2 551,24 krooni Hageja OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja K Tammik (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja VD(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja T –L Jürgenson
Kohtuistungi toimumise aeg
02.09.2009
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja K Tammik kostja VD
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista VD ́lt võlgnevus 2 371,30 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend üks krooni ja 30 senti) krooni OÜ A kasuks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja ja 50 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ring Kkohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlus käik
1.27.12.2007 esitas OÜ A Harju Maakohtule avalduse VD vastu maksekäsu kiirmenetluses põhinõude 5101,48 krooni ja menetluskulude 2000 krooni, kokku 7101,48 krooni saamiseks.
2.17.12.2008 määrusega andis Harju Maakohus asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluse korras Harju Maakohtus.
3.09.02.2009 esitas OÜ A kohtule hagi VD vastu võlgnevuse 2551,24 krooni ja viiviste 2550,24 krooni, kokku 5 101,48 krooni saamiseks ja menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.20.05.2009 istungil vähendas hageja põhivõlgnevuse nõuet summani 2 371,30 krooni (tlk. 85) ja 02.09.2009 toimunud istungil loobus OÜ A viivise nõudest.
Esitatud asjaolud
5.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2 371,30 krooni ja menetluskulud.
6.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS T (AS R õigus-järglane) ja kostja mobiilteenuste lepingu , mille kohaselt kohustus AS T pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingule kohaldati Tmobiilsideteenuste kasutamise tingimusi.
7.Kostja kasutas pakutud teenuseid, kuid jättis tasumata esitatud arved. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Seisuga 09.06.2004 on kostja võlgnevus AS Tees 2 551,24 krooni. Seoses kostja poolse lepingu rikkumisega ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas AS T kostjaga lepingu ennetähtaegselt, vastavalt 22.03.2004 esitatud lepingu ülesütlemise teatele, millega anti kostjale veel 25 päeva aega võlgnevuse tasumiseks ning võla tasumata jätmise puhul loetakse leping ülesöelduks (tlk 50).
8.Kuna kostja võlgnevust ei tasunud loovutas AS T võlgnevuse nõude 04.06.2007 hagejale (tlk 51).
9.Tulenevalt kostja vastusest, kelle väitel ta ei elukohta ja aadressi muutnud, märgib hageja, et kostja on 06.11.2003, kasutades lepingu salasõna, esitanud suuliselt avalduse T lepingu 10229931 aadressi muutmiseks (tlk 71).
10.Hageja märgib, et esitatud nõue ei ole aegunud. Kostjale esitati tasumiseks arved, milliste eest kostja on jätnud tasumata perioodil 02.01.2004-02.04.2004. Seega muutus arvete alusel nõue sissenõutavaks alates 2004 ning aegumistähtaeg algas 31.12.2004. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.12.2007, seega ei ole esitatud nõue aegunud. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja kinnitab, et sõlmis TAS-ga lepingud, mille kohaselt Tkohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooni teenust ja kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaatselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas pakutud kaupu ja teenuseid kuni 2003 oktoobrini. Viimane arve, mille kostja VD teenuse pakkujalt sai, oli arve nr 7492424, 15.102003, maksetähtajaga 02.11.2003, millise kostja tasus 25.10.2003.
13.Lepingud, mis poolte vahel olid sõlmitud, sätestasid kliendi andmed ja aadressi, kuhu arved teenuse pakkujal tuleb saata. VD elukoht ja aadress oli siis ja on praegu XXX. VD elukoht ja aadress ei ole muutunud, ta ei ole oma andmeid teenusepakkuja juures kunagi muutnud ega sellekohast avaldust teenusepakkujale esitanud.. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja alates 2003 detsembrist edastas arved aadressile XXX, kuna kostja ei ole elukohta muutnud ega uut elukohta ka teenusepakkujale teatanud.
14.Kostja väitel ei ole ta alates 2003 oktoobrist teenust kasutanud,. Kostjale ei ole esitatud nelja aasta jooksul ühtegi meeldetuletust võlgnevuste kohta. Kostja leiab et hageja ei ole käitunud heas usus. Hageja nõue on alusetu.
15.Kostja leiab, et esitatud nõue on aegunud. Kohtu põhjendused
16.Hageja jäi 20.05.2009 kohtuistungil vähendatud nõude summa juurde, milleks on põhivõlgnevus 2371,30 krooni. Kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel.
17.09.02.2009 esitas hageja kohtule hagi (koos dokumentaalsete tõenditega) kostja vastu võlgnevuse 2551,24 krooni ja viiviste 2550,24 krooni, kokku 5 101,48 krooni saamiseks ning menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks (tlk. 22-56 20.05.2009 istungil vähendas hageja põhivõlgnevuse nõuet summani 2 371,30 krooni (tlk. 85). 02.09.2009 toimunud istungil loobus OÜ A viivise nõudest.
18.Kostja kinnitab, et sõlmis TAS-ga lepingud telekommunikatsiooni teenuste saamiseks ja kasutas pakutud teenuseid kuni 2003 a oktoobrini. Viimane arve, mille kostja teenuse pakkujalt sai, oli arve nr 7492424, 15.102003, maksetähtajaga 02.11.2003. Nimetatud arve kostja tasus 25.10.2003. Kostja oma elukohta ja aadesi muutnud ei ole ega vastavasisulist avaldust teenuse pakkujale esitanud. Kostja ei ole ta alates 2003 oktoobrist teenust kasutanud ja talle ei ole esitatud nelja aasta jooksul ühtegi meeldetuletust võlgnevuste kohta. Kostja leiab et hageja ei ole käitunud heas usus. Hageja nõue on alusetu.
