Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud ja menetluse käik Anu Ehrlich esitas Harju Maakohtule hagi Raivo Kliimann`i vastu kostja kohustamiseks vabastada hagejale kuuluv kinnistu asukohaga Kiili vallas Luige külas Kivila 5. Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja kokkuleppel hagejaga 2007.a. jaanuarist nimetatud kinnistut ja sellel asuvat elamut. Kostja oli hageja elukaaslane, poolte kooselu on lõppenud. Hageja ei ole nõudnud kostjalt elamu ja kinnistu kasutamise eest tasu, kuid kostja on kandnud kinnistu ja elamu kasutamisega seotud kommunaalkulud. Hageja saatis 16.07.2008 kostjale kirjaliku teate, et ütleb üles kostjaga sõlmitud Kiili vallas Luige külas Kivila 5 asuva kinnistu tasuta kasutamise lepingu ja palus kostjal vabastada kinnistu hiljemalt 2 nädala jooksul alates ülesütlemisteate saamisest. Hagejale teadaolevalt sai kostja teate kätte 21.07.2008. Seega lõppes tasuta kasutamise leping 04.08.2008. Kostja ei ole kinnistut ja elamut vabastanud ning jätkab seal elamist, seetõttu puuduvad hagejal igasugused võimalused talle kuuluvat kinnistut kasutada. Arvestades, et Jyväskylä Linnakohtu 22.08.2008 otsusega on hageja taotlusel kostjale määratud lähenemiskeeld, mille kohaselt on kostjal keelatud kohtuda hagejaga, on hagejal seda keerulisem Kivila 5 kinnistul viibida või seda kasutada. 31.10.2008 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et vaidlusalune kinnistu on hageja omandis, kuid kostja vaidleb vastu hageja väidetele, et hageja ei saa teostada oma omandiõigust ja kostja poolt kinnistu kasutamine tekitab hagejale olulist kahju. Hageja ja kostja hakkasid koos elama alates 2002. aasta suvest ning jagasid ühist majapidamist. Kostja hakkas 2003.aastal hageja kinnistule ehitama poolte ühiseks kooseluks mõeldud elamut. Hageja läks 2005.aastal tööle Soome Vabariiki ning kostja jätkas tema ja poolte ühise lapse külastamist Soomes ning hageja viibis kostja juures oma Eestis käikudel. Pooltevahelised suhted halvenesid 2008.a. kevadel ja kostjale sai selgeks, et poolte kooselu ja ühise majapidamise jätkamine on võimatu. Kuna kostja on peamiselt oma vahenditest ehitanud hagejale kuuluvale kinnistule elamu, tegi kostja hagejale ettepaneku tema poolt kantud majaehituse kulude hüvitamiseks. Vaatamata korduvatele ettepanekutele ja erinevate lahendusvariantide pakkumisele ei ole pooled kokkuleppele jõudnud. Kostja ei ole kinnisasja vabastanud, kuna tal ei ole muud elukohta peale enda ehitatud maja. 10.03.2009 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Pooled on pidanud läbirääkimisi kostja kulutuste hüvitamiseks ja läbirääkimised jätkuvad. Kostja tehtud kulutused ei anna aga alust kinnistu kasutamise jätkamiseks. Hageja omanikuna ei saa kinnistut kasutada, tema omandiõigust rikutakse. Tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks alust vaja ei ole, tähtajatu lepingu võib igal ajal üles öelda. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja kinnitas, et ei teeks hagejale takistusi kinnistu kasutamisel, kui hageja sooviks Eestisse elama tulla. Hageja omandiõiguse osas vaidlust ei ole. Kostja ehitas oma vahenditest elamu ja sai vastutasuks loa selles elada. Tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks alust ei ole. Hageja ei vaja kinnistut endale elamiseks ning kostja on elamut kasutanud sihipäraselt. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Kiili vallas Luige külas Kivila 5 asuv kinnistu kuulub hagejale ja kinnistut ning sellel asuvat elamut kasutab käesoleval ajal kostja. Pooled on endised

elukaaslased, tänaseks on kooselu lõppenud ning hageja soovib, et kostja kinnistu vabastaks. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et poolte vahel oli suuline tasuta kasutamise leping. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on tasuta kasutamise lepingu üles öelnud ning kostja on ülesütlemisteate kätte saanud. Kostja ei ole kinnistut vabastanud ja kinnitas, et ta kinnistu kasutamise eest hagejale mingit tasu ei maksa. Kostja väide, et poolte vahel oli kokkulepe, et ta oma vahenditega ehitab kinnistule elamu ja saab vastutasuks selles tasuta elada, ei anna alust pooltevahelist võlasuhet hageja väidetust erinevalt kvalifitseerida või hagi rahuldamata jätta. Hageja on tunnistanud, et kostja on teinud elamule kulutusi ning hageja on valmis dokumentaalselt tõendatavad kulud kostjale hüvitama. Kostja viited võimalikule pooltevahelisele seltsingule esitati uue asjaoluna 10.03.2009 kohtuistungil, need on tõendamata ning kohus jätab need tähelepanuta. Kostja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepet, et tehtud kulutuste tõttu saab kostja kinnistu kaasomanikuks. Kulutuste tegemine ei anna õiguslikku alust kinnistu kasutamiseks, kostjal on VÕS § 191 lg 2 kohaselt õigus nõuda kulutuste hüvitamist. Kostja on asjas sisuliselt tunnustanud hageja õigust leping üles öelda, kuid leiab, et selleks peab olema põhjus. Kostja arvates hagejal lepingu ülesütlemiseks põhjust ei ole. VÕS § 393 lg 3 sätestab, et kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Tähtajatu tasuta kasutamise leping on kestvusleping. VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib tähtajatu kestvuslepingu kumbki pool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tähtajatu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks vaja muud põhjust peale kasutusse andja soovi leping lõpetada ja kasutusse antud ese tagasi saada, seega on lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine muutub kehtivaks ühepoolse tahteavalduse teisele lepingupoolele teatavakstegemisega, teise poole nõusolek ülesütlemiseks ei ole vajalik. Kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud, seega on lepingu ülesütlemine ka formaalselt kehtiv. VÕS § 186 p 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb. Lepingu ülesütlemise järel on poolte vahel lepingu alusel saadu tagastamissuhe. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 5 ja § 189 lg-st 1 võib pool nõuda lepingu ülesütlemise korral lepingu alusel üleantu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat kinnistut vabastama ning hagejale tagastama. Kostja väide, et ta ei teeks hagejale kinnistu kasutamisel takistusi, ei oma asjas õiguslikku tähendust. Hageja ei soovi kinnistut koos kostjaga kasutada. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seega on hagejal materiaalõiguslik alus asja välja nõudmiseks ka asjaõiguslikul alusel - hageja on vaidlusaluse hoonestatud kinnisasja omanik, kostja on selle valdaja ning tsiviilasja menetluse käigus ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järelduda kostja õigust hageja suhtes kinnisasja väljaandmisest keelduda. Ainuke võimalik asja tagastamisest keeldumise alus – tasuta kasutamise leping - on ülesütlemise tõttu lõppenud. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 5 sätestatut. Kostja vaidleb otsusele vastu põhjusel, et

otsus ei ole selge ning ei ole täidetav. Kohtuotsuse kohaselt on kostja kohustatud tagastama hagejale kuuluva kinnistu ja sellel asuva elamu. TsÜS § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatu kande õigsust ja sama seaduse § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kinnisasja omanik ning ta on kantud ka kinnistusraamatusse. Kuna kinnisasi on maatükk koos sellega püsivalt ühendatud asjadega (hooned, ehitised, puud) ei saa kostja seda hagejale tagastada, kuna ei saa seda planeet Maa küljest eraldada, samuti ei saa eraldada maatüki küljest sellega ühendatud elamut ning seda üle anda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse normide rikkumist. TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant nõustub, et vastustajal oli õigus poolte vahel eksisteerinud kinnisasja tasuta kasutamise leping üles öelda, kuid ei nõustu otsuse resolutsiooniga põhjusel, et otsus ei ole täidetav. Otsuse põhjendavat osa ei ole apellant vaidlustanud. Vastustaja, kelle huvides peaks toimuma otsuse täitmine, on vastupidisel seisukohal ning ei näe probleemi otsuse täitmisel. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta TsMS § 442 lg-le 5. Õige on, et TsMS § 442 lg 5 järgi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse resolutsioon vastab VÕS § 393 lg–le 3 ning on täidetav. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et VÕS § 393 lg 3 järgi, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Vaidlus puudub selle üle, et hagejal on õigus nõuda kostja valduses oleva kinnisasja tagastamist, millist õigust ongi hageja kasutanud, ning mille osas ka kohus tegi vastava otsuse. Otsusega kohustati kostjat kinnistu tagastama hagejale, so vabastama tema valduses oleva kinnisasja. Otsuse täitmiseks ei tule kostjal hagejale kuuluvat kinnistut kusagilt eraldada ning kohtuotsust saab täita ka vabatahtlikult. Ka ei näe ringkonnakohus probleemi kohtuotsuse sundkorras täitmise korral. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 sätestab kinnisasja väljaandmist. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb, et kinnisasja väljaandmine võib toimuda mitmel viisil, seejuures ka kinnisasja vabastamise teel. Seega kohtuotsuse resolutiivosa vastab VÕS § 393 lg 3 sõnastusele ning on täidetav ka TMS § 180 lg 1 sõnastusest tulenevalt. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.