Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Ülle Jänes, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-5782
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu 20 882,20 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. mai 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 20 882,20 krooni
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (80206477,
ja
Mustamäe tee 44, Tallinn), esindaja Jüri Aava Kostja Salva Kindlustuse AS (10284984, Pärnu mnt 16, Tallinn), esindaja Elar Simmo;
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1.Jätta Harju Maakohtu 31. mai 2007.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja Salva Kindlustuse AS-i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Kindlustuse vaidluskomisjon rahuldas MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi kaebuse AS-i Salva Kindlustus vastu ja mõistis otsusega 07.03.2006 Salva Kindlustuse AS-lt välja 20882,20 krooni. Otsusega ei nõustunud Salva Kindlustuse AS, kes esitas Harju Maakohtule avalduse. 26.03.2007 esitas Salva Kindlustuse AS taotluse lugeda vastavalt LKS § 54 lg 4 ja 7 käesolevas asjas hagejaks MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond ning kostjaks Salva Kindlustuse AS. Deklareeritud andmetel toimus liiklusõnnetus 20.07.2005.a kell 14.15 Tallinn-Tartu mnt linnapiiril, kus Chrysler Vision, reg. märk xxxxxx, mida juhtis R. N. sõitis tagant otsa ees pidurdanud sõidukile Seat Leon, reg. märk XXXXXX, mida juhtis T. K.. Sõidukile Chrysler sõitis omakorda tagant otsa Audi 80, reg. märk XXXXXX, mida juhtis T. K.. Liiklusõnnetused vormistati sõidukijuhtide poolt Teadetega liiklusõnnetusest. Sõidukite Seat ja Chrysler vahelise liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistas oma süüd R. N.. Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitas ja käsitles kahjunõude summas 20882,20 krooni. LKS § 43 lg 4 kohaselt hüvitab kohustatud isik Eesti Liikluskindlustuse Fondile nõude hüvitamise ja käsitlemise kulud. Liikluskahju põhjustaja tsiviilvastutus oli liikluskahju tekitamise hetkel kindlustatud Salva Kindlustuse AS-i poolt. Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 12.12.2005 Salva Kindlustuse AS-ile tagasinõude, kuid 12.01.2005 vastas Salva Kindlustuse AS hüvitamisest keeldumisega. MTÜ Liikluskindlustuse Fond palub Salva Kindlustuse AS-ilt välja mõista liikluskahju hüvitis summas 20882,20 krooni ja jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Salva Kindlustuse AS arvamuse kohaselt oli õnnetuse põhjustajaks sõiduauto Audi 80 juht T. K., kelle juhitud auto sõitis tagant otsa R. N. poolt juhitud autole Chrysler Vision, mis saadud löögist põrkus vastu T. K. poolt juhitud sõidukit Seat Leon. Salva Kindlustuse AS leidis, et hageja poolt kirjeldatud viisil õnnetus ei toimunud ning et vastutav on vaid Audi juht T. K.. Esimese astme kohtu otsus 31.05.2007 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 20.07.2005.a. kell 14.15 toimus Tallinn-Tartu mnt linnapiiril liiklusõnnetus, milles osalesid
sõidukid Chrysler Vision, mida juhtis R. N., sõiduk Seat Leon, mida juhtis T. K. ja sõiduk Audi 80, mida juhtis T. K.. Vaidlust ei olnud selles, et Seat Leoni juhtinud T. K. avariid ei põhjustanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kahjunõuet käsitles MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes hüvitas 08.12.2005 tekitatud kahju summas 20 882,20 krooni. Vaidlust ei olnud ka selles, et Chrysler Visioni juhi R. N. tsiviilvastutus oli kindlustatud Salva Kindlustuse AS-is. Kohtule esitatud kahjujuhtumi teates Salva Kindlustuse AS-le märkis Chrysler Visioni juht R. N., et Tallinnasse sissesõidul mööda Tartu mnt tegi linna piiril tema ees sõitnud auto hädapidurduse. R. N. sai oma juhitud auto seisma ja eesolnud masin hakkas vaikselt liikuma, R. N. lasi oma auto pidurid vabaks ja sellel hetkel sõitis tema autole tagant sisse Audi, mille tulemusel sõitis R. N. omakorda otsa eessõitnud autole. Avarii hetkel tunnistas R. N. oma vastutust avariis, kuna liiklusõnnetuse vormi õpetasid täitma teised avariis osalejad. T. K. ütluste kohaselt peatus tema ees teine sõiduk vasakpöördeks. Hetkel kui eessõitev auto tegi vasakpööret ja tema hakkas paremalt mööda minema, toimuski ameerika auto otsasõit. T. K. nägi tahavaatepeeglist, et ameerika auto sõidab suure kiirusega ja aimas, et viimane ei saa pidama. Ta nägi, et auto tuled vajusid allapoole, mis viitasid pidurdamisele, ent hoolimata sellest sõitis too Seat Leonile otsa. Sama seletuse andis T. K. ka Salva Kindlustuse AS-le 08.08.05. K. V., kes oli Seat Leonis, kinnitas e-posti teel Salva Kindlustuse AS-le, et toimus ainult üks kokkupõrge hetkel, kui Seat Leon alustas liikumist. Nimetatu on kooskõlas