Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-46794 kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud I.K. on esitanud 08.11.2007.a Pärnu Maakohtusse OÜ Hommikumaa (alates 17.04.2008.a uue ärinimega Notse Valduse OÜ) vastu hagiavalduse, milles palub hageja kasuks välja mõista kostjalt alusetult saadud 50 000.- krooni. Hageja maksis nimetatud summa kostjat tehingus esindanud OÜ-le Viisik Vara 13.10.2006.a. broneerimistasuna ja sõlmis 02.05.2007.a. kostjaga lepingueelsete läbirääkimiste protokolli nr 116, mille alusel pidi kostja ette valmistama hiljemalt 15.07.2007.a notariaalse kinnisasja müügilepingu, mille esemeks oli Pärnu maakonnas, xxx alevikus, xxx tn xx korter x, suurusega 51,9 m2. Hageja leidis, et kostja on rikkunud 02.05.2007.a. lepingueelsete läbirääkimiste protokollis kokkulepitut sellega, et ei täitnud oma kohustusi korteriomand üle anda ja valmistada ette notariaalne müügileping protokollis pooltevahel kokkulepitud tähtpäevaks, so 15.07.2007.a. Hageja poolsed pingutused notariaalse müügilepingu sõlmimiseks vilja ei kandnud ja kostja lepingu sõlmimiseks huvi üles ei näidanud. 03.09.2007.a. esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, palvega tagastada hagejale broneerimistasu 50 000.- krooni. Kostja raha ei tagastanud ja poolte vahel kokkulepitud notariaalse müügilepingu sõlmimiseks vajalike toiminguid ei teinud. Hageja tugines nõude esitamisel 02.05.2007.a. lepingueelsete läbirääkimiste protokolli punktidele 3, 5, 10, 14.1 ja 16, millest nähtuvalt oli kostjal kohustus käituda notariaalse müügilepingu sõlmimise eelsel ajal heas usus, arvestada üksteise huvide ja kohustustega, sõlmida notariaalne müügileping hiljemalt 15.07.2007.a., anda omand üle hiljemalt 01.06.2007.a. ning tagastada 10 päeva jooksul hagejale broneerimistasu (lepingu ettevalmistamistasu) 50 000.- krooni juhul, kui notariaalne müügileping jääb kostjast sõltuvatel asjaoludel sõlmimata. 18.03.2009.a. esitas hageja hagiavalduse täiendamise avalduse, milles täiendas oma nõuet kostja vastu võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-le 94 lg 1 ja §-le 113 lg 1 tuginedes viivitusintressi nõudega alates 03.09.2007.a. kuni hagi esitamiseni summas 6 524.- krooni (433 päeva viivituses alates 03.09.2007 kuni 08.11.2008.a, 11% aastas kuni 10.12.2008.a; arvutuskäik: 50 000.- krooni x 11% = 5 500.- krooni / 365 päevaga = 15,06 krooni päevas x 433 päeva) ja taotles edasise viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist 9,5% aastas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Oma nõude kinnitamiseks on hageja esitanud järgmised tõendid: -

koopia 02.05.2007.a. lepingueelsete läbirääkimiste protokollist nr 116, mis tõendab hageja ja kostja vahelisi kokkuleppeid korteriomandi, asukohaga Pärnu maakond, xxx alevikus, xx tn xx korter x, müügi tingimuste osas;

-

koopia 03.09.2007.a. lepingust taganemise avaldusest, mis tõendab, et hageja loobus korteriomandi ostu soovist peale 15.07.2007.a. saabunud notariaalse müügilepingu tähtpäeva, seega selgelt mitte hagejast olenevatel vaid kostja tegevusetusest tulenenud põhjustel; koopia 05.09.2007.a. kostja e-kirjast, milles kostja kinnitab, et sai hageja loobumisavalduse kätte; koopia 13.10.2006.a. sissetulekuorderi kviitungist nr 11, millest on näha et hageja tasus 13.10.2009.a. korteriomandi omandamiseks nõutud broneerimistasu 50 000.- krooni; koopiad kahest lepingueelsete läbirääkimiste protokolli projektist, mis erinevad 02.05.2007.a.

-

2-07-46794

-

-

sõlmitud protokollist nii korteriomandi müügihinna kui ka korteriomandi notariaalse müügilepingu sõlmimiseks planeeritud kuupäeva osas. Tõend kinnitab, et kostja jättis kokkulepitud ajal notariaalse müügilepingu sõlmimata ning lükkas korduvalt müügitehingut edasi; koopia AS SEB Pank 12.03.2008.a. tõendist, mis kinnitab, et hagejal oli majanduslikult võimalus osta 02.05.2007.a. sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli ajal ja enne protokolli sõlmimist (laenutaotlus rahuldatud 27.10.2006.a. AS SEB Eesti Ühispank Pärnu kontori otsusega) korteriomand eluasemelaenu abil, summas 800 000.- krooni; koopia 29.01.2008.a. väljatrükist Viisik Vara internetileheküljelt, millest nähtuvalt on korteriomand xxx alevikus, xxx tn xx -x müüdud.