19.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
20.Hageja esitas kohtule kaks T ja VD vahel sõlmitud liitumislepingut. Mõlemad liitumislepingud on ilma numbrita, kuid mõlemale on märgitud üks ja sama kliendi number 10229931 (tlk. 26-31); * sõlmiti T ja VD vahel tähtajaline (12 kuud) T Liitumisleping järgevalt; telefoni number XXX, telefoni mudel MOTT190, mobiiltelefoni IMEI kood XXX, salasõna „ K“, millele lisaks sõlmiti T-ga järelmaksuleping igakuise osamaksu 99 krooni tasumiseks kuni 15.5.2004 ning kostja tasus ettemaksu arve nr 45384 145 krooni, mis sisaldas liitumistasu 99 krooni ja kuumaksu 45 krooni (tlk.26-28) ning * sõlmiti T ja VD vahel tähtajaline (12 kuud) T Liitumisleping järgevalt; telefoni number XXX, telefoni mudel MOTT190, mobiiltelefoni IMEI kood 351760001114499, salasõna „ K“, millele lisaks sõlmiti T-ga järelmaksuleping igakuise osamaksu 99 krooni tasumiseks kuni 15.5.2004 ning kostja tasus ettemaksu arve nr 45384 145 krooni, mis sisaldas liitumistasu 99 krooni ja kuumaksu 45 krooni.(tlk.29-31). Seega oli kostja sõlminud T-ga üheaegselt 2 iseseisvat tähtaegset (12 kuud) liitumislepingut kahe mobiiltelefoni saamiseks erinevate telefoni numbritega ja erinevate telefoni IMEI koodidega ning igakuiste kuutasudega lepingute kehtivuse ajal ning samas sõlminud mõlema telefoni väljaostuks järelmaksulepingud.
21.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on talle telekommunikatsiooniteenuste osutaja poolt. eitatud arve nr 7492424, 15.10.2003, maksetähtajaga 01.11.2003 summas 4054,55 krooni (eelmise perioodi eest) (tlk. 13) tasunud 25.10.2003 täies ulatuses, s.o. summas 4054,55 krooni (tlk.14).
22.Poolte vahel on vaidlus selles, et peale 15.10.2003.a. esitatud arvet nr 7492424, mis esitati kostjale tema liitumislepingutes märgitud aadressil Tammsaare tee 81-167, Tallinn, väidab kostja, et ta ei ole peale seda T teenuseid kasutanud ega ei ole nelja järgneva aasta jooksul ühtegi arvet oma aadressil saanud, mistõttu hagi on alusetu ja põhjendamatu.
23.Hageja esitas kohtule tõendid, et kostja kasutas peale 2003. oktoobrikuud veel mõlema telefoniga kõne teenuseid (tlk. 41, 43) ja samuti oli kostja kohustatud tasuma mõlema telefoni lepingujärgseid igakuiseid kuumakseid (tlk. 32- 45), olenemata sellest, kas kostja kasutas telefone või mitte. Viimase esitatud arve nr 8897895, 15.03.2004 tasumise tähtaeg oli 02.04.2004 summas 2 371,30 krooni (tlk. 38), mille kostja jättis tasumata.
24.Hageja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt on kostja 06.11.2003 kasutades salasõna, teavitanud suuliselt T oma aadressi muutumisest (tl 71). T teenuste kasutamise tingimuste punkt 1.2.11 kohaselt on salasõna kliendi poolt määratud tähe- või numbrikombinatsioon, mis identifitseerib kliendi ning mida klient kasutab lepinguga seotud toimingute teostamiseks ja info vahendamiseks. Klient vastutab oma salasõna avalikustamise eest kolmandatele isikutele (tlk 46). Seega on kohus seisukohal, et kostja on teavitanud hagejat aadressi muudatusest kasutades salasõna või teavitanud oma salasõna kolmandale isikule, kes on aadressi muutnud ning selle eest on vastutav kostja. Seega on kostja väited alusetud, et kostjale jääb arusaamatuks, miks on edastatud arved teisele aadressile. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et kostja oleks hagejaga lepingu lõpetanud ning seega oli kostja teadlik, et kostjal on hagejaga sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingud ning et kostja on kohustatud tasuma kasutatud teenuste eest ja telefonide kuutasu.. Seega leiab kohus, et kuna kostja on muutnud T arvete saamise aadressi oma salasõnaga, siis vastutab kostja ise, et ta ei saanud temale esitatud arveid kätte ja jättis need tasumata, mis tingisid liitumislepingute ennetähtaegse lõpetamise ja esitatud arvete tasumata jätmise ja võlgnevuse tekkimise.
25.Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele.
26.Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Kostjale esitati tasumiseks arved, milliste eest kostja on jätnud tasumata perioodil 02.01.2004-02.04.2004 (tl 38-45), ülejäänust hageja on loobunud. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 01.01.2005 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2007 kell 24.00.
27.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 27.12.2006 ning hagi ei ole aegunud.
28.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustus tuleneb 08.03.2003 sõlmitud liitumislepingust. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 2 371,30 krooni tasumist.
29.Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 2 371,30 krooni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta polte kanda võrdses ulatuses, seega hageja kanda 50 % ulatuses ja kostja kanda 50 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva
jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.