lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-70837/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 07.09.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-70837/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1354
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-70837

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-70837

Tsiviilasi

OÜ M (likvideerimisel) hagiavaldus V M vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: OÜ M (likvideerimisel; registrikood xxx asukoht xxx) Hageja seadulsik esindaja likvideerija PSepper (OÜ Haldur Kotzebue 9/11 pk 1509 10412 Tallinn); kostja: V M (isikukood xxx, elukoht xxx); kostja esindaja: vandeadvokaat Karmo Kalk (Advokaadibüroo Kalk ja Co, asukoht Asula 10-14, Tallinn).

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata OÜ M (likvideerimisel) hagiavaldus V M vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ M (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Kohtule 28.10.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ M (likvideerimisel) ja kostja V M 31.10.2003. a laenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 7 447.29 EUR, mis makstakse välja kroonides. Nimetatud lepingu sõlmimisel oli euro kurss vastavalt Eesti Panga andmetele 1 EUR=15,64664 eesti krooni. Lepigus toodud laenu summa on seega 116 525.06 krooni, ümardatuna 116 525 krooni. Vastavalt lepingu p-le 2.4 kohustus kostja kasutama laenu sõiduauto Mercedes Benz 300 ce omandamiseks. Lepingu punkti 2.5 kohaselt andis kostja hagejale käsundi laenu välja maksmiseks sõiduauto müüjale OÜ M . Hageja ja kostja on lepingu p 2.5 kohaselt kokku leppinud, et loevad laenu välja makstuks pärast laenu välja maksmist OÜ-le M. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused ja tasus OÜ-le M osundatud sõiduauto eest lepingus kokkulepitud summa. OÜ M sõlmis kostjaga sõiduauto müügilepingu ning andis kostjale sõiduauto kasutusse kuni kostja poolse laenu tasumiseni hagejale. Lepingu 2.3 ja 3.1 kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuma hagejale laenu ja intresse eesti kroonides igakuiselt vastavalt lepingu lahutamatuks osaks oleva maksegraafikule. Laenujäägilt tasutav intress on vastavalt lepingu p-le 2.2. 3 % kuus. Lepingu tagasimakse tähtaeg oli sätestatud lepingu lahutamatuks lisaks olevas maksegraafikus. Viimase laenumakse teostamise tähtaeg oli 31.10.2005. Kostja on olnud maksetega pidevas viivituses. Lepingu punkti 3.2. kohaselt on pooled kokku leppinud, et ettenähtud laenuosa tähtaegselt maksmata jätmise korral maksab kostja viivist 1 % päevas, lähtudes tagastamisele või maksmisele kuuluvast summast. Laenu põhiosa võlg moodustab 73 433.82 krooni. Vastavalt lepingu punktile 3.4 on pooled kokku leppinud, et hagejal on kostjapoolsete kohustuste rikkumisel õigus kasutada tasaarveldamisvõimalust või kinnipidamist, mis võib olla kostjale kuuluvate pangaarvete ja/või ükskõik millise vara suhtes ja teostada nimetatud tasaarveldus või kinnipidamine. Kostja on 11.05.2005 tagastanud OÜ-le M laenu tagatiseks oleva sõiduauto, tagastamise kuupäeval kehtinud turuhinnaga. Sõiduki turuhind seisuga 11.05.2005 on 57 250 krooni. Kostja on nimetatud sõiduauto tagastamise ja hindamise aktis märgitud asjaolud vastavad tõele ning nõustunud aktis määratud hinnaga. Kostja intressivõlg moodustab 12 095.46 krooni. Viivise võlg 08.10.2008 seisuga on 613 420.45 krooni, hageja vähendab viivisevõlga seummale 73 432.82 krooni. Kostja võlgneb hagejale seisuga 08.10.2008 kokku 158 962.10 krooni, millest nõude põhisumma on 73 433.82 krooni, intress 12 095.46 krooni ning viivis 73 432.82 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Aegumist tuleb kohaldada kostja hinnangul järgmistel asjaoludel: sõiduauto tagasiandmise järel 17.05.2005 tehti poolte vahel tasaarveldus vastavalt sõiduki müügilepingu lisa 1 p-le 4. 11.05.2005 allkirjastatud kasutatud sõiduki hindamise aktis kokkulepitud summas 57 250 krooni. Kasutatud sõiduki hindamise akti allkirjastamine oli vastavalt lisa punktile 4.2 tasaarvestuse tingimuseks ja aluseks. Vastavalt lisa p-le 4.4 kohustus tasaarvelduse tulemusena kohustatud pool tasuma õigustatud poolele vahe rahas 5 päeva jooksul tasaarvestuse allkirjastamisest.

