Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
04. september 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-57534
Tsiviilasi
UOÜ hagi OÜ-u A vastu 10 620 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
10 620 krooni Hageja UOÜ (registrikood xxx, aadress xxx ) Hageja esindaja M Šarton Kostja OÜA (registrikood xxx, aadress xxx) Kostja seaduslik esindaja: M P IK xxx, xxx Kostja esindaja advokaat Raini Nõu (OÜAdvokaadibüroo Jaak Oja, aadress Tõnismägi 3A7, Tallinn 10119) 27.08.2009, lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud UOÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (3)
Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 03.03.2008.a suulise kokkuleppe, mille alusel osutas hageja kostjale kinnisvara hindamisteenust. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub teenuse eest hageja arveldusarvele esitatud arvel näidatud maksetähtajaks. Kostja on arve kätte saanud, kuid keeldus maksmisest. Kostja võlgneb hagejale 18.12.2008.a. seisuga põhiosana 10620,00 krooni. VÕSe §-i 101 lõike 1 p-i 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Seadusega (VÕS-e §-iga 113 lg 1 ja §-ga 94) on ette nähtud viivise määraks §-s 94 toodud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuarit ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt Eesti Panga väljaandele Ametlikud Teadaanded (vt lisa nr 6) oli viimane intressimäär enne 1. juulit 2008 4,0 %. Seega Lepingu sõlmimise ajal seadusega ette nähtud intressimäär = viivise määr §-i 113 lõike 1 mõttes moodustas 11,0 % aastas = 0,030 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on võlgniku viivisevõlgnevus avaldaja ees 506,57 krooni (viivise arvestamise periood: 18.06.08.a. – 18.12.08.a., kokku 159 päeva). Hageja palub Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10620,00 krooni ning viivise võlgnevus 506,57 krooni, kokku 11 126,57 krooni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole kostja sõlminud lepingut enda nimel, vaid hinnatava kinnistu omaniku MRN nimel. Samuti ei ole hageja osutanud kostjale teenust nõuetekohaselt, sest hageja ei ole üle andnud lõplikku hindamisakti ning esitatud hindamisakt on vastuoluline ja vigane. Hageja on valesti arvestanud viivist. Kohtuistungil 27.08.2009 avaldas kostja seaduslik esindaja, et on tegutsenud hindamisteenuse tellimisel üksnes hinnatava kinnistu xxxTallinn esindajana.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et MRN kuulub kinnistu, mis asub xxx Tallinnas ja mida omanik majandab korterite väljaüürimise teel. MN on sõlminud kinnistu majandamiseks ja hoolduslepingu OÜ-ga A , kelle juhatuse liikmeks on M P . MN on 11.07.1999 koostanud tähtajatu volikirja, millega on kõikides xxx Tallilnn asuva kinnistuga seotud toimingutes volitanud end esindama M P . Hageja tegeles märtsis 2008 nimetatud kinnistu hindamisega ning on hindamisteenuse eest saatnud arve kostjale OÜ-le A . Pooled vaidlevad küsimuses, kes on lepingu pooleks ja kas hageja on täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et hageja on sõlminud töövõtulepingu kinnistu xxxTallinn hindamiseks, peab kohus välja selgitama, kes on lepingu poolteks. Vastavalt VÕS § 3 p 1 võlasuhe võib tekkida lepingust