lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-58613/6

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-58613/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1396
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-58613

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

27.märtsil 2009 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

AE hagi R K vastu ruumide vabastamiseks

Tsiviilasja hind

15 000 krooni Hageja: AE(isikukood XXX; elukoht XXX ) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; asukoht Ülikooli 4, 51003 Tartu)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: R K (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Alan Biin (AB Leino Biin ja Partnerid, Pärnu mnt 48 – 15, 10119 Tallinn; e-post: [email protected]) Hagi läbi vaadatud kohtuistungil

10.märtsil 2009.a.

Kohtuistungil osalesid

Hageja esindaja K. Lõhmus-Ein, kostja R. K ja kostja esindaja A. Biin

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.R K (isikukood XXX) on kohustatud AE’ile (isikukood XXX) tagastama vallas XXX külas XXX asuva, AE’ile kuuluva kinnistu (registriosa nr XXX ) ja sellel asuva elamu.
3.Menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja R K ’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

11.09.2008 AE esitas Harju Maakohtule hagi R K vastu kostja kohustamiseks vabastama hagejale kuuluva kinnistu. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale vallas XXX külas XXX asuv kinnistu. Kokkuleppel hagejaga kasutab alates 2007.a. jaanuarist XXX kinnistut ja selles asuvat elamut kostja R K , kes oli sellel ajal hageja elukaaslane. Tänaseks on poolte kooselu lõppenud. Hageja ei ole nõudnud kostjalt XXX elamu ja kinnistu kasutamise eest tasu, kuid kostja on kandnud XXX kinnistu ja elamu kasutamisega seotud kommunaalkulud. 16.07.2008 hageja saatis kostjale kirjaliku teate, milles teatas, et lõpetab kostjaga sõlmitud vallas XXX külas XXX asuva kinnistu tasuta kasutamise lepingu üles. Hageja palus kostjal vabastada kinnistu hiljemalt 2 nädala jooksul alates ülesütlemisteate saamisest. Hagejale teadaolevalt sai kostja tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisteate kätte 21.07.2008.a. Seega lõppes tasuta kasutamise leping 04.08.2008.a. Kostja ei ole XXX kinnistut ja seal asuvat elamut vabastanud ning jätkab seal elamist. Seetõttu puuduvad hagejal igasugused võimalused hagejale kuuluvat kinnistut kasutada. Arvestades, et Jyväskylä Linnakohtu 22.08.2008 otsusega on hageja taotlusel kostjale määratud lähenemiskeeld, mille kohaselt kostja on keelatud kohtuda hagejaga, on hagejal seda keerulisem XXX kinnistul viibida või seda kasutada. Hageja taotleb kohustada kostjat vaidlusalust kinnistut vabastama ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

31.10.2008 kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et vaidlusalune kinnistu on hageja omandis, kuid kostja vaidleb vastu hageja väidetele, et hageja ei saa teostada oma omandiõigust ja kostja poolt kinnistu kasutamine tekitab hagejale olulist kahju. Hageja ja kostja hakkasid koos elama alates 2002.a. suvest ning jagasid ühist majapidamist. Kostja hakkas 2003.a. hageja kinnistule ehitama poolte ühiseks kooseluks mõeldud elamut. Hageja läks 2005.a. tööle Soome Vabariiki ning kostja jätkas tema ja poolte ühise lapse külastamist Soomes ning hageja viibis kostja juures oma Eestis käikudel. Pooltevahelised suhted halvenesid 2008.a. kevadel ja kostjale sai selgeks, et poolte kooselu ja ühise majapidamise jätkamine on võimatu. Kuivõrd kostja peamiselt oma vahenditest on ehitanud hagejale kuuluvale maatükile elamu, tegi kostja hagejale ettepaneku kostja poolt kantud majaehituse kulude hüvitamiseks. Vaatamata korduvatele ettepanekutele ja erinevate lahendusvariantide pakkumisele ei ole pooled selles tänaseni kokkuleppele jõudnud. Kostja ei ole kinnisasja vabastanud, kuna tal ei ole muud elukohta, peale enda ehitatud maja. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jaotada vastavalt seadusele.