Eeltoodust järeldub kostja hinnangul, et pärast auto tagastamist müüjale loeti laenuleping lõpetatuks ja hageja nõue kostja vastu tasumata laenu, intresside ja viiviste osas muutus sissenõutavaks 5 päeva möödumisel pärast tasaarvestuse teostamist s.o 23.05.2005. Kostja leiab, et mõistlik isik saab antud asjaoludel lepingu lõppemisest ja nõude esitamise aegumistähtaja algusest igal juhul selliselt aru. Kostja palub tõlgendada VÕS § 39 lg 1 tüüptingimuse kasutaja kahjuks ning kostja kasuks. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks aegumist kohaldada kogu esitatud nõude ulatuses, palub kostja alternatiivselt kohaldada aegumist järgmises osas: korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise kohta sätestab TsÜS § 154, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Antud juhul oli tegemist korduvate laenulepingujärgsete kohustuste täitmisega kostja poolt ja seega on kõik nõuded nii laenu tagasimaksete, intresside kui viiviste osas, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2005.a., hagi esitamise ajaks 27.10.2008.a. aegunud. Kostja palub nende nõuete osas kohaldada aegumist. Kuna hageja hagiavaldusega esitatud võlgnevuse arvestus ei ole korrektne, saab aegumise kohaldamiseks osaliselt esitada täpse taotluse alles pärast hageja poolt korrektselt esitatud võlgnevuse arvestuse saamist. Hageja ei ole kohtule omapoolseid vastuväiteid aegumise osas esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud hagiavaldusele aegumise vastuväite. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus märgib, et TsÜS § 147 lg 1 reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist. Lepingu tagasimakse tähtaeg oli sätestatud lepingu lahutamatuks lisaks olevas maksegraafikus. Viimase laenumakse teostamise tähtaeg oli 31.10.2005. Vastavalt lepingu punktile 3.4 on pooled kokku leppinud, et hagejal on kostjapoolsete kohustuste rikkumisel õigus kasutada tasaarveldamisvõimalust või kinnipidamist, mis võib olla kostjale kuuluvate pangaarvete ja/või ükskõik millise vara suhtes ja teostada nimetatud tasaarveldus või kinnipidamine. Kostja on 11.05.2005 tagastanud OÜ-le M laenu tagatiseks oleva sõiduauto,

tagastamise kuupäeval kehtinud turuhinnaga. Sõiduki turuhind seisuga 11.05.2005 on 57 250 krooni. Kostja on nimetatud sõiduauto tagastamise ja hindamise aktis märgitud asjaolud vastavad tõele ning nõustunud aktis määratud hinnaga. Sõiduauto tagasiandmise järel 17.05.2005 tehti poolte vahel tasaarveldus vastavalt sõiduki müügilepingu lisa 1 p-le 4 11.05.2005.a. allkirjastatud kasutatud sõiduki hindamise aktis kokkulepitud summas 57 250 krooni. Kasutatud sõiduki hindamise akti allkirjastamine oli vastavalt lisa punktile 4.2 tasaarvestuse tingimuseks ja aluseks. Vastavalt lisa p-le 4.4 kohustus tasaarvelduse tulemusena kohustatud pool tasuma õigustatud poolele vahe rahas 5 päeva jooksul tasaarvestuse allkirjastamisest. Käesoleval juhul on 17.05.2005 tehtud poolte vahel tasaarveldus vastavalt sõiduki müügilepingu lisa 1 p-le 4. Nimetatud osas puudub pooltel vaidlus. Vastavalt lisa p-le 4.4 (vt tl 11) kohustus tasaarvelduse tulemusena kohustatud pool tasuma õigustatud poolele vahe rahas 5 päeva jooksul tasaarvestuse allkirjastamisest. Pärast auto tagastamist müüjale tuleb lugeda laenuleping lõpetatuks ja hageja nõue kostja vastu tasumata laenu, intresside ja viiviste osas muutus sissenõutavaks 5 päeva möödumisel pärast tasaarvalduse teostamist st 23.05.2009. Sellest päevast alates tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt tasaarvestuse alusel saadaolevate summade tasumist. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks nõudeõiguse tekkimise algusega 23.05.2005 ning aegumistähtaja lõpuks on vastavalt üldisele aegumistähtajale (TsÜS § 146 lg 1) 23.05.2008. Kuna vastavalt TsÜS § 144 aeguvad kõrvalkohustused koos põhikohustuse aegumisega, siis peale 23.05.2008.a. on hageja kõik nõuded kostja vastu aegunud. Hagi oli esitatud antud nõudes kohtule 28.11.2008.a. st peale aegumistähtaja lõppu ning seega on hageja kõik nõuded kostja vastu aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja