Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitas 18.12.2007 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis 19.02.2009 määrusega anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal (hageja) esitas 16.03.2009 Harju Maakohtule hagi ÜK(kostja) vastu 13 258.98 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled eraisiku krediitkaardi lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/MasterCard Standard. Krediitkaardiga sai kostja kasutada kaardikontoga ühendatud krediitkaardi limiiti 12 000 krooni ulatuses. Krediitkaardi lepingu sõlmimise hetkel oli intressimäär 12% aastas, alates 01.01.2008 tõsteti intressimäära 2% võrra, millest alates kehtib kostjale intressimäär 14% aastas. Krediitkaardi lepingu ülesütlemise hetkel (10.12.2007) oli hageja intressi arvestanud 1 058.98 krooni. Samuti on hageja debiteerinud panga hinnakirja alusel võlgnevuse või muu tähtajaks täitmata kohustusega seoses kliendile posti teel teatise saatmise eest kokku 200 krooni (16.10.2007 ja 13.11.2007). Kostja kohustus tasuma krediitkaardi limiidi kasutatud osalt igakuiselt intresse ning lepingu lõppemisel tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad (k.a krediitkaardi põhisumma, intress ja muud võimaliku lepingust tulenevad maksed ja tasud). Hageja töötaja saatis 05.11.2007 elektronposti teel kostjale meeldetuletuse. Kostja vastas sellele ning lubas võlgnevuse tasuda 09.11.2007. Kuna kostja ei täitnud intressi maksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles vastavalt lepingu p 11 alapunkt 4 lg 1 ja 4, mille kohaselt on pangal õigus leping etteteatamata üles öelda, kui kontoomanik on viivitanud lepingust tuleneva või pangale muul alusel võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui 45 päeva ning kui lepingu ülesütlemiseks on muu mõjuv põhjus, eelkõige kui kontoomanik või kaardikasutaja on lepingut oluliselt rikkunud, mis kostja puhul väljendus just kohustuslike intresside maksmata jätmisel. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud alates 31.01.2007 ning seisuga 05.03.2009 võlgneb hagejale 13 258.98 krooni (sh limiit e põhiosa 12 000 krooni, intress 1 058.98 krooni ning võlateatised 200 krooni), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja 26.06.2009 vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et on sõlminud Topeltneto krediitkaardi lepingu, kuid ei nõustu hageja väitega, et leping on tänaseks lõppenud. Nagu nähtub Topeltneto krediitkaardi tingimustest, jõustub leping panga poolt kaarditaotluse aktsepteerimisel ja on tähtajatu. Vastavalt lepingu p 11 alapunktidele 3 ja 4 on hagejal õigus leping üles öelda, kuid hageja sellist võimalust kasutanud ei ole. Hageja väidab, et on lepingu üles öelnud, kuid ei ole esitanud lepingu ülesütlemisavaldust. Samas väidab hageja, et lepingu ülesütlemise hetkeks on 10.12.2007, kuid kostjale jääb arusaamatuks, millest lähtudes on hageja kindlaks teinud lepingu ülesütlemise tähtaja. Hageja viitab lepingu p 11 alapunktile 4, mille kohaselt on hagejal õigus leping etteteatamata üles öelda, kuid see ei tähenda, et hageja üldse ei pea teatama kliendile lepingu ülesütlemisest. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et

