14. september 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14. september 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-09-14166
Hagi ese
OÜ Lukerol hagi OÜ Ristot-In vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
88 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ Lukerol (rk 11377110; asukoht Tartu mnt 13a, Ülenurme, Tartumaa) hageja esindaja: volikirja alusel Raili Pruusapuu (postiaadress Raidman OÜ, Aardla 23, Tartu; e-post [email protected]) kostja: OÜ Ristot-In (rk 10983877, asukoht Vana-Kuuste küla, Kambja vald, Tartumaa) kostja esindajad: juhatuse liige Urmas Kaseorg ja volikirja alusel Urmas Kink
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt OÜ Lukerol hagi OÜ Ristot-In vastu põhivõla 80 000.- krooni, intressi 10 000.- krooni, leppetrahvi 8000.- krooni ning lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista OÜ-lt Ristot-In põhivõlg 34 720.- krooni ja viivis 15 554.56 krooni, kokku 50 274.56 krooni (viiskümmend tuhat kakssada seitsekümmend neli krooni ja viiskümmend kuus senti) OÜ Lukerol kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt Ristot-In viivis 0,2% tasumata põhinõudest päevas alates 14.09.2009 kuni põhinõude tasumiseni OÜ Lukerol kasuks.
Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõivust 1⁄4 OÜ Lukerol kanda ja 3⁄4 OÜ Ristot-In kanda, kõik muud menetluskulud jätta OÜ Ristot-In kanda.
5.Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.26.02.2008 sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 80 000 krooni ning kohustus hiljemalt 26.05.2008 tagastama laenusumma ja tasuma intressi 10 000 krooni. Lepingu p-i 2.2 kohaselt tasub kostja viivist 1% päevas tähtajaks tasumata summalt. Lepingu p 3.2 järgi kohustub kostja tasuma lepingu p-s 3.1 sätestatud kohustuse rikkumisel leppetrahvi 10% laenusummast. 04.12.2008 andis kostja juhatuse liige kinnituskirja selle kohta, et kostja võlgneb hagejale 100 000 krooni (põhisumma 80 000 krooni, intress 10 000 krooni, kokkuleppeline intress 10 000 krooni) ning tasub võla hiljemalt 31.12.2008. Kostja tasus 40 000 krooni 02.12.2008 ning 50 000 krooni 31.12.2008. 04.02.2009 pöördus hageja võla sissenõudmiseks OÜ Raidman poole. OÜ Raidman saatis 12.02.2009 kostjale võlanõude, millele kostja vastas 02.03.2009. 26.03.2009 seisuga on hageja arvestanud viivist 240 800 krooni, mida nõuab põhisumma 80 000 krooni ulatuses. Kostja on nimetatud viivise tasunud. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhisumma 80 000 krooni, intressi 10 000 krooni, leppetrahvi 8000 krooni ning alates otsuse tegemisest viivise 1% tasumata põhisummalt ja leppetrahvilt iga viivitatud päeva eest (tlk 4-8, 23).
2.05.08.2009 istungil seletas hageja esindaja, et esimest korda esitati kostjale kirjalik võlanõue 12.02.2009. Kostja tasus 90 000 krooni enne, kui hageja hakkas leppetrahvi nõudma. Lepingus ei ole kirjas, mille katteks laekuvad summad kõigepealt arvestatakse. Kinnituskiri on ühepoolne tahteavaldus (tlk 37).
3.11.08.2009 seisukohas leidis hageja, et lepingu p-st 1.3 tuleneb üheselt, et kostja kohustub laenu ja intressi tagastama hiljemalt 26.05.2008. Hagejal oli õiguspärane ootus, et kostja täidab kokkuleppe. Kostja majanduslik olukord ei puutu asjasse. Kostja ei ole tõendanud pooltevaheliste läbirääkimiste toimumist. Isegi kui läbirääkimised leidsid aset, ei anna see alust arvata, et hageja nõustus laenu tagastamisega kostja väidetud viisil. Võla kustutamise järjekord tuleneb VÕS § 88 lg-st 8. Hageja on nõus vähendama viivisemäära 0,2%-ni ning nõuab kostjalt kompromisssummana 13.08.2009 seisuga 50 274.56 krooni, kui hageja menetluskulud mõistetakse kostjalt välja (tlk 39-41).