Kostja 29.01.2008.a kirjalikus vastuses vaidles I.K.’e hagile vastu, palus jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt pidasid pooled läbirääkimisi kostjale kuuluvate korteriomandite, asukohaga xxx tn xx, xxx alevik, Pärnumaa müügiks alates oktoobrist 2006, hageja tasus 06.10.2006.a läbirääkimiste protokolli nr 108 alusel 13.10.2006.a korteriomandi xxx tn xx korter x notariaalse ostumüügilepingu sõlmimise ettevalmistamise eest tasu 50000 krooni. Kostja täitis protokollis võetud kohustuse ja lõpetas broneerimistasu laekumisel xxx tn xx-x korteri võõrandamise kolmandatele isikutele, 07.12.2006.a koostatud protokolli lisa alusel muudeti kokkulepet müügieseme osas ja kohustuti sõlmima kostjale kuuluva xxx tn xx-x korteriomandi võõrandamise notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu 06.10.2006.a protokollis sätestatud tingimustel. Kostja leiab, et hageja poolt tasutud 50 000 krooni jäi vastavalt poolte kokkuleppele esindajale broneerimis- ja töötasuna, mida tuleb pidada mõistlikuks perioodi eest, mil kostjale kuuluvaid korteriomandeid kolmandatele isikutele müügiks ei pakutud. Menetluse käik 02.04.2009.a. toimunud eelistungil jäi hageja oma 07.11.2007.a. ja 18.03.2009.a. esitatud nõuete, tõendite ja materiaalõigusliku põhistuse juurde ning viitas asjaolule, et lisaks hagiavalduses ja hagiavalduse täiendamise avalduses viidatud õiguslikele põhistustele on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokoll vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine. Viidates täiendavalt 02.05.2007.a. lepingueelsete läbirääkimiste protokolli tühisusele, tugines hageja VÕS § 11 lg 1, 3, 5, § 1027 ja § 1028 lg.1, TsÜS § 81 lg.1 ja § 83 lg.1 ning Asjaõigusseaduse § 119 lg.1 sätetele. 07.04.2009.a esitas hageja kogu eeltoodud nõuded ja põhjendused täieliku täpsustatud hagiavaldusena, palus kostjalt välja mõista 50 000 krooni, viivise alates 03.09.2007 kuni hagi esitamiseni 08.11.2007.a summas 6524 krooni, alates 08.11.2007.a kuni 10.12.2008.a seadusjärgne viivis 11% põhinõudelt aastas ja alates 11.12.2008.a kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgne viivis 9,5 % põhinõudelt aastas. 26.08.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja 07.04.2009 esitatud täpsustatud hagiavalduse juurde. Kostja ei nõustunud hagiavaldusega, kinnitas, et saab küll aru haginõudest, aga leiab, et teda on ära kasutatud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuväidete ja kogutud tõenditega, s.h. ära kuulanud hageja poole seletuse ja tunnistajate ütlused istungil, peab võimalikuks rahuldada hagi selles toodud asjaoludel põhinõude osas täies ulatuses ja viivise osas valdavas ulatuses.

