2-08-71519/9 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.09.2009.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud ATOÜ (hageja) esitas 29.10.2008 maakohtule hagi R V (kostja) vastu 927 137.54 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜQB(registrikood XXX , põhivõlgnik) 02.01.2008 tellingute rendilepingu nr 1/2008 (leping 1). OÜQB(põhivõlgnik) tegutses üürilepingu sõlmimisel ja täitmisel läbi oma juhatuse liikme ja ainuosaniku R V . Põhivõlgnik kasutas üürile võetud tellinguid perioodil 01.01.2008 kuni 14.07.2008 Tallinnas, Raua tn 4 asuval ehitusobjektil. Lepinguga kohustus põhivõlgnik lisaks üürile maksma ka lisateenuste, s.h tellingute paigaldamise ja transpordi eest. Lepingu lisana sõlmisid hageja ja kostja 02.01.2008 käenduslepingu, millega kostja kohustus käendajana vastutama põhivõlgniku lepingust tulenevate kõikide kohustuste s.h maksekohustuse täitmise eest. Hageja on põhivõlgnikule esitanud alljärgnevad arved koos üüriaktidega: 1) 15.01.2008 arve nr 280020 summas 60 000 krooni, tasumise tähtajaga 29.01.2008; 2) 31.01.2008 arve nr 280045 summas 47 222.70 krooni, tasumise tähtajaga 14.02.2008; 3) 18.02.2008 arve nr 280063 summas 44 267.70 krooni, tasumise tähtajaga 03.03.2008; 4) 29.02.2008 arve nr 280080 summas 41 316.52 krooni, tasumise tähtajaga 14.03.2008; 5) 17.03.2008 arve nr 280107 summas 44 271.24 krooni, tasumise tähtajaga 31.03.2008; 6) 02.04.2008 arve nr 280122 summas 44 575.70 krooni, tasumise tähtajaga 16.04.2008; 7) 17.04.2008 arve nr 280144 summas 26 089.80 krooni, tasumise tähtajaga 01.05.2008; 8) 02.05.2008 arve nr 280169 summas 26 089.80 krooni, tasumise tähtajaga 16.05.2008; 9) 19.05.2008 arve nr 280184 summas 26 089.80 krooni, tasumise tähtajaga 02.06.2008; 10) 02.06.2008 arve nr 280213 summas 27 976.62 krooni, tasumise tähtajaga 16.06.2008; 11) 16.06.2008 arve nr 280246 summas 27 144.72 krooni, tasumise tähtajaga 30.06.2008; 12) 10.07.2008 arve nr 280280 summas 24 974.70 krooni, tasumise tähtajaga 24.07.2008; 13) 16.07.2008 arve nr 280306 summas 29 681.72 krooni, tasumise tähtajaga 30.07.2008; Tasutud on vaid 15.01.2008 arve ja sedagi osaliselt – 13.02.2008 summas 29 722.50 krooni. Ülejäänud arvete tasumisele ei ole põhivõlgnik ega kostja vastuväiteid esitanud. Kui kostja enam hageja kõnedele ei vastanud, võttis hageja üürile antud tellingud põhivõlgniku käest tagasi (14.-15.07.2008). Lepingu p 3.3 järgi on hagejal õigus nõuda viivist määras 0.5 % tasumata summalt päevas. Hagejale teadaolevalt on põhivõlgnik maksejõuetu, millest tulenevalt esitab hageja oma nõude käendaja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 469 701.02 krooni ja viivise 28.10.2008 seisuga 457 436.52 krooni, kokku 927 137.54 krooni.

Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 296 lg 3. Ehitustööde kestus sõltus põhivõlgnikust ja kostjast. 07.05.2009 seisuga oli veel põhivõlgnikul tegemata 25 % töödest. Hageja vaidleb vastu viivise vähendamise taotlusele. Viivise võlgnevust ei oleks põhivõlgnikul tekkinud, kui ta oleks arved nõuetekohaselt tasunud. Käesoleval juhul algas viivitus juba 2008.a veebruaris ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhivõlast väiksem. Seega on nõutav viivisesumma mõistlik. 11.09.2009 on hageja esitanud taotluse viivise välja mõistmiseks alates 29.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited 24.08.2009 vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja leiab, et hageja pole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks nagu oleks kostja soovinud hagejat pahatahtlikult eksitada, et venitada lepingujärgsete kohustuste täitmisega. Hageja esitas kostjale käenduslepingust tuleneva nõude 08.10.2008, mida kostja välismaal viibimise tõttu kätte pole saanud ning sellest tulenevalt ka vastuväidet esitanud ei ole. Kostja möönab, et tal tekkisid süveneva majanduslanguse mõjul tõsised finantsprobleemid ning temast mittesõltuvatel põhjustel polnud ei põhivõlgnik ega ka kostja ise võimelised tekkinud võlgnevust tasuma. Samas juhib kostja tähelepanu, et hageja nähes põhivõlgniku maksejõuetust, oleks pidanud lepingu koheselt üles ütlema (s.h tellingud ehitusplatsilt ära viima) ning mitte laskma võlgnevusel kasvada seitsme kuu jooksul poole miljoni krooni suuruseks võlaks. Olles ise majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu pooleks ehitusvaldkonnas teadis hageja hästi, et hoone fassaadi renoveerimistööd ei saa kesta rohkem kui mõned kuud. Oma tegevusetusega (lepingu ülesütlemise venitamisega) on hageja ise põhjustanud pideva viiviste ning põhivõla suurenemise. Kostja esitas 11.09.2009 kohtule täiendava vastuse, milles kostja täpsustab põhivõla arvestust: kostja on lähtunud tavast (kui kaua tavaliselt kulub aega samalaadsel ehitusobjektil sarnaste tööde teostamiseks), et analoogse töö teostamiseks kulub maksimaalselt 60 päeva. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oli pahatahtlik, oleks hageja mõistliku ettevõtjana (kes järgib väljakujunenud tavasid ja praktikat) pidanud objekti valmimiseks kuluva tavapärase aja lõppedes lepingu ise üles ütlema ja tellingud objektilt ära viima, mitte põhivõlga ja viiviseid kasvatama. Eeltoodut arvesse võttes loeb kostja, et põhjendatud põhivõlgnevus on tellingute üür 60 päeva eest. Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 195 496 krooni võttes aluseks hageja arvutuse: tellingute rent 1 740 krooni päevas x 60 päeva, kokku 104 400 krooni, montaaž/transport 45 548 krooni x 2 montaaž/demontaaž, kokku 91 096 krooni. Kostja palub vähendada viivist mõistliku määrani – 54 504 kroonini. Kostja leiab, et viivis, mis on põhivõlaga peaaegu samas suuruses on võlgniku arvelt rikastumine. Hageja on osaliselt oma tegevusega põhjustanud võlgnevuse pideva suurenemise. Kostja vaidleb vastu lisanduva viivise nõudele. Menetluse käik Kohus määras 26.08.2009 hagi menetlemise kirjalikus menetluses poolte nõusolekul ning andis pooltele tähtaja esitada kohtule kõik asja menetlemiseks tähtsust omavad tõendid ning seisukohad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuse osas täielikult ning viivise nõude osas osaliselt. Hagi tuleb põhivõla osas 195 496 krooni ja viivise osas 54 504 krooni rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on oma 25.08.2009 vastuses teatanud, et tunnistab põhivõlgnevust summas 195 496 krooni ning kostja nägemuse kohaselt peaks vähendatud viivis olema 54 504 krooni (t lk 106).

Puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja ja OÜQB(likvideerimisel, põhivõlgnik) vahel on 02.01.2008 sõlmitud tellingute rendileping nr 1/2008 (t lk 9-10); 2) Poolte vahel on 02.01.2008 sõlmitud käendusleping (t lk 7-8), millega kostja kohustus hageja ees mistahes hageja ja põhivõlgniku vahel 02.01.2008 sõlmitud rendilepingu nr 1/2008 rikkumise puhul vastutama solidaarselt põhivõlgnikuga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt kohustub kostja, mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse võlausaldaja kirjalikul nõudel. Puudub vaidlus, et hageja on esitanud kostjale, kui põhivõlgniku seaduslikule esindajale hagiavaldusele lisatud 13 arvet ja üüriakti (t lk 11-36). Puudub vaidlus, et asjad olid lepingu kehtivuse ajal põhivõlgniku valduses ning asjade eest on hagis märgitud summa tasumata. Kostja