KOSTJA VASTUS
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Majanduslik olukord ei võimaldanud kostjal tasuda laenu tähtaegselt. Pooled pidasid läbirääkimisi ning jõudsid kompromissini, et kostja tasub laenu hiljemalt 2008. a lõpuks ja hageja ei esita pretensioone ega viivisearveid. Kokkuleppe kohta andis kostja hagejale 04.12.2008 kinnituskirja. Kostja tasus laenu ja intressid vastavalt kokkuleppele 2008. a detsembris. 2009. a veebruaris sai kostja võlanõude, mille rahuldamisest keeldus. Kostja ei saa hageja arvestusest aru. Kostja ei ole tasunud hagejale mitte viivist, vaid põhivõla 80 000 krooni ning intressi 10 000 krooni. Kuna kostja tasus põhivõla vastavalt kokkuleppele, ei ole hagejal alust viivist arvestada. Kostja on ilma suurema viivituseta ja raskele majanduslikule olukorrale vaatamata tasunud kogu laenusumma ja intressid ning taotleb seetõttu, et kohus ei arvestaks üldse viivist. Lisaks on viivisemäär ebamõistlikult suur ega arvesta valitsevat majanduslikku olukorda. Kostja ei tunnista ka leppetrahvi, sest pooled pidasid läbirääkimisi laenu tasumise tähtaja üle ja sõlmisid kokkuleppe. Hageja ei ole saatnud kostjale ühtegi märgukirja leppetrahvi rakendamise kohta, leppetrahvi nõude tõi välja alles hageja esindaja (tlk 29-30). 2/4
5.05.08.2009 istungil oli kostja esindaja nõus, et kostja jäi tasumisega hiljaks. Pooltel oli kokkulepe täiendava intressi 10 000 krooni kohta. Kostja tunnistab 10 000 krooni suurust intressinõuet. Viivisemäär on ebamõistlikult suur, kostja palub viivise vähendamist 0,1%-ni päevas (tlk 37).
6.13.08.2009 esitas kostja teatise oma majandusliku olukorra kohta (tlk 44).
KOHTU SEISUKOHT
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 26.02.2008 laenulepingu (tlk 9), mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 80 000 krooni (p 1.1). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingu p-idest 1.3 ja 2.1 tulenevat kohustust tasuda hiljemalt 26.05.2008 intressi 10 000 krooni ja tagastada laenusumma.
8.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
9.Kostja väidete kohaselt ei suutnud ta lepingut täita majandusliku olukorra tõttu, poolte vahel toimusid läbirääkimised ning pooled jõudsid kompromissini, et kostja tasub laenu 2008. a lõpuks ja hageja ei esita pretensioone ega viivisearveid. Kokkuleppe kohta andis kostja ka kinnituskirja (tlk 29). Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud pooltevaheliste läbirääkimiste toimumist. Isegi kui läbirääkimised leidsid aset, ei anna see alust arvata, et hageja nõustus laenu tagastamisega kostja väidetud viisil. Kinnituskiri on vaid ühepoolne dokument (tlk 37, 39-40).
10.04.12.2008 kinnituskirjas kinnitab kostja juhatuse liige, et kostja võlgneb hagejale 26.02.2008 laenulepingu alusel 100 000 krooni, mille kohustub tasuma hiljemalt 31.12.2008 (tlk 10). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kinnituskirjas märgitud 100 000 krooni all peeti silmas põhisummat 80 000 krooni, intressi 10 000 krooni ja n.ö kokkuleppelist intress 10 000 krooni (tlk 5, 37). Kohus leiab, et kinnituskirja tuleb käsitada võlatunnistusena. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Puuduvad tõendid, et pooled jõudsid läbirääkimiste tulemusel kompromissile, mille kohaselt loobub hageja muudest nõuetest, sh viivisest.
11.Kohus ei pea hageja leppetrahvi nõuet põhjendatuks. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p-i 3.1 kohaselt on kostja kohustatud teatama hagejale viie päeva jooksul asjaoludest, mis vähendavad tema maksevõimet, ning p-i 3.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda teatamiskohustuse mittetäitmisel kostjalt leppetrahvi 10% laenusummast (tlk 9). Kostja tasus hagejale esimesed summad alles 02.12.2008, kuigi kohustuse täitmise tähtaeg oli laenulepingu kohaselt 26.05.2008. Seega pidi hageja avastama kostjapoolse rikkumise 2008. a mais. 04.12.2008 kinnituskirjas on kostja tunnistanud võlga kogusummas 100 000 krooni, kuid hagiavaldusse (tlk 5) ja 12.02.2009 võlanõudesse (tlk 14) on hageja teadnud lahti kirjutada, millest summa täpselt koosneb. Kohtu arvates annab see tunnistust poolte eelnevast suhtlemisest ja kostja poolt hageja informeerimisest. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvi nõudis hageja alles 12.02.2009 võlanõudes, mille kostja sai kätte 13.02.2009 3/4
(tlk 14, 15). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole teatanud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul.
12.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et 11.08.2009 kompromissnõudes hageja kostjalt n.ö kokkuleppelist intressi ei nõua (tlk 40-41, 42), tuleb asuda seisukohale, et kostja on kohustatud tasuma hagejale põhinõude 80 000 krooni, lepingust tuleneva intressi 10 000 krooni ning viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest.
13.Kostja tasus hagejale 40 000 krooni 02.12.2008 ja 50 000 krooni 31.12.2008 (tlk 11-13). Pooled ei ole kohustuste täitmise järjekorras kokku leppinud. VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega tuleb kostja tasutud summadest lugeda kõigepealt tasutuks sissenõutavaks muutunud intress ja viivis ning seejärel põhivõlg.
14.Lepingu p 2.2 kohaselt maksab kostja viivist 1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja palub jätta viivise välja mõistmata või vähendada viivise 0,1%-ni (tlk 44). VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 sätestavad, et kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja teatise kohaselt on ta alandanud alates 01.03.2009 osutatavate teenuste hindeid ning saanud 2009. a esimese kuue kuuga kahjumit 240 000 krooni (tlk 44). Ühtegi tõendit, mh lubatud majandusaasta aruannet, ei ole kostja oma majandusliku olukorra kinnituseks esitanud. Laenulepingutest ja täitmisteatest (tlk 45-48) nähtuvalt on kostjal kohustusi teiste isikute ees, kuid sellest ei saa järeldada halba majanduslikku seisu. Samas on kostja tasunud hagejale kinnituskirjas lubatud tähtaja jooksul ja enne kirjaliku võlanõude esitamist siiski piisavalt suure summa. Samuti on viivisemäär põhjendamatult kõrge – 1% päevas, s.o 365% aastas. Arvestades eeltoodut ning kostja taotletut ja hageja poolt kompromissnõudes pakutut, peab kohus mõistlikuks viivisemääraks 0,2% päevas.
15.Alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kostja poolt esimese makse tegemiseni oli viivise summaks 30 240 krooni (0,2% päevas 80 000 kroonilt 189 päeva eest). Seega tuleb 02.12.2008 tasutud 40 000 kroonist arvestada 30 240 krooni viivise ning 9760 krooni intressi katteks. Alates 03.12.2008 kuni järgmise makse tegemiseni oli viivise summaks 4480 krooni (0,2% päevas 80 000 kroonilt 28 päeva eest). Seega tuleb 31.12.2008 tasutud 50 000 kroonist arvestada 4480 krooni viivise, 240 krooni intressi ning 45 280 krooni põhivõla katteks. 01.01.2009 ja ka käesoleva aja seisuga on kostjal tasumata põhivõlg 34 720 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hageja kompromissnõudes toodud ulatuses 15 554.56 krooni (0,2% päevas 34 720 kroonilt 224 päeva eest alates 01.01.2009) ning TsMS § 367 alusel viivis 0,2% tasumata põhinõudest päevas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni.
16.TsMS § 163 ja § 173 lg 1, 4 alusel ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jagada järgmiselt. Arvestades hagihinda ning hagi rahuldatud osa hinda, tuleb riigilõivust 1⁄4 jätta hageja ja 3⁄4 kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude kompromissina pakutud ulatuses, tuleb kõik muud menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik 4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.