleppel ei olnud kooskõlas eraõiguslikke suhteid reguleerivate õigusaktidega. Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel puudus lepinguline suhe ja hagejal puudub sellest tulenevalt hoiutasu nõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hagejal puudub kostja vastu nõue VÕS lepinguvälistest kohustustest tulenevate sätete alusel hagis esitatud viisil. Hageja väited käsundita asjaajamise õigussuhe olemasolu kohta on kohus veenvalt ümber lükanud. Hageja asjaajamine ei toimunud kostja kui autoomaniku huvides

algusest peale. Kostja on vastuses õigesti märkinud, et tema huvides ei ole ka see, et tänase päevani keeldub hageja jätkuvalt auto valdust kostjale üle andmast. Auto on seisnud alates juunist 2007 lageda taeva all ja autot ei ole tehniliselt hooldatud. Isiku vara halvenemine, millele on kostja ka korduvalt hageja tähelepanu juhtinud, on talle kahju tekitamine ja ei ole kostja soov, tahe ega heakskiitu pälviv. Ekslik on hageja väide selle kohta, et kostja on osaliselt hagi tunnistanud. Kostja ei ole hageja nõudeid tunnistanud, vaid on kirjalikus vastuses pakkunud välja võimaliku kompromissi summa vaidluse süvenemise vältimiseks (t.lk 48). Sama on kostja korranud 10.06.2008 istungil (t.lk 50). 06.10.2008 istungil selgitas kostja, et 1500 krooni nõuet ei eksisteeri ja selle väljamõistmiseks puudub alus (t.lk 78, 80). Ringkonnakohus leiab, et teisaldamistasu väljamõistmiseks puudus alus, kuna tasu nõue ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Maakohus tuvastas õigesti, et liiklustakistuse kõrvaldamiseks ei olnud vaja sõidukit teisaldada hageja parklasse, vaid piisanuks sõiduki parkimisest territooriumi osale, kus ta ei oleks takistanud liiklust ja kahjustanud haljasala. Selline sõiduki ümberpaigutamine oleks olnud kostja huvides, mitte kostja sõiduki äraviimine hagejale kuuluvasse Keila parklasse. Hageja ja OÜ Laulasmaa Hotellid on ise endale oma otsustustega kulu tekitanud. Ekslik on hageja väide, et tal oli õigus keelduda sõiduki tagastamisest, kuni tasu maksmiseni kostja poolt. Kuna hagejal puudus kostja sõiduki kinnipidamise õigus, ei ole parklatasu nõue hinnatav hageja kahjuna. Hageja väited sõiduki kinnipidamisõigusest liiklusseaduse sätete alusel on ekslikud. Maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis kostja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.