2-09-15349/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.09.2009.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud SAB Eesti filiaal (likvideerimisel, hageja) esitas 08.04.2009 maakohtule hagi PGOÜ (kostja) vastu 105 871.02 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja Kolmekesi OÜ (registrikood 11288272) 26.03.2007 liisingulepingu nr 685647, mille alusel hageja liisinguandjana kohustus omandama kostja kui liisinguvõtja poolt määratud müüjalt Kolmekesi OÜ-lt lepingus märgitud esemed ning andma need kostja kasutusse. Kostja kohustus omaltpoolt tasuma liisinguesemete liisimise eest tasu perioodiliste liisingumaksetena ning lepingu lõppedes liisingueseme jääkväärtuse. Liisinguesemed jäid kostja valdusesse ning kostjal on kohustus tasuda jääkväärtus. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale alljärgnevad arved: 1) arve nr 1000909061 summas 2 741.14 krooni, maksetähtajaga 0.11.2008; 2) arve nr 1000943372 summas 2 741.14 krooni, maksetähtajaga 01.12.2008; 3) arve nr 1000979925 summas 2 841.15 krooni, maksetähtajaga 01.01.2009; 4) arve nr 1001012625 summas 2 741.14 krooni, maksetähtajaga 01.02.2009; 5) arve nr 20058767 summas 87 599.45 krooni, maksetähtajaga 28.02.2009; kokku summas 98 664.02 krooni. Kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Lepingu p 9.1 alusel on hageja arvestanud viivist 0.15% päevas tasumata summalt, kokku 7 207 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 98 664.02 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 7 207 krooni ning viivise 0.15% põhinõudest alates 07.04.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja 22.05.2009 vastuse ning 29.05.2009 täiendava vastuse kohaselt tunnistab hagi, sest hagiavalduses mainitud kauba on kostja hagejalt kätte saanud ning ilmselt on selle eest jätnud ka osaliselt tasumata. Menetluse käik 09.09.2009 määratud kohtuistungile kostja seaduslik esindaja ei ilmunud, kuigi kohtukutse on talle 22.05.2009 kätte toimetatud (t lk 33). Hageja taotles asja sisulist arutamist ning palus kohtul hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja küll tunnistab, et kostjal on hageja ees võlgnevus, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist selgesõnaliselt hagi õigeksvõtuga, mistõttu ei saa kohus hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

Puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Poolte vahel on 26.03.2007 sõlmitud liisinguleping nr L001221 (t lk 4-5); 2) Kostja on jätnud liisinguesemete eest hagejale tasumata ning leping on lõppenud hagejapoolse lepingu ülesütlemise tõttu (t lk 6-9); 3) Liisinguesemed on kostja valduses. Poolte vahel on sõlmitud liisinguleping. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmitud liisinguleping on kapitalirendi tüüpi liisinguleping, mille puhul liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus liisingulepingu objektiks olnud varale üle liisinguvõtjale ja liisinguvõtjal on kohustus vara kokkulepitud jääkväärtus tasuda. Liisingulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt on rentnikul kohustus rendiperioodi tähtajalisel lõppemisel rendiese välja osta, tasudes väljaostumakse koos viimase rendimaksega. Kostja ei ole vaidlustanud, et liisinguesemed on kostja valduses ning kostjal on kohustus tasuda nende eest kokkulepitud jääkväärtus. Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kostja ei ole hageja poolt lõpparves välja toodud jääkmaksumusele summas 87 599.45 krooni vastu vaielnud. Nimetatud summas ei sisaldu lepingust tulenevat intressi ega teisi summasid, mis on kooskõlas VÕS § 367 lg 2. Kuna kostja on olnud arvete tasumisel viivituses, siis lepingu üldtingimuste p 9.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0.15 % võlgnetavalt summast iga maksega hilinenud päeva eest. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.