Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

4. september 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-08-57452

Tsiviilasi

J.A. hagi I.H.i vastu võla ja viivise nõudes summas 20 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja J.A. Kostja I.H.

Asja menetlemise viis Hagi hind

Kirjalikus menetluses 10 000 krooni

RESOLUTSIOON

Rahuldada J.A. hagi.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Välja mõista I.H.’ilt põhivõlg 10 000 (kümme tuhat) krooni ning viivis 10 000 (kümme tuhat) krooni J.A. kasuks. Jätta menetluskulud I.H.i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebuse esitamisel menetlusabi taotledes tuleb seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks esitada ka kaebus.

Asja sisu kirjeldus Hageja esitatud asjaolud, faktiväited ja tõendid Vastavalt esitatud hagiavaldusele (tl 3), esitatud viivise nõudele (tl 58), haginõude täpsustusele (tl 20) ja hageja esitatud selgitusele (tl 53) võlgnes kostja I.H. järelmaksuga müügilepingust nr 0159146L tulenevate kohustuste täitmisega AS Hansa Liising Eesti ees 12 838.12 krooni (esitatud AS Hansa Liising Eesti 13.12.2007.a ja 16.01.2008.a arved ning AS Hansa Varakindlustus 27.09.2007.a arve, tl 8-9). Järelmaksuga müügilepingu

Tsiviilasi nr 2-08-57452 lõpetamiseks oli vajalik nimetatud võlad likvideerida, mille täitmiseks palus kostja hagejal J.A.l leida võimalus. Hageja laenas raha A.K.-lt, kes tegelikult tasus nimetatud maksed ise (maksekorraldused tl 10-12). Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja võlgnevus hageja ees seoses kostja kohustuste täitmisega on 10 000 krooni (selliseks hindasid pooled kostja panust käendatavas tehingus) ja vormistasid kokkuleppe 10.02.2008.a laenulepinguna (tl 6-7). Kostja kohustus laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 10. juuliks 2008.a, kusjuures lepingus sätestati ka viivise tasumise kohustus 1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja laenu tagastanud ei ole ega ole reageerinud ka hageja kahele kirjalikule meeldetuletusele 08.07.2008 ja 20.08.2008 (tl 13-14). Hageja palub kohtul välja mõista põhivõlana 10 000 krooni ning viivise samas summas. Viivis seisuga 01.06.2009.a on küll 32 500 krooni, kuid hageja piirdub põhivõla suuruse viivise summa nõudmisega. Kostja seisukohad Kostja I.H. peab kahes tema poolt kohtule esitatud avalduses (tl 49 ja 62) hagi ebaõiglaseks. Ta esitab hulgaliselt väiteid asjaolude kohta, kuidas tema, hageja ja A.A. tegelesid metsaraiega, kuidas OÜ Raamako nimel liisiti AS-st Hansa Liising Eesti sõiduauto Toyota Celica ja kuidas koostati haginõude aluseks olev laenuleping (kostja nimetab seda võlapaberiks). Kostja ei eita, et on olnud sõiduki liisingulepingu käendaja, kuid kinnitab, et laenulepingu järgi tema raha saanud ei ole. Kostja väitel koostati laenuleping tema teadmatuse tõttu, nimetatud sõiduautost ei tea tema midagi ega pea ennast vastutavaks AS Hansa Liising Eesti ees. Kuna hageja on OÜ xxxxxxx liige ja vara jäi tema kätte, siis pidi tema vastutama. A.K. nimelist isikut kostja ei tunne. Kohtu 16.06.2009.a kirjas antud selgitustele tõendite/väidete esitamise osas ja võimaluse osas kasutada õigusabi, samuti vajadusele esitada oma seisukoht viivisenõude osas, kostja kohtu määratud tähtpäevaks ei reageerinud. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Võlaõigusseaduse § 396 lg 2 lubab isikul, kes võlgneb rahasumma või muu asendatava asja muul õiguslikul alusel kui laenu andmine, leppida võlausaldajaga kokku, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellist laenulepingut nimetatakse deklaratiivseks võlatunnistuseks – kokkuleppe tulemusena tekib uus kohustus, mille täitmist saab võlausaldaja nõuda ning mille osas on tõendamiskoormus selline, et kohustatud isik (antud juhul kostja) peab vaidluse tõusetumise korral tõendama, et kohustust tegelikkuses ei eksisteeri. Kohus leiab, et esitatud laenuleping vastab poolte esitatud faktiliste asjaolude valguses igati just deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele. Kostja seisukoht, et laenulepingu järgi ei ole ta raha saanud, on küll õige (see ei ole ka vaidlusalune), kuid eelnevat õiguslikku põhjendust arvestades ei oma see tähtsust – tegemist ei ole klassikalise laenulepinguga, sõltumata sellest, kuidas see on pealkirjastatud. Kostja ei ole suutnud millegagi tõendada, et temal ei oleks olnud kohustust, mis võlatunnistusena (laenulepinguna) vormistati. Kostja on kinnitanud, et käendas liisingulepingut ja seega oli liisinguvõtja (kelleks oli OÜ xxxxxxx) poolt liisingumaksete mittetasumise tõttu käendajana solidaarselt vastutav liisinguandja ees. Kostja ei ole tühistanud laenulepingut (võlatunnistust) ega ole vaatamata kohtu ettepanekule ka tõendeid esitanud. Ta ei eita ka laenulepingu allkirjastamist ega viita, nagu oleks tema allkiri sellele saadud vägivalla, pettuse vm teel. Kohus on kostjale selgitanud, et õiguslikke väiteid ja menetluslikke tõendeid esitab iga menetlusosaline ise ning kohtul ei ole õigust menetlusosalist õigusküsimustes nõustada (v.a menetlusseaduse piires). Seega tuleb hagi rahuldada. Viiviste osas ei ole kostja ühtki vastuväidet esitanud, viivise määr on laenulepingus kokku lepitud, hageja nõuab viiviseid mitte täies mahus, vaid osaliselt ehk põhivõla piires. Hageja nõue ei ole selles mõttes vastuolus heade kommetega.