T. K. ütlustega. Chrysler Visioni omanik K. P. istus tagaistmel ning vestles kaassõitjaga, liiklust ei jälginud. Oma avalduses Salva Kindlustuse AS-le märgib ta, et ta kinnitab R. N. seletusi. T. K. ja R. N. ütlused kohtuistungil olid vastuolulised. Ükski juht ei ole kinnitanud, et õnnetuse jaoks oleks kohale kutsutud politsei. Seega järeldub üheselt, et just õnnetuse hetkel olid juhid jõudnud ühemeelselt selgusele selles, kes on vastutavad liiklusõnnetuse toimumises. Vaatamata sellele, et neil puudusid kogemused õnnetuste vormistamisel, ei pidanud keegi vajalikuks juhtumi jaoks välja kutsuda politseid. Samas on R. N. kinnitanud, et tema on vastutav Seat Leonile otsasõidu eest. R. N. on kinnitanud ka Chrysleri ja Audi vahelises avariis enda vastutust. Ükski tunnistaja ei kinnitanud kohtule, et kõigepealt sõitis Audi tagant otsa Chryslerile, mis saadud löögist põrkus vastu Seat Leoni. T. K. kinnitas, et talle tundus loogiline selline sündmuste käik, kuid seda oli talle öelnud Chrysleri juht, ise ta seda ei näinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud liiklusõnnetuse aktidega ja tunnistaja T. K. ütlustega, et 20.07.2005 kell 14.15 toimus Tallinn-Tartu mnt linnapiiril avarii järgmiselt: Chrysler Vision, mida juhtis R. N., sõitis tagant otsa sõidukile Seat Leon, mida juhtis T. K.. Pärast seda sõitis sõidukile Chrysler omakorda tagant otsa Audi 80, mida juhtis T. K.. Kohtu arvates rikkus R. N. liikluseeskirja § 123, mille rikkumine on põhjuslikus seoses liikluskahju tekkimisega. Seega on ta vastutav tekkinud kahju eest. On tõendatud, et MTÜ Liikluskindlustuse Fond on kahju hüvitanud ning et Chrysler Visioni juhi R. N. tsiviilvastutus oli kindlustatud Salva Kindlustuse AS-is ja et R. N. oli vastutav ülalmainitud avariis, siis tuleb LKS § 43 lg 4 alusel Salva Kindlustuse AS-lt vastavalt kahju ja käsitluskulude katteks välja mõista 20 882,20 krooni. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud, sh Salva Kindlustuse AS-i poolt tasutud riigilõiv Salva Kindlustuse AS-i kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus
Apellant vaidlustab otsuse täies ulatuses. Apellandi hinnangul on esimese astme kohus hinnanud tõendeid vääralt, mis on toonud kaasa liiklusõnnetuse asjaolude ebaõige tuvastamise, mis on apellandi jaoks hagi rahuldamise aluseks. Esimese astme kohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Esimese astme kohus on sisuliselt rajanud oma seisukoha liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas vaid T. K. ütlustele, kes nägi tema selja taga toimunud sündmusi sõiduki Seat tahavaatepeeglist. Esimese astme kohus on leidnud, et oluliseks asjaoluks, mille alusel hinnata sõiduki Chrysler juhi R. N. tegevust, on allkiri vormil „Teade liiklusõnnetusest“, kus ta on ennast tunnistanud liiklusõnnetuse eest vastutavaks. R. N. on andnud kohtuistungil selgitusi, kus ta tunnistab, et tema jaoks oli esimene kord liiklusõnnetuse materjale vormistada ning talle näidati, kuhu tuleb alla kirjutada. On oluline, et R. N. kirjutas alla ka teisele liiklusõnnetuse blanketile, mis täideti Chrysleri ja Audi vahelise kokkupõrke kohta. Kohtuvaidluse pooled ega liiklusõnnetuse osalised pole kunagi olnud seisukohal, et R. N. võiks olla vastutav selles, et tema juhitud sõidukile sõitis tagant otsa Audi. Apellandi arvates ei ole leidnud tõendamist, et liiklusõnnetus toimus esimese astme kohtuotsuses tuvastatud asjaoludel. Vastustaja seisukoht Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja kohtuotsus on seaduslik. Apellandi poolt esitatud seisukohad on kohtuotsuses toodud põhjendustel alusetud. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vaheliste kokkupõrgete toimumise järjekorra osas ja väitega, et maakohus rajas oma seisukoha liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas üksnes T. K. ütlustele. Maakohus on otsust põhjendanud ning tõendeid hinnanud seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Otsus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab TsMS § 436 nõuetele. Kostja käsitluse kohaselt põhjustas sõiduauto Chrysler Vision tagant otsasõidu sõiduautole Seat Leon sõiduautole Chrysler Vision omakorda tagant otsa sõitnud sõiduauto Audi, mille tagajärjel saadud löögist paiskus sõiduauto Chrysler Vision tagant otsa eespool liikumist alustanud sõiduautole Seat Leon. Kolleegium kostja käsitlusega liiklusõnnetuse tekkepõhjuse kohta ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et oluliseks asjaoluks, mille alusel hinnata sõiduki Chrysler Vision juhi R. N. tegevust, on allkiri vormil „Teade liiklusõnnetusest“, kus ta on ennast tunnistanud liiklusõnnetuse eest vastutavaks (tlk 37). Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et R. N.
hilisem arvamus (tlk 30) ei ole kohtu jaoks veenev. Juhi käitumine, kes peale õnnetust tunnistab ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest, kuid hiljem vabandab seda eksimuse või teadmatusega, on ajendatud üksnes soovist vabaneda vastutusest liikluskahju põhjustamise eest. Olukorras, kus liiklusõnnetuses osalenud juhtidel puudub väidetavalt kogemus liiklusõnnetuse vormistamisel ja tegemist on ilmselgelt varakahjuga, ei ole tavaline, et keegi õnnetuses osalenud juhtidest ei pea vajalikuks kutsuda õnnetuse vormistamiseks sündmuskohale politseid. Ka see annab tunnistust asjaolust, et avariis osalenud juhid on jõudnud selgusele liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes ja vastutavas isikus. Tõendatud on, et õnnetuses osalenud sõidukite juhid politseid kohale ei kutsunud, mis kinnitab, et asjaolud liiklusõnnetuse toimumise ajal 20.07.2005, olid selged. LS § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliselt, mis arvestan tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse ulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtule esitatud tõenditest (T. K. ütlused) tegi kohus põhjendatud järelduse, et R. N. üritas tema poolt juhitavat sõiduautot pidurdada, ent sellest hoolimata sõitis viimane Seat Leonile tagant otsa, millega eiras LS §-s 123 sätestatud nõudeid ja on vastutav tekkinud kahju eest. Ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita, et kõigepealt sõitis Audi tagant otsa Chrysler Visionile ja see omakorda Seat Leonile, nagu kostja ekslikult leiab. Kolleegiumi arvates ei kinnita eeltoodud liiklusõnnetuse mehhanismi T. K. ütlused, kes ei näinud, kas Chrysler Vision paiskus Audilt saadud löögist otsa Seat Leonile, sest need põhinevad üksnes R. N.ilt liiklusõnnetuse toimumise järel saadud ütlustele. Nõustuda tuleb kostjaga selles, et sõiduautole Seat Leon tagant otsasõidu ajal sõidukis kaassõitjana viibinud K. V. elektronkiri ei ole TsMS § 229 lg 1 tähenduses tõendiks, kuid arvestades asja tehiolusid ja kogutud tõendeid kogumis, kinnitab ka nimetatu, et hetkel, kui Seat Leon oli alustanud liikumist, toimus ainult üks kokkupõrge. Nimetatu on kooskõlas T. K. ütlustega selles, et tagant otsasõit toimus hetkel, kui Seat Leon liikumist alustas. Et kolleegiumi arvates R. N.i poolt LS § 123 nõuete rikkumine on põhjuslikus seoses liikluskahju tekkimisega ja liiklusõnnetuse tehiolud on esitatud tõenditega välja selgitatud, on põhjendatud kahju ja käsitluskulude summas 20 882,20 krooni väljamõistmine LKS § 43 lg 4 järgi kostjalt kui kohustatud isikult, nagu maakohus õigesti leidis. Kaebuses esitatud väited nagu tõendaksid T. K. ja K. P. ütlused liiklusõnnetuse toimumist vastupidiselt, ei ole käesolevas asjas asjakohased. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis kõik menetluskulud kostja Salva Kindlustuse AS kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Kooskõlas TsMS § 171 lg-ga 1 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Urmas Reinola
Ülle Jänes
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.