Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

17.05.2007 pöördus hageja poole Irina Jelagina seoses korteris asukohaga XXX Tartus 10.05.2007 toimunud veekahjuga, mille oli põhjustanud keldris purunenud veetoru. Veetoru purunemise tõttu pritsis vesi keldrilakke, misjärel niiskus imbus läbi ehitise konstruktsioonide esimesele korrusele. Kahjustada sai korteri nr 3 põrand. Vastavalt OÜ Liiklus- ja Kindlustusbüroo sündmuskoha ülevaatuse aktile esinesid korteris 3 veekahju jäljed elutoa laminaatparketil. Parkett vahetati välja. Hageja maksis 07.06.2007 hüvitisotsuse alusel I. Jelaginale kindlustushüvitise summas 6 073 krooni. Hageja lahutas kahjusummast 7 573 kroonist omavastutuse 1 500 krooni. Veesüsteem korterelamus on kaasomandi esemeks ja selle funktsioneerimise tagamise kohustus on pandud korteriühistule vastavalt Korteriühistuseaduse § 2 lõikele 1. Korteriühistu ei täitnud piisavalt hoolsuskohustust, et oleks tagatud veesüsteemi eesmärgipärase funktsiooni säilimine. Kostja ei ole vaatamata esitatud nõuetele tasunud hagejale 6 073 krooni, mille väljamõistmist hageja palub. Kostjate vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud kahju põhjust, põhjustajat ja nendevahelist seost. Materjalidest ei nähtu, kuidas on seotud veeavarii ja korteris tekkinud kahju. 9. mail 2007 toimus maja keldris veeavarii. Leke suleti ca 1 tunni pärast. Avarii tagajärjel oli keldri põrandal vesi ning kaugelt suuremal osal keldri põrandal kui ainult ühe korteri ühe toa all. Mujal aga kahjustusi ei ilmnenud. Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ aktist ei nähtu, mis oli fikseeritud veekahju tekkepõhjuseks, ei ole fikseeritud kahju ulatust ega muid asjaolusid. Samuti ei selgu aktist, miks oli vaja terve põrand vahetada. Veetoru lõhkemises ei näe korteriühistu oma süüd. Põhjuseks võis olla hetkeline surve tõus või tagasilöök linna veesüsteemis tervikuna. Kalkulatsioonis puuduvad andmed koostaja kohta, materjali koguse ja töö hinna määramise alused. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-76-04 punkt 25 kohaselt „Korteriühistuseaduse § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus.“ VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis, sh veetorustik sellises olukorras, et ei tekkiks lekkeid, veekadu ja liigset niiskust elamu keldris. Lisaks oli kostja kohustus sulgeda ebavajalik ava keldri laes, et korteriomaniku omandis olevas eluruumis ei tekiks ebanormaalselt kõrget niiskusetaset. Ekspert Ain Luhse arvamuse kohaselt (arvamuse lk 9) oli veesisendi torustiku liide toestatud vastu keldrilage, mille on näha toe jäljed, kuid märgid toe kinnitamisest puuduvad. Toruliidese toestamine vastu keldrilage viitab kammitsühenduse puudumisele või viimase kehvale kvaliteedile. Toruliidese nõutava kammitskinnituse kohta andmed puuduvad. Äärmiselt tõsiseks eksimuseks peab ekspert veeavarii järgselt keldrikonstruktsioonide ja vahelae konstruktsiooni kuivatamata jätmist ventileerimise teel. Korterelamu keldri osa, milles asub kaasomandi esemeks olev veetorustik, on samuti kaasomandi esemeks ja ei kuulu ühegi korteriomandi kui reaalosa juurde. Kostjal oli tegutsemiskohustus, mille rikkumine tekitas kostja tegutsemise õigusvastasuse. Põhjuslik seos veetoru purunemise ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel on tõendatud ekspert A. Luhse eksperthinnanguga. Ekspert on seisukohal, et „... kõnealuses keldris toimunud veetoru purunemine muutis oluliselt senist elamu konstruktsioonide niiskusrežiimi. Konstruktsioonide (koos iseärasustega, sh ava olemasolu) niiskusrežiimi muutumine viis seni muutumatuna püsinud põrandakatte purunemiseni põrandakatte detailide paisumise tõttu.“ Kannatanul tekkinud kahju suurus on hageja hinnangul 7 573 krooni. Ekspert Ain Luhse arvamuse kohaselt (eksperthinnangu lk 5) on kõnealuse põrandakatte uuendamise maksumus OÜ EKE-NORA 2007 a kataloogi kohaselt, kasutades analoogseid materjale, enam-vähem sama, mis on hageja kalkulatsioonis toodud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. I. Jelagina on kindlustanud hageja juures korteri asukohaga XXX (sertifikaat tl-l 7). Hageja on 07.06.2007 teinud hüvitisotsuse (tl 34), mille kohaselt 7 535 krooni suurusest remondimaksumusest 6 073 krooni, maha arvates omavastutuse 1 500 krooni, kantakse I. Jelagina kontole. Hagejal on nõudeõigus kostja vastu kindlustatud isikule väljamakstud summa ulatuses. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Kostja vastuväide põhineb asjaolul, et korteriühistu ei ole tahtlikult midagi rikkunud ning veetoru purunemine oli tingitud asjaolust, mille eest korteriühistu vastutada ei saa: toru oli liiva sees, põhjuseks võis olla veetorustikus surve ootamatu järsk tõus vms. Süü vormideks on tahtlus, hooletus ja raske hooletus (VÕS § 104 lg 2), mille olemasolu korral tuleb kahju tekitajal vastutada. Süü puudumist peab tõendama kostja (VÕS § 1050 lg 1). Kostja ei ole tõendanud, et ta on Nõlvaku 13 elamu veesüsteemi hooldanud tavapäraselt nõutava hoolsusega. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et elamu veetorustiku sisend oli ja on jätkuvalt oluliste puudustega (eksperdiarvamuse lk 10): keldrilae paneeli ja seina liitumise piirkonnas on tugeva ja pikaajalise niiskuskahjustus-lubjastumise jäljed seinal, mis viitavad ebasobivale niiskusrežiimile keldrilae raudbetoonkonstruktsioonis. Kannatanu korteri all olev ruum, kus paikneb elamu veesisend, on jätkuvalt liigniiske. Likvideerimata on nõuetele mittevastavused ja avariieelsed hoone konstruktsioonide säilimisele ja normaalsele ekspluatatsioonile negatiivset mõju avaldavad faktorid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel.

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.