tugineb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele (VÕS § 6, § 7) ning leiab, et kostja vastutaks üksnes asjade 60 päeva üüri ja paigaldamise/transpordi eest, kokku summas 195 496 krooni ning sellelt viivist 54 504 krooni. Kostja heidab ette hagejale, et hageja nägi põhivõlgniku maksejõuetust ning oleks pidanud koheselt lepingu üles ütlema, mitte laskma võlgnevusel kasvada seitsme kuu jooksul poole miljoni kroonini. Hageja teadis, et hoone fassaadi renoveerimistööd ei saa kesta rohkem kui mõned kuud. Hageja on oma tegevusetusega ise põhjustanud pideva viiviste ning põhivõla suurenemise. Heas usus käitumise nõudele tuleb anda nii objektiivne sisu kui võimalik. Käesoleval juhul oli hagejal põhivõlgnikuga sõlmitud tähtajatu üürileping, mis kehtis kuni objekti lõpuni (lepingu p 1.2). Objekti lõpetamise kuupäeva ei ole lepingus fikseeritud. Õige on hageja osundamine asjaolule, et objekti lõpetamine sõltus otseselt põhivõlgnikust ja kostjast ning viited selle valdkonna tavale on kohtu hinnangul asjakohatud. Põhivõlgnik tasus osaliselt vaid ühe arve ning kuna teised arved jäid tasumata, tekkis hagejal lepingu lõpetamise õigus lepingu p 6.4.2 tulenevalt. Samas leiab kohus, et hagejale ei saa käesoleval juhul võlgnevuse suurenemist ette heita. Lepingu p 6.5.1 kohaselt oli põhivõlgnikul kohustus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest hagejale kirjalikult üks nädal ette, kui põhivõlgnik on maksejõuetu või on alustatud tema lõpetamisele suunatud tegevust. Asjaolu, et põhivõlgnik üüris asju edasi, samas kui oli muutunud maksejõuetuks, on tõendatud kostja endapoolse omaksvõtuga ning maksehäireregistri raportiga (t lk 49, 98). Hageja ei pidanud teadma, et arvete maksmata jätmise põhjuseks on ilmtingimata kostja maksejõuetus ning pole tõendatud, et põhivõlgnik ja/või kostja oleks hagejat maksejõuetusest teavitanud. Kohtu hinnangul on hageja põhjendanud lepingu ülesütlemise viivitust ning seda tõendab kohtule esitatud akt (t lk 121). Kostja on vaidlustanud nimetatud dokumendi vastavust dokumentaalse tõendi nõuetele, kuid pole vastu vaielnud, et kostja on sellise dokumendi hagejale saatnud. Tulenevalt rendiaktidest asus põhivõlgniku objekt, kus tellinguid kasutati, Raua tänaval. Seega pole põhjust kahelda, et nimetatud akt kajastab samal objektil põhivõlgniku poolt teostatavaid ehitustöid. Sellest saab järeldada, et maikuus 2008.a olid objektil tööd põhivõlgniku poolt veel lõpetamata. Seega

asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kostja suhtes käitunud pahatahtlikult, mis välistaks hagejapoolse põhinõude summas 469 701.02 krooni maksmapaneku. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 457 436.52 krooni ning viivis kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 3.3 kohaselt on hageja ja põhivõlgnik kokku leppinud viivisemääras 0.5 % õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest (viivise arvestus seisuga 28.10.2008, t lk 38). Hageja on saatnud vastavalt lepingu p 3.3 sättele viivise nõude kostjale kirjalikult ning kostja pole nõude kättesaamist vaidlustanud (t lk 41-48). Kostja on kohtule esitanud viivise vähendamise taotluse. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Käesolevas asjas on kostja tuginenud üksnes hageja pahatahtlikule käitumisele, mille tõttu on võlgnevus kasvanud. Kohus sellega ei nõustu, kuna kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena oleks pidanud arvestama osaühingu majandusliku seisuga ja riski, et osaühing ei suuda kohustusi nõuetekohaselt täita. Lepingus ning ka seaduses on võimalik leping lõpetada seoses maksejõuetusega. Kuigi kostja tunnistab osaliselt põhivõlga ja viivist, ei ole ta kuni käesoleva ajani tunnustatud ulatuses hagejale võlga tasunud. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab selle nõude rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 18). Kostja on kohustuse täitmisega viivituses üle aasta, mistõttu leiab kohus, et mõistlikuks viiviseks käesoleval juhul on viivis põhinõude ulatuses, s.o 469 701 krooni. Hagihind arvutatakse põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud viivise nõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem (TsMS § 133 lg 1, 2). Hagi esitamisel oli viivise nõue kõrvalnõudena põhinõudest väiksem. Hageja on nõuetekohaselt tasunud riigilõivu 22 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja tunnistas põhivõlgnevust summas 195 496 krooni ja viivist 54 504 krooni, kuulub selles osas otsus viivitamata täitmisele. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust