Võlaõigus › Muud

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 17.12.2008 kohtule hagi kostjate vastu põhivõla 113 636 krooni ja viiviste 50 264,92 krooni nõudes. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt väljastas 8.10.2008 C OÜ võlatunnistuse ja tunnistuse võlgnevuse tasumise ajatamise kohta, milles tunnistas oma kohustust hageja ees summas 113 636 krooni ning kohustus tasuma võlgnevuse perioodiliste maksetena tähtajaga 25.10.2008. Võlatunnistuse välja andmise aluseks oli asjaolu, et kostja OÜ C omandas hagejalt sõiduauto varuosi. Kostja OÜ C juhatuse liige, kostja AF käendas 8.10.2008 kokkuleppe järgi kostja OÜ C kohustuse täitmist isiklikult. Pooled leppisid võlatunnistuses kokku, et esimese osamakse tasumise tähtaja ületamisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,2 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga viivise suuruseks esimese osamakse eest (13.10.2008-01.05.2009) 25 854,28 krooni so 131,24 krooni päevas ja teise osamakse eest (25.10.2008-01.05.2009) 24 410,64 krooni so 131,24 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles hagi ei tunnista, kuid on valmis sõlmima asja lahendamiseks kompromissi. Kostja leiab, et viiviste arvestus on ebaseaduslik.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus arutas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole esitanud taotlust ärakuulamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud 8.10.2008 dateeritud dokumendist, mis on pealkirjastatud võlatunnistus, kokkulepe võlgnevuse tasumiseks ja tasumise tagamiseks, nähtub, et p 1.1 alusel on OÜ C tunnistanud 131 236 krooni suuruse võla olemasolu hageja ees. Samas dokumendi p 1.2. on kokku lepitud ka kohustuse täitmine kahe 65 618,00 krooni suuruses osamaksena ja tasumise tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et võlgnevus tekkis hageja ja kostja vahel varem sõlmitud tehingutest. Seega on kohtu hinnangul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei loo uut iseseisvat kohustust vaid deklareerib olemasoleva kohustuse suurust. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ka vähemas määras, kui kokku lepitud. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita kokkulepitud viisiil. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustuse täitnud. VÕS § 101 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmata jätmisel selle täitmist. Kohtule esitatud arvest nähtub, et võlatunnistuse aluseks olevate kohustuste täitmise tähtaeg oli võlatunnistuse sõlmimise ajaks saabunud. Seega saab võlatunnistuses antud kohustuse täitmise tähtaega pidada kohustuse täitmiseks antud täiendavaks tähtajaks VÕS § 114 lg 1 mõttes. Pooled on võlatunnistuse p1.4 kokku leppinud viivise määra. Kostja väited selle kohta, et viivis

on ebaseaduslik, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole selgitanud kohtule, milles seisneb viivise ebaseaduslikkus. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest võlatunnistuses kokku lepitud määras. VÕS § 114 lg 2 järgi ei vabasta ka kohustuse täitmiseks ette nähtud täiendav tähtaeg võlgnikku viiviste tasumisest. Tähtaeg esimese osamakse tegemiseks summas 65 618 krooni oli 13.10.2008 ning teise osamakse tegemiseks summas 65 618 krooni oli 25.10.2008, seega on viivise suuruseks perioodi 14.10.2008-25.10.2008 eest 131,24 krooni päevas ja alates 26.10.2008 262,48 krooni päevas. Kostja OÜ C juhatuse liige AF on võlatunnistuse p 1.5 käendanud kostja OÜ C poolt võlatunnistusega võetud kohustust. Kohus leiab, et tegemist on käenduslepinguga VÕS § 142 lg 1 mõttes. Tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 mõttes, sest juhatuse liige tagab käendusega äriühingu kohustust. Äriühing ega tema juhatuse liige ei ole käsitletav tarbijana. Käendaja vastutab VÕS § 145 lg 1 järgi solidaarselt. Lepingu p 1.5 järgi on käenduse piirmääraks kahekordne võlasumma st 262 472 krooni. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg 113 636 krooni ja perioodil 14.10.200801.05.2009 tekkinud viivised summas 50264,92 krooni. TsMS § 367 alusel tuleb alates 2.05.2008 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis põhinõudelt iga viivitatud päeva eest VÕS § 94 ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatavas viimase intressimääras enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas. TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3 ja § 173 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.