2-09-32102
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse
avalikult
18.september 2009 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-32102
Asja sisu
E. N. avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks
nende esindajad
võlgnik E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); ajutine pankrotihaldur Sirje Tael
Kohtuistungi aeg
7.september 2009.a
Menetlusosalised
ja
rahuldada E. N. pankrotiavaldus ja välja kuulutada E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.oktoobril 2009.a. kell 16.00 Võrus Vabaduse 13 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja saalis nr 2. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis 4 120 (neli tuhat ükssada kakskümmend) krooni Sirje Taela kasuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. PANKROTIAVALDUSE ESITAJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse kohaselt kuulub E. N. le 2-toaline korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on panditud AS Kagu Invest laenu tagatisena. Võlgniku laenukohustused on kokku summas 559 395, 05 krooni. Võlgniku igakuine sissetulek on keskmiselt 7 500 krooni kuus ning igakuised väljaminekud on korteriüür 350 krooni, elekter 1 200 krooni, telefon 150 krooni ning toit ja riided 4 000 krooni. Kuna võlgniku igakuised laenumaksed ületavad tema sissetulekut, siis neil asjaoludel taotleb võlgnik enda pankroti väljakuulutamist.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 80 617,82 krooni (lisaks igakuine töötasu 7 500 krooni) ja võlanõudeid kokku vähemalt 353 373,32 krooni suuruses. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik vahetas 4 aastat tagasi töökohta, sest palgapäevad viibisid ja töötasu maksti 500 krooni kaupa. Uues töökohas hakkas kõik hästi sujuma ning võlgnik otsustas BIGBANK AS laenu võtta korteri remondiks ja küttesüsteemi paigaldamiseks. Algselt said kuumaksed tasutud, kuid võlgniku töökaaslased ja tuttavad soovisid raha laenata, pakkudes välja SMS-laene, lubades kõik E. N. le tagasi maksta. Algselt ka tasuti, kuid seejärel maksti ainult põhisumma ja intressid jäeti võlgniku katta. Kui võlgnik tasus BIGBANK AS kuumakset ja SMS-laenu, jäi rahast puudu. 2007.aastal võttis võlgnik AS Kagu Invest tagatisega laenu, et SMS-laenud tasuda, mis said ka osaliselt makstud. Tagatiseks on võlgniku korter. Seejärel aga tekkisid probleemid laenude tagasimaksmisel. AS Kagu Invest saavutati kokkulepe detsembris 2008 edasise maksegraafiku suhtes. BIGBANK AS aga pakkus lahendust, mida oli võlgnikul võimatu täita: vähemalt 3000-kroonist kuumakset ning lisaks lisatagatist või käendajat. Antud tingimustest kujunes võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on pöördunud laenunõustaja poole ning käinud juriidilist haridust omava isiku nõustamisel, kuid antud tegevused ei ole siiani tulemust andnud. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 7 500 krooni, mille suurenemist ta lähitulevikus ette ei näe. 2009.a. on võlgnik välja toonud peamisteks igakuisteks kuludeks AS SEB Pank kaarditasu suurusjärgus 700 krooni; kommunaalmaksed, üür, riided ja toit keskmiselt 4 000 krooni; alates märtsikuust AS Kagu Invest võla tasumine 2 500 krooni, mis aga tähendab, et võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku igakuine sissetulek ei ole võlgade tasumiseks piisav; võlgnikul on vahendid pankrotimenetluse kulude katteks; kuna võlgnik töötab, on võimalik läbi viia ka võlgadest vabastamise menetlust.
2 (3)
Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jääb võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib pankroti väljakuulutamist (tl 67). Ajutine haldur toetab pankroti väljakuulutamist (tl 67). Ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega ning võlgniku poolt esitatud võlgade ja vara nimekirjade ning antud seletuste ja esitatud tõendite (tl 3-15, 20, 29-66, 67) kohaselt on võlgnikul maksejõuetus, mis ei oma ajutist iseloomu. Võlgnik töötab, kuid tema töötasu suurus ei võimalda igapäevase toimetuleku kõrval oma laenukohustusi piisavalt täita. Võlgniku vara väärtus ei ületa ajutise pankrotihalduri hinnangul 80 617,82 krooni ja ta omab kohustusi vähemalt 353 373,32 krooni suuruses- seega nõuded ületavad üle nelja korra vara väärtuse. Ajutise halduri aruande kohaselt on makseraskuste tekkimise põhjusteks võlgniku poolt toodud põhjused. Ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise ajal ei ole haldur avastanud makseraskuste tekkimise alusena tegusid, mis oleks kvalifitseeritavad raskete juhtimisvigadena või kuriteo tunnustega teona (tl 67). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1,3,4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et E. N. on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning neil asjaoludel tuleb välja kuulutada E. N. pankrot. Võlgniku kohustused ületavad tema vara üle nelja korra, tema sissetulekud ei ole piisavad nende kohustuste täitmiseks. PankrS § 31 lg 5 alusel jäävad kehtima Tartu Maakohtu 12.augusti 2009.a. pankrotimenetluse algatamise määrusega rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 3520 krooni ja kulud 600 krooni (tl 34-35). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks ja kulutuste hüvitamiseks kokku 4120 krooni. Pankrotivara arvelt tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks välja mõista 4120 krooni ajutise pankrotihalduri Sirje Taela kasuks. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.