Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi Revolfox OÜ ja Andris Nurmine vastu 140 138,01 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas kostjad tunnistavad hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja 1 menetlusdokumendid on isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud kostja 1 seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Lepik 29.09.2008. a (tl 52). Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 2 avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.07.2009. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale 2 avalikult kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on hagiavalduse resolutsioonis (punkt 1) taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostjad määratud tähtajaks kohtule kirjalikult ei vasta. Samuti on hageja taotlenud määrata tagaseljaotsuses kindlaks kostjate hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja nii kirjeldava kui põhjendava osa.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud laenulepinguga nr 06-174679-JI (tl 7-11), laenulepingu nr 06-174679-JI lisaga nr 1 (tl 12), laenu tagastamise graafikutega (tl 13-14), maksekorraldustega laenu väljamaksmise kohta (tl 15), käenduslepinguga nr 06-174679-KÄ1 (tl 16-17), käenduslepingu nr 06-174679-KÄ1 lisaga nr 1 (tl 18), laenulepingu andmete ja lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttega (tl 20, 21-22), 12.12.2007. a ning 11.03.2008. a võlgnevuse teatistega (tl 23-27). Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 158 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1 ning TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Swedbank AS hagi Revolfox OÜ ja Andris Nurmine vastu 140 138,01 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel kannavad kostjad antud asjas menetluskulud solidaarselt. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas asjas on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6 750 krooni (6 250 krooni 09.04.2008. a ja 500 krooni 18.04.2008. a kooskõlas Tartu Maakohtu 14.04.2008. a määrusega) ning menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni (12.05.2009. a), kokku seega 6 850 krooni. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 6 850 krooni. TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.