KOHTUISTUNG

10.03.2009 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja esindaja sõnul pooled on pidanud läbirääkimisi kostja kulutuste hüvitamiseks ja läbirääkimised jätkuvad. Kostja tehtud kulutused ei anna aga alust kinnistu kasutamise jätkamiseks. Hageja omanikuna ei saa kinnistut kasutada, tema omandiõigust rikutakse. Tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks alust vaja ei ole, tähtajatu lepingu võib igal ajal üles öelda.

Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja kinnitas, et ei teeks hagejale takistusi kinnistu kasutamisel, kui hageja sooviks Eestisse elama tulla. Hageja omandiõiguse osas vaidlust ei ole. Kostja ehitas oma vahenditest elamu ja sai vastutasuks loa selles elada. Tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks alust ei ole: hageja ei vaja kinnistut endale elamiseks ning kostja on elamut kasutanud sihipäraselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vallas XXX külas aadressil XXX asuv kinnistu kuulub hagejale ja kinnistut ning sellel asuvat elamut kasutab käesoleval ajal kostja. Pooled on endised elukaaslased, tänaseks on kooselu lõppenud ning hageja soovib, et kostja kinnistu vabastaks. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et poolte vahel oli suulise tasuta kasutamise leping. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja on tasuta kasutamise lepingu üles öelnud ning kostja on ülesütlemisteate kätte saanud. Kostja ei ole kinnistut vabastanud.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 järgi tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 kohaselt esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Tulenevalt TsÜS § 49 lg-st 1 ja § 50 lg-st 1 on esemeks ka kinnisasi. Kostja kinnitas, et ta kinnistu kasutamise eest hagejale mingit tasu ei maksa. Kostja väidetu, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja oma vahenditega ehitab kinnistule elamu ja saab vastutasuks selles tasuta elada, ei anna alust pooltevahelist võlasuhet hageja väidetust erinevalt kvalifitseerida või hagi rahuldamata jätta. Hageja on tunnistanud, et kostja on teinud elamule kulutusi ning hageja on valmis dokumentaalselt tõendatavad kulud kostjale hüvitama. Kostja viited võimalikule pooltevahelisele seltsingule esitati uue asjaoluna 10.03.2009 kohtuistungil, need on tõendamata ning kohus jätab need tähelepanuta. Kostja ei ole ka esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepet, et tehtud kulutuste tõttu kostja saab kinnistu kaasomanikuks. Kulutuste tegemine ei anna õiguslikku alust kinnistu kasutamiseks, kostjal on VÕS § 191 lg 2 kohaselt õigus nõuda kulutuste hüvitamist.
4.Kostja on asjas algusest peale sisuliselt tunnustanud hageja õigust leping üles öelda, kuid leiab, et selleks peab olema põhjus. Kostja leiab, et hagejal lepingu ülesütlemiseks põhjust ei ole. VÕS § 393 lg 3 sätestab, et kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Tähtajatu tasuta kasutamise leping on kestvusleping. VÕS § 195 lg 3, et tähtajatu kestvuslepingu võib kumbki pool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tähtajatu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks vaja muud põhjust peale kasutusse andja soovi leping lõpetada ja kasutusse antud ese tagasi saada. Seega on lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud.
5.VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine muutub kehtivaks ühepoolse tahteavalduse teisele lepingupoolele teatavakstegemisega, teise poole nõusolek ülesütlemiseks ei ole vajalik. Kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Seega on lepingu ülesütlemine ka formaalselt kehtiv.
6.Lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb (VÕS § 186 p 6). Lepingu ülesütlemise järel on poolte vahel lepingu alusel saadu tagastamissuhe. Tulenevalt VÕS § 195 lg –st 5 ja § 189 lg –st 1 võib pool nõuda lepingu ülesütlemise korral lepingu alusel üleantu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat kinnistut vabastama ning hagejale tagastama.
7.Kostja väide, et ta ei teeks hagejale kinnistu kasutamisel takistusi, ei oma asjas õiguslikku tähendust. Hageja ei soovi kinnistut koos kostjaga kasutada. Asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seega on käesoleval juhul hagejal materiaalõiguslik alus asja välja nõudmiseks ka asjaõiguslikul aluselhageja on vaidlusaluse hoonestatud kinnisasja omanik, kostja on selle valdaja ning tsiviilasja menetluse käigus ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järelduda kostja õigus hageja suhtes kinnisasja väljaandmisest keelduda. Ainuke võimalik asja tagastamisest keeldumise alus – tasuta kasutamise leping - on ülesütlemise tõttu lõppenud
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja