Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.09.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-10092
Tsiviilasi
OH, TR ja MT hagi JT ja ATvastu OÜ H osa ostueesõiguse vaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
Hageja – OH (isikukood XXX) Hageja – TR(isikukood XXX) Hageja – MT(isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian Kostja – JT(isikukood XXX) Kostja – AT(isikukood 3XXX) Kostjate lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk 18.08.2009.a. kohtuistungil Hagejad OH, TR ja MT
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian Kostjad JT ja AT Kostjate lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Hagejate menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostjate menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejatele ja JT võrdsetes osades 1⁄4 mõttelistes osades OÜ H osad nimiväärtusega 404 000 krooni iga osa. 09.02.2009.a. edastad JT OÜ H juhatusele 27.01.2009.a. Tallinna notar Marika Rei juures sõlmitud OÜ osa kinkelepingu. Kinkelepingu kohaselt kinkis JT AT oma osa nimiväärtusega 404 000 krooni. 17.02.2009.a. notariaalse avaldusega teostasid hagejad osa suhtes ühise ostueesõiguse. Hagejal leidsid, et kinkelepingu näol on tegemist näiliku tehinguga. JT endine abikaasa TT on alustanud tema vastu täitemenetluse 246 128,10 krooni nõudes ning JT on võlgu ka Põhja Politseiprefektuurile. Hagejad leiavad, et kinkeleping on sõlmitud eesmärgiga vältida JT poolt võlgade tasumist ning kinkelepinguga taheti tegelikult varjata müügilepingut. Äriseadustiku ja OÜ H põhimääruse järgi on osaühingu osanikel ostueesõigus osaühingu osa võõrandamisel kolmandatele isikutele ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Kinkelepingu näol on tegemist võõrandamistehinguga. Kinkelepingu pooled on võõrandatava osa nimiväärtuseks nimetanud 404 000 krooni, see on ka ostueesõiguse teostamise ja käesoleva hagi hind. Hagejad edastasid ostueesõiguse teostamise avalduse kostjatele ning deponeerisid ostueesõiguse teostamise hinna 404 000 krooni Tallinna notar Mare Milleri hoiustamiskontole. Hagejad palusid kostjatel ilmuda osa omandi üleandmiseks Tallinna notar Mare Milleri büroossse 10.03.2009.a., kuid kostjad sinna ei ilmunud. Kostjad ei ole omandit hagejatele vabatahtlikult üle andnud, seepärast on hagejad sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Hagejad paluvad tunnustada nende ühist omandiõigust ostueesõiguse alusel JT kuulunud ja AT üle antud 1⁄4 mõttelises osas OÜ H osale nimiväärtusega 404 000 krooni ja lugeda, et JT ja AT nõustuvad osa omandiõiguse üleandmisega hagejatele. Menetluse käigus hagejad täpsustasid oma seisukohti ja leidsid, et ostueesõigust oli neil õigus teostada tulenevalt seadusest ja põhikirjast ka tasuta võõrandamistehingu korral ning alternatiivsete väidete kohaselt on kostjate vahel sõlmitud kinkeleping näilik, pooled sõlmisid tegelikult müügilepingu ning seetõttu oli hagejatel võimalik teostada ostueesõigust.
Kostja JT hagi ei tunnista. Kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole kostjate vaheline kinkeleping näilik tehing. Kostja on oma võlgnevused tänaseks kustutanud. Kinkelepingus on näidatud selle objekti nominaalne väärtus. Kostja on seisukohal, et selle kinkelepingu puhul puudub hagejatel ostueesõigus. Kindlasti ei saa seda teostada nominaalse väärtuse alusel. Kostja on seisukohal, et osaku turuhind on tunduvalt suurem kui nominaalne väärtus. Kostja AT hagiavaldusele kirjalikku seisukohta ei esitanud.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Asjas puudub vaidlus selles, et hagejatele ja kostja JT`ile kuulus igaühele OÜ H osa nimiväärtusega 404 000 krooni. 27.01.2009.a. kinkelepinguga kinkis JT temale kuulunud OÜ H osa AT`ile. Hagejad on seisukohal, et kuna kinkeleping on võõrandamislepingu üks liike, siis oli neil õigus teostada ostueesõigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 järgi on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. VÕS § 244 lg 3 sätestab, et asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. Nimetatud sätte järgi tekib ostueesõiguse teostamise õigus juhul, kui ostueesõiguse järgi kohustatud isik (müüja) sõlmib kolmanda isikuga (ostja) müügilepingu, mille objektiks on asi, mille suhtes kehtib ostueesõigus. VÕS § 244 lg-st 3 tuleneb, et ostueesõigust ei ole võimalik teostada tasuta võõrandamistehingute, eelkõige kinkelepingu puhul. Samas tuleb arvestada ka seda, et võlaõigusseaduses sisalduvad ostueesõiguse sätted on n.ö. üldosaks kõikide ostueesõiguste suhtes, spetsiifiliste ostueesõiguste suhtes kehtivad ka eriseadustes sisalduvad erinormid. Äriseadustiku § 149 lg 1 kohaselt osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule lg 2 järgi osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Nagu nähtub ka äriseadustiku § 149 lg-st 2 ei võimalda ka nimetatud säte ostueesõiguse teostamist tasuta võõrandamistehingu puhul. Kuna VÕS § 244 lg 3 on dispositiivne, siis on võimalik ostueesõiguse tekkimise eeldusi võlaõigusseaduses sätestatuga võrreldes laiendada (näiteks võib tehingu alusel ostueesõiguse tekkimise ette näha ka tasuta võõrandamistehingute suhtes). Asja materjalidele lisatud OÜ H põhikirja (tlk 18-19) p. 3.1. sätestab, et osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule, p.3.2. kohaselt osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest, p.3.3. järgi müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Eeltoodust nähtub, et OÜ H põhikirjaga ostueesõiguse tekkimise eeldusi laiendatud ei ole. Põhikirja p-d 3.1, 3.2 ja 3.3 kordavad vaid ÄS § 149 lg 1 ja 2 sätestatut. Seega asub kohus seisukohale, et hagejate arvamus, mille kohaselt saavad nad ostueesõigust teostada ka tasuta võõrandamistehingu ehk käesoleval juhul kinkelepingu puhul, on ekslik. Hagejad on asunud ka seisukohale, et kostjate vahel sõlmitud OÜ H osa kinkeleping on näilik ning tegelikult sõlmisid kostjad osa ostu-müügilepingu. Kuna kostjad sõlmisid osa ostumüügilepingu, siis said hagejad teostada osa ostueesõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
VÕS § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejatel. Seega pidid hagejad tõendama, et JT`i tahteks ei olnud AT`ile OÜ H osa kinkida vaid JT`i ja AT`i tahteks oli sõlmida osa ostu-müügileping. Kohus leiab, et hagejate esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. JT`i vande all antud seletustest nähtub, et ta kinkis temale kuulunud OÜ H osa AT`ile. Sama kinnitas ka vande all seletusi andnud AT. Seega kinnitasid nad vande all antud seletustega, et nende vahel sõlmitud kinkeleping väljendab nende tahet. Asjaolu, et kostjad nägid ette võimalust jagada hüpoteetilisi dividende, ei tähenda kohtu arvates, et kostjatel puudus kinkelepingu sõlmimise ajal taolise lepingu sõlmimise tahe. Kohus leiab, et asjaolu, mille kohaselt tegi JT hagejatele enne kinkelepingu sõlmimist ettepanekuid osa ostmiseks, ei tõenda veenvalt asjaolu, et kostjate vahel sõlmitud kinkeleping on näilik. Ka hagejate väited selle kohta, et kostja JT soovis ennast teha võlausaldajate ees varatuks, ei ole tõendamist leidnud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejate ja JT suhted ei olnud kooskõlalised, erimeelsused JT`i ja hagejate vahel olid kestnud vähemalt aasta aega. Seetõttu on veenev JT seletus, mille kohaselt soovis ta temale kuulunud OÜ H osa lähikondsele kinkida, kuna suhted teiste osanikega olid halvad. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjate vahel sõlmitud kinkeleping on näilik ning sellest tulenevalt ei ole tõendatud kostjate vahel müügilepingu sõlmimine, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tasuta võõrandamistehingu puhul ei saa hagejad ostueesõigust teostada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis kostjate menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda ja hagejate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.