poolte vahel sõlmitud Topeltneto krediitkaardi leping ei ole hageja poolt kehtivalt üles öeldud. Sel juhul ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt krediidilimiidi 12 000 krooni tagastamist. Kostja ei nõustu ka hageja poolt nõutud intressi summaga. Nagu nähtub kostja 12.09.2006 Topeltneto krediitkaardi taotlusest, oli kostja lepingu sõlmimisel nõus intressimääraga 12% aastas. Hageja aktsepteeris kostja taotlust ja seetõttu oli leping sõlmitud eelnimetatud intressimääraga. Hageja väidab, et alates 01.01.2008 tõsteti intressimäära 2% võrra ning nüüd kehtib intress 14%. Sellega kinnitab hageja veel kord asjaolu, et tema siiski ei ole kostjaga lepingut alates 10.12.2007 lõpetanud nagu hageja oma avalduses väidab. Kostja ei nõustu intressimäära tõstmisega, kuna hageja ei ole teatanud lepingu muudatusest kostjat vähemalt 30 päeva ette, millega on hageja rikkunud lepingu p 10 alapunktis 1 sätestatud nõudeid. Seega kehtib kostja suhtes senini intressimäär 12%, mitte 14% aastas. Arvestades eeltoodut leiab kostja, et intressinõue summas 1 058.98 krooni ei ole põhjendatud. Kostja ei ole nõus hageja nõudega 200 krooni võlateatiste saatmise eest ja juhib kohtu tähelepanu sellele, et nii Topeltneto krediitkaardi lepinguga kui ka üldtingimustega ei ole ette nähtud tasu võlateatiste saatmise eest. Hageja ei ole lisaks tõendanud, et on kostjale saatnud 16.10.2007 ja 13.11.2007 võlateatised nagu hageja hagis väidab. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluse käik Kohus määras 10.08.2009 hagi menetlemise kirjalikus lihtmenetluses ning andis pooltele tähtaja hiljemalt 07.09.2009 esitada kohtule kõik asja menetlemiseks tähtsust omavad tõendid ning seisukohad. Tulenevalt kostja taotlusest 07.09.2009, pikendas kohus kostjale seisukohtade esitamise tähtaega kuni 14.09.2009. Pooled täiendavaid dokumente kohtule määratud tähtaja jooksul ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Poolte vahel on sõlmitud Topeltneto krediitkaardi leping, millega kostja sai kasutada krediiti limiidiga 12 000 krooni intressiga 12 % aastas (leping, t lk 27); 2) Kostja jättis intressid summas 1 029.03 krooni tasumata ning hageja saatis kostjale 05.11.2007 meeldetuletuse ühes lepingu ülesütlemise hoiatusega (t lk 31). Kostja on nimetatud teatise kätte saanud ning sellele vastanud 06.11.2007 (t lk 32). Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping. Vaidlus käib selle üle, kas leping on kehtivalt hageja poolt üles öeldud. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Topeltneto krediitkaardi tingimuste (üldtingimused) p 11.4.1 kohaselt pangal on õigus leping etteteatamiseta üles öelda, kui kontoomanik on viivitanud käesolevast lepingust tuleneva või pangale muul alusel võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui 45 päeva. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt maksab kontoomanik krediidilimiidi kasutatud osalt pangale intressi, mida pank arvestab lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost kaardikontol. Kohaldatav intressimäär on kehtestatud panga hinnakirjaga. Intressi arvestatakse 360-päevase aasta alusel. Pank debiteerib arvestatud intressi kaardikontolt iga kuu viimasel päeval. Üldtingimuste p 5.2 kohaselt on kontoomanik kohustatud tagama piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning tegema vajaduse korral kaardikontole sissemakse, et pangal oleks võimalik tehingute summad, intress ja teenustasu

kaardikontol krediidilimiiti ületamata debiteerida. Pangal on siiski õigus debiteerida nimetatud summad kaardikontolt ka juhul, kui selle tulemusel saab krediidilimiit ületatud, samuti õigus teha kontoomaniku muudelt kontodelt kaardikontole ülekandeid, et lõpetada krediidilimiidi ületamine. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine tulenevalt VÕS § 100 on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesolevas asjas ei vaidle kostja vastu, et tema poolt toimus lepingu üldtingimuste p 5.2 rikkumine. Kostja pole tõendanud, et tasus enne 10.12.2007 intressivõlgnevuse. Seega puudub vaidlus lepingu ülesütlemise materiaalsete eelduste esinemise osas. Lepingu ülesütlemisel on hageja täitnud võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 2 sätestatud nõude ning määranud kostjale kohustuse rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja ning pikendanud seda vastavalt kostja taotlusele (t lk 31-32). Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole teinud lepingu ülesütlemise avaldust. Hageja poolt kostjale 05.11.2007 saadetud elektronkirjas on hageja teatanud, et kui kostja lepingust tulenevat kohustust ei täida, lõpetab hageja kostjaga lepingu. Kuna VÕS § 195 lg 1 tulenevalt ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet, on võimalik ka järelduslik ülesütlemine. Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid jätkanud lepinguliste kohustuste täitmist pärast 10.12.2007 ning juba 18.12.2007 esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on nendel asjaoludel täidetud ning lepingu saab lugeda lõppenuks 10.12.2007 hagejapoolse lepingu ülesütlemise tõttu. Kostja vaidleb vastu intressinõudele. Pooled on lepinguga kokku leppinud intressimääras 12 % aastas. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb maksta intressi, kui see on kokku lepitud. Lepingu ülesütlemise hetkeks, s.o 10.12.2007 on sissenõutavaks muutunud intress 1 058.98 krooni. Pärast seda ei saa enam intressi arvestada. Seega on eksitavad hageja poolt hagiavalduses märgitud seisukohad intressimäära tõstmise kohta alates 01.01.2008. Sissenõutavaks muutunud intressi periood on 05.01.2007 kuni 10.12.2007 ning selle perioodi eest on arvestatud intressi nõuetekohaselt 12 % aastas summas 1 058.98 krooni (t lk 28-30). Hageja nõuab kostjalt võlateatiste saatmise kuluna 200 krooni. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu, kuna lepingus ega üldtingimustes ei ole ette nähtud tasu võlateatiste saatmise eest. Samuti on selliste võlateatiste saatmine tõendamata. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju VÕS § 115 lg 1 tulenevalt. Käesoleval juhul on nimetatud kulutuse kandmine hageja poolt tõendamata. Kuna pooled ei ole kokku leppinud ka võlateatise saatmise maksumuses (hinnakiri), tulnuks hagejal tõendada nii võlateatiste kostjale saatmist kui ka sellele tehtud kulutusi summas 200 krooni. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu 10.08.2009 määruses (t lk 56). Nimetatud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või

Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.