võlgnik OÜ K K (pankrotis, registrikood XXX); pankrotihaldurid M Tiislär ja K Prükk.
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada OÜ K K (pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.
2.K K OÜ (pankrotis) võlausaldajal ASF on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha II järgu nõude eest summas 831 880 krooni.
3.OÜ K K (pankrotis, registrikood XXX) kustutada registrist ja kustutamiseks vajalikud toimingud läbi viia K Prükk’il.
4.Vabastada pankrotihaldur K Prükk tema kohustustest OÜ K K (pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ K K (pankrotis) kustutamist registrist.
5.Määrata pankrotihaldur K Prükk’i tasuks 22 719 (kakskümmend kaks tuhat seitsesada üheksateist) krooni ja M Tiislär’i tasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni.
6.Kinnitada OÜ K K (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud väljamaksed ja kulutused summas 30 844,14 kooni (kolmkümmend tuhat kaheksasada nelikümmend neli krooni ja 14 senti).
7.Määrata kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks KF(isikukood XXX).
8.Avaldada teade Teadaanded.
pankrotimenetluse
lõpetamise
kohta
väljaandes
Ametlikud
2-03-421 (KOLA nr 2/1-881/03)
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
I Asjaolud Harju Maakohtu 04.11.2003 otsusega on välja kuulutatud OÜ K K (edaspidi OÜ K K) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud M Tiislär. 08.03.2005 kohtumäärusega vabastati M Tiislär pankrotihalduri kohustustest ja nimetati uueks pankrotihalduriks K Prükk. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12.04.2004. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 29.11.2004. Pankrotitoimkonda valitud ei ole. Teade lõpparuande kinnitamise kohta avaldati 01.07.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihaldur esitas 03.07.2009 kohtule lõpparuande, mille ta palus kinnitada ja sellega seoses pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotihaldurite brutotöötasu palus K Prükk määrata järgmiselt - M Tiislär’ile 10 000 krooni ja K Prükk’ile 22 719 krooni.
II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
1.Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Teade lõpparuande kohta on avaldatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2009. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole.
1.1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku pankrotivara koosnes rahalistest vahenditest ning kahju hüvitamise nõudest juhatuse liikme vastu. Andmed võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva raha kohta: Puudub vara, mida müüa. Kõik kompromissi alusel laekuma pidanud summad on laekunud. Pangaintresse laekub täiendavalt seni, kuni võlgniku pangaarvel on rahalisi vahendeid. 2(8)
2-03-421 (KOLA nr 2/1-881/03)
1.2 Laekumised pankrotivarasse (seisuga 1.07.2009) - kohtu deposiit (pankrotimenetluse kulude katteks) 10 000 krooni - kompromissi alusel (kahju hüvitamise nõue, sh viivis) 151 252,33 krooni - pangaintress 207,11 krooni Laekumised kokku 161 459,44 krooni
1.3.Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud OÜ K K (pankrotis) pankrotimenetluses on tehtud järgmised väljamaksed ja kantud kulud: - Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid pankrotimenetluses ei ole esitatud. - Võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstava elatise nõuded puuduvad. Massikohustused puuduvad. Pankrotimenetluse kulud on olnud kokku 30 844,14 krooni, sellest: ajutise halduri tasu (neto) 2 901 krooni halduri kulutused 15 035 krooni riigimaksud (v.a tulumaks) 2 419 krooni panga teenustasud 189,14 krooni riigilõiv pankrotiteadete avaldamise eest 300 krooni - deposiidi tagastamine 10 000 krooni Pankrotimenetluse kulu koosneb järgmistest kuludest: Seisuga 01.07.2009 on pangaarvel 44 650,30 krooni. Välja maksmata on pankrotihalduri lõplik tasu, millest peetakse kinni tulumaks ja millele lisandub sotsiaalmaks.
