2-07-38708
Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. september 2009.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-38708
Tsiviilasi
AS EMT hagi V D vastu võla 6068.31 krooni ja viivise 4833.41 krooni nõudes Hagihind 6068.31 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS EMT (registrikood 10096159, aadress Valge 16, 19095 Tallinn) hageja esindaja Tarvo Ilves (postiaadress Jõe 3, 10151, Tallinn, Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]); kostja V D ( Kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluskulude jaotus
2-07-38708
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Julianuse Inkasso Agentuur esitas 20.09.2007 V D vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13 651.72 krooni nõudes. Pärnu Maakohus tegi 31.12.2007.a. kostjale makseettepaneku võla tasumiseks, mis on talle kätte toimetatud 09.04.2009.a. Võlgnik esitas 23.04.2009.a. maakohtule nimetatud makseettepanekule vastuväite. 14.05.2009.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas /t.l 15/. 28.05.2009.a. määrusega kohustas maakohus AS-i EMT esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest /t.l 17-18/. 11.06.2009.a. esitas AS EMT maakohtule hagi V D vastu võla 6068.31 krooni ja viivise 4833.41 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on sõlmis AS EMT kostjaga järgmised liitumislepingud: 21.11.2005 järelmaksuga müügilepingu; 23.11.2005 järelmaksuga müügilepingu; 21.11.2005 liitumislepingu; 23.11.2005 liitumislepingu. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ja sellest tulenevalt võlgneb 21.12.2005.a. seisuga hagejale 6068.31 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 20.01.2006-08.06.2009 eest lepingu üldtingimuste p. 5.13 alusel summas 4833.41 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Eeltoodu ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 alusel palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt V Dlt hageja AS EMT kasuks liitumislepingute alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 6068.31 krooni ja viivised summas 4833.41 krooni; 2) Välja mõista kostjalt V Dlt hageja AS EMT kasuks kohtukulud sh riigilõiv 1400 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni.
Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet /t.l. 55, 56/. Kostja viibib vanglas ja kannab seal karistust kuni 28.09.2017.a.
Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja menetluskulud on riigilõiv 1400 krooni ja õigusabitasu summas 2500 krooni.
2-07-38708
TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Arvestades käesolevat tsiviilasja, mis ei ole keerukas ja asjaolu, et kohus lahendab käesoleva hagi eelmenetluses hagi õigeksvõtuga, peab kohus nimetatud õigusabitasu põhjendatuks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks peab kostja kandma hageja menetluskulud Hageja menetluskulud on riigilõiv 1400 krooni ja õigusabitasu 2118.64 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 3518.64 krooni.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.