2-07-46794 müügilepingu sõlmimise ettevalmistamise eest tasu 50 000 krooni kostja esindaja Viisik Vara OÜ-le, mis tasaarvestatakse vastava osaga korteri ostuhinnast, kui pooled sõlmivad müügilepingu. 02.05.2007.a kirjalikus vormis sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli nr 116 (tl. 3-4) p. 2 järgi pooled otsustasid tühistada eelmise protokolli nr 108 ja selle lisa ning sõlmisid kokkuleppe kostjale kuuluva korteriomandi xxx tn xx krt x notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kinnitades punktis 11.1, et I. Kivisaar ostjana on tasunud müügilepingu sõlmimise ettevalmistamise eest tasu 50 000 sularahas OÜ-le Viisik Vara, mis tasaarvestatakse vastava osaga ostuhinnast juhul, kui pooled sõlmivad müügilepingu. Kassa sissetulekuorderi kviitungist nr 11 (tl. 7) nähtuvalt on hageja I.K. maksnud kostjale, kinnisvaratehingute ja -haldamisega tegelevale Notse Valduse OÜ-le (end. OÜ Hommikumaa) viimase esindaja, OÜ Viisik Vara kaudu 13.10.2006.a broneerimistasu 50 000.- krooni selgitusega „xxx, xxx tn xx, krt x” eest, mille üle pooltel vaidlust ei ole. Samuti ei vaielnud kostja 29.01.2008.a kirjalikus vastuses ega ka istungil hagejale vastu selles, et broneerimistasu on makstud kostjale kuuluva, xxx vallas, xxx tn xx asuva korteriomandi omandõiguse võõrandamise ettevalmistamiseks. Eeltoodud dokumentaalsete tõenditega on seega tuvastamist leidnud, et pooled on sõlminud kirjalikus, kuid mitte notariaalselt tõestatud vormis eellepingu, milles poolte tahe on suunatud kohustusele sõlmida hiljemalt 15.07.2007.a kinnisvara, täpsemalt xxx tn. xx, xxx vallas Pärnumaal asuva korteriomandi võõrandamiseks notariaalselt tõestatud ostu-müügitehing ja asjaõigustehing võõrandamistehing ning vaidlusalune broneerimistasu 50 000 krooni pidi tehingu õnnestumise korral moodustama osa korteri ostuhinnast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg. 1, samuti Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu (lepingu) kohustuslikku vormi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 ja 2 järgi peab kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 33 lg 1 järgi on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel, kusjuures sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Seega kehtib notariaalse tõestamise vorminõue VÕS § 33 lg 2 tulenevalt ka kinnisasja omandamise eellepingu suhtes. Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tühine. Kuna poolte vahelised 06.10.2006.a ja 02.05.2007.a läbirääkimiste protokollid olid suunatud korteriomandi kui kinnisasja võõrandamisele, oleks need pidanud olema notariaalselt tõestatud ja on vormipuuduse tõttu tühised. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS 52. peatükis „Alusetu rikastumine", § 1027 sätestatu kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja on saanud hagejalt 06.10.2006. ja 02.05.2007.a kirjalikult sõlmitud, kuid vormipuuduse tõttu tühiste eellepingute alusel 50 000 krooni. Kuna pooltevahelist kohustust ei ole olemas, on hagejal õigus alusetult saadu tagasi nõuda. Hageja on esitanud kohustus rikkumisele tuginedes kostjale 03.09.2007.a lepingust taganemise avalduse ja nõude 50 000.- krooni tagastamiseks (tl. 5), mille kättesaamist on kostja juhatuse liige Heiki Freiberg kinnitanud meili teel 05.09.2007.a (tl. 6). Kostja ei ole hageja nõuet tänaseni täitnud. Kostja vastuväide selle kohta, et broneerimistasu oleks olnud puhtalt tasu korteriomandi

2-07-46794 määras arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus oma praktikas on leidnud, et viivist võib nõuda ka alusetust rikastumisest tuleneva kohustuse täitmata jätmisel (Riigikohtu 16.06.2008.a otsus, ts.asi nr. 3-2-1-54-08). Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Kuna poolte elektroonilisest kirjavahetusest nähtuvalt (tl 5-6) hageja ei nimetanud 03.09.2007.a kostjale saadetud nõudmises alusetult saadud rahasumma tagastamise tähtaega ning kostja vastuskirjast nähtuvalt sai viimane hageja nõudest teada hiljemalt 05.09.2007.a, millele lisandub antud suurusjärgus rahasumma tagastamiseks mõistlik täitmise aeg 10 päeva, ei saa lugeda kohustuse mõistlikku sissenõutavaks muutumise aega mitte varasemast kui 15.09.2007.a. Hageja viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid kohus teeb paranduse hageja arvutuskäiku. Hageja on teinud arvutusvea, leides, et kostja poolne tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 03.09.2007.a ja seega kostja on hagi esitamise ajaks 08.11.2007.a olnud 50 000 krooni tasumisega viivituses 433 päeva. Kohus loeb eelpool märgitud alusel nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 15.09.2007.a, seega moodustas hagi esitamise ajaks 08.11.2007.a kostja viivituses oldud päevade arv 55 päeva ja VÕS § 113 lg.1 ja § 94 alusel (05.09.2007.a seisuga Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,0 % + 7 % = viivise määr 11 % aastas) 50 000 krooniselt võlgnevuselt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivitusintressi summa 828.30 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõlana alusetult saadud 50 000 krooni ja viivitusintressi arvestatuna protsendina põhinõudelt VÕS § 94 ja § 113 lg.1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest 05.09.2007.a kuni hagi esitamiseni 08.11.2007.a summas 828,30 krooni ja edasine viivis seaduses sätestatud määras alates 09.11.2007.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud nii hagiavalduse kui ka poolte esitatud dokumentaalsete tõenditega, eeskätt 13.10.2006.a Viisik Vara OÜ sissetulekuorderiga nr 11, 06.10.2006.a ja 02.05.2007.a läbirääkimiste protokollidega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg. 1 hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Arvesse võttes, et antud asjas on hageja nõuet vähendatud minimaalselt, s.o. 12 päeva viivise osas 180.72 krooni võrra, kannab menetluskulud antud tsiviilasjas kostja Notse Valduse OÜ. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.