1.4.Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Nõuete kaitsmise koosolek toimus 09.12.2004. Pankrotimenetluses esitati ja tunnustati 6 võlanõuet kogusummas 456 977.33 krooni: Pankrotimenetluses on jaotusettepaneku alusel välja makstud 90 000 krooni. Väljamaksed on tehtud ajavahemikul 2008–2009 vastavalt sellele, kuidas toimus raha laekumine pankrotivarasse. järk
võlausaldaja
nõude suurus (EEK)
rahuldatud (EEK)
II järk
FAS
90 000
9,8
921 880
%
1.5.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Lähtuvalt pankrotihaldur M Tiisläri tegevusaruandest 21.02.2005 moodustas M Tiisläri tegevuse järgmine tegevus: 1) võlgniku raamatupidamise korraldamine; 2) pankrotimenetluse toimingud nagu võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine, võlanõuete kontroll, aruannete koostamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, jaotusettepaneku koostamine;
3(8)
2-03-421 (KOLA nr 2/1-881/03) 3) võlgniku olemasolevate raamatupidamisdokumentide analüüs, võlgniku ja tema esindajaga suhtlemine ning informatsiooni ja seletuste võtmine; 4) informatsiooni hankimine OÜ K K (pankrotis) majandustegevuse kohta kolmandatelt isikutelt; 5) kriminaalmenetluse alustamise avalduse koostamine, suhtlemine uurijaga; 6) tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste analüüsimine; 7) võlgnikult vande võtmise taotlemine ning kohtus vande võtmisel osalemine; 8) hagiavalduste koostamine ning võlgniku esindamine Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 206/05. Pankrotihaldur K Prükk’i tegevuse on moodustanud järgmine tegevus: 1) materjalide ülevõtmine pankrotihaldur M Tiislärilt; 2) võlgniku esindamine Tartu Maakohtu tsiviilasjas 2-6/05; 3) võlgniku olemasolevate raamatupidamisdokumentide analüüs ja korrastamine; 4) kohtumised, telefonivestlused ja muu suhtlemine võlausaldaja, kostja ja kolmandate isikutega, leidmaks kohtuasjade lahendamiseks kokkuleppe võimalusi; läbirääkimiste vahendamine, võlgniku esindamine kokkulepete sõlmimisel; 5) aruannete koostamine kohtule; 6) pankrotimenetluse aegse raamatupidamise korraldamine; 7) suhtlemine õiguskaitseorganitega seoses algatatud kriminaalasjaga; 8) kompromissi täitmise korraldamine (sh võlgniku esindamine täitemenetlustes).
1.6.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud OÜ K K võlausaldajal AS-l Farmi Plant Eesti on tunnustatud II järgu nõude eest jäänud saamata 831 880 krooni. Võlgnik tunnustatud nõudele vastuväidet ei esitanud.
1.7.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Pankrotihaldur M Tiislär esitas kohtusse hagi KF vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1 125 082 krooni (Tartu Maakohus, tsiviilasi 2-05-22 (vana nr 2-6/05)). Hagiavaldus põhines asjaolul, et KF on raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega toime pannud raske juhtimisvea, mille tulemusena ei ole võimalik tuvastada enampakkumise teel laekunud 306 575 krooni ja sularahas vastu võetud või KF poolt oma isiklikule arvele kantud 908 507 krooni kasutamist äriühingu huvides. Kohtumenetluse käigus püüdsid mõlemad pooled võlgniku raamatupidamist korrastada ja KF esitas tõendid osa raha kulutamise kohta OÜ K K huvides, mille tulemusena lõplikuks hagihinnaks jäi 246 965,15 krooni. 22. novembril 2006 kinnitas kohus asjas kokkuleppe ja lõpetas asjas menetluse. Kokkuleppe kohaselt pidi K. Frei tasuma OÜ-le K K 150 000 krooni (igakuine makse 5000 krooni, maksete tegemise periood dets 2006 kuni mai 2009). Et KF viivitas pidevalt kompromissi järgsete makset tegemisega, siis nõudis haldur ka seadusjärgse viivise tasumist. OÜ K K nõue K. F vastu oli tagatud kohtuliku hüpoteegiga, mis on seatud KF1/2 kaasomandist kuuluvale kinnistule asukohaga XXX(registriosa nr XXX). Pankrotihalduri M Tiislär’i avalduse alusel algatati kriminaalasi nr 04230100479 KarS § 380 tunnustel selle kohta, et juhatuse liige KF on ettenähtud korras jätnud kokku kutsumata aktsionäride üldkoosoleku, kui bilansist oli selgunud, et netovara oli vähem kui pool aktsiakapitalist ning ei esitatud võlgniku pankrotiavaldust. Asjas tehti 31.08.2006 kohtuotsus, 4(8)
2-03-421 (KOLA nr 2/1-881/03) millega mõisteti KF süüdi ja karistati teda rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära ulatuses. Kohtuotsus on jõustunud. Pankrotihaldur ei kavatse rohkem hagisid esitada.
1.8.Maksejõuetuse tekkimise põhjus OÜ K K on kantud äriregistrisse 17.09.2001.a OÜ põhitegevuseks oli seakasvatus. Põhitegevusega alustati 2001.a teisel poolaastal. 18.10.2001.a sõlmis hageja AS-ga RL nuumsigade kasvatamise koostöölepingu nr 46 (edaspidi „Leping“), mille kohaselt ostis osaühing AS-lt RL põrsad, kasvatas põrsad nuumikuteks ning müüs nimetatud nuumikud tagasi AS-le RL. Arveldamine hageja ja kostja vahel toimus eelkõige tasaarveldamise teel. Nuumsigade söötmiseks kasutatav sööt osteti peamiselt FAS-lt. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ja AS-ga RL vahel sõlmitud lepingu ebasoodsus võlgniku jaoks. Võlgniku kui väiketootja tehtud kulutused lepingu täitmiseks ületasid tunduvalt võimalikke/saadud tulusid. Iga ostetud partii jaoks sõlmiti lisaleping (lepingu p 4.3) ja kuigi lepingutingimused muutusid OÜ K K jaoks aina halvemaks (tingituna turusituatsioonist püsis põrsaste hind konstantsena, kuid samas langetati jätkuvalt tagasiostetavate nuumikute hindu), jätkati lepingu täitmist. Samas ei ole pankrotihaldurile teada, et nimetatud leping oleks tootja jaoks halvematel tingimustel sõlmitud kui teiste RLK-ga seotud tootjatega ega ole tuvastanud lepingu vastuolu heade kommete ja tavadega. Tasaarvestamisega on küll kahjustatud võlausaldajate huve, kuid lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.02.2000.a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-5-00 väljendatud seisukohast „lubades pankrotimenetluses tasaarvestust, on seadusandja seadnud teistest võlausaldajatest paremasse olukorda selle võlausaldaja, kelle vastu võlgnikul on nõue“. Seega ei esine kujunenud kohtupraktikat arvestades tasaarvestuse tagasivõitmise aluseid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kuna OÜ K K juhatuse liikme KF jättis osanike koosoleku kokku kutsumata olukorras, kus bilansist oli selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist ning võlgnik ei esitanud pankrotiavaldust, siis esitas pankrotihaldur M. Tiislär avalduse kriminaalasja alustamiseks. Nimetatud avalduse alusel alustati kriminaalmenetlus ning 31.08.2006 tehtud kohtuotsusega mõisteti K. Frei süüdi ja karistati teda rahalise karistusega. lõpparuandest nähtuvalt olla juhtimisviga, ei ole haldur taotlenud kriminaalmenetluse algatamist. Võimalikust juhtimisveast tingitud kahjud on halduri poolt esitatud hagidega võlgniku kasuks hagimenetluses sisse nõutud. Kohus ei nõustu pankrotihalduri käsitlusega võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ja ASga RL vahel sõlmitud lepingu ebasoodsus võlgniku jaoks. Võlgniku kui väiketootja tehtud kulutused lepingu täitmiseks ületasid tunduvalt võimalikke/saadud tulusid. Iga ostetud partii jaoks sõlmiti lisaleping ja kuigi lepingutingimused muutusid OÜ K K jaoks aina halvemaks (tingituna turusituatsioonist püsis põrsaste hind konstantsena, kuid samas langetati jätkuvalt tagasiostetavate nuumikute hindu), jätkati lepingu täitmist. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme poolt planeerimiskohustuse ja hoolsuskohustuse rikkumine. Võlgniku juhatuse liige pidi ilmutama piisavat hoolsust 5(8)
2-03-421 (KOLA nr 2/1-881/03) äriühingu nimel lepingute sõlmimisel ja hindama riske, mida sõlmitud leping äriühingule kaasa toob. Samuti pidi juhatuse liige suutma planeerida äriühingu oodatavaid tulusid ja kulusid ning seetõttu suutma hinnata, kas sõlmitav tehing on äriühingu jaoks kasumlik või mitte. Nimetatut aga äriühingu juhatuse liige teinud ei ole ja on sõlminud äriühingu jaoks ebasoodsad lepingud. Samuti ei ole juhatuse liige näinud lepingutes ette võimalust äriühingu jaoks ebasoodsate lepingutingimuste korral (tingituna turusituatsioonist püsis põrsaste hind konstantsena, kuid samas langetati jätkuvalt tagasiostetavate nuumikute hindu) lepingu lõpetamise võimalust. Vaatamata asjaolule, et lepingu tingimused muutusid võlgniku jaoks aina ebasoodsamaks, jätkas võlgniku juhatuse liige uute ja võlgnikule kahjulike lepingute sõlmimist. Kuna võlgniku juhatuse liikme poolt tema kohustuste täitmata jätmine tõi kaasa äriühingu maksejõuetuks muutmise, siis leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Kohus leiab, et OÜ K K (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada.
2.Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine: PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Kohus leiab, et pankrotihaldur K Prükk tuleb vabastada tema kohustustest OÜ K K (pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ K K (pankrotis) kustutamist registrist. OÜ K K (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia K Prükk’il.
3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg 1 kohaselt lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Korra § 3 lg 6 p 3 kohaselt kohaldatakse pankrotihaldurile tasu määramisel ülemmäära kui pankrotihaldur esindab võlgnikku kohtuvaidluses ega kasuta täiendavalt õigusabi. OÜ K K (pankrotis) pankrotihaldurid on teinud pankrotimenetluses, mis on kestnud 6 aastat, olulisi toiminguid, s.h läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud 6(8)
2-03-421 (KOLA nr 2/1-881/03) aruanded, esitanud kohtusse hagiavaldusi ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduritele ei ole menetluse kestel halduritasu määratud. Ajavahemikul 04.11.2003–8.03.2005 OÜ K K pankrotihaldurina tegutsenud M Tiislär on oma tegevuse ja täidetud ülesannete kohta esitanud kohtule tegevusaruande. Korra § 4 lg 2 ja lg 3 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 161 459.44 krooni pankrotihalduri tasu alammäär 25 000 krooni ja ülemmäär 40 000 krooni. Pankrotihaldurite brutotöötasu palus K Prükk määrata järgmiselt - M Tiislär’ile 10 000 krooni ja K Prükk’ile 22 719 krooni. Justiitsministri 18. detsembri 2003.a määruse § 4 lõike 7 kohaselt, kui pankrotimenetlust viib läbi mitu haldurit, jaotatakse tasu nende vahel. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata pankrotihaldur M Tiislär’ile tasuks 10 000 krooni ja K Prükk’ile tasuks 22 719 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihalduritele väljamakstavatelt tasudelt 10 000 kroonilt ja 22 719 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o vastavalt 3 300 krooni ja 7 497.27 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %.
4.Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Korra § 7 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks kohtule halduri poolt koos lõpparuandega. Korra § 7 lg 2 kohaselt peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisi andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ning tekkimise aeg. 7(8)
2-03-421 (KOLA nr 2/1-881/03) Korra § 7 lg 3 kohaselt näidatakse taotluses, milliseid teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud. OÜ K K (pankrotis) lõpparuandes on märgitud pankrotimenetluse kulutused – kogusummas 30 844,14 krooni, milline koosneb:
ajutise halduri tasu (neto) halduri kulutused riigimaksud (v.a tulumaks) panga teenustasud riigilõiv pankrotiteadete avaldamise eest deposiidi tagastamine
2901 krooni 15 035 krooni 2419 krooni 189,14 krooni 300 krooni 10 000 krooni
Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et OÜ K K (pankrotis) lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 30 844,14 krooni tuleb kinnitada.
5.Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et OÜ dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. OÜ K K (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks palub haldur määrata KF(isikukood XXX), kes on OÜ K K juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ K K (pankrotis) dokumendid tuleb tulenevalt ÄS § 219 lg 1 hoiule anda KF’le (isikukood XXX).
Merike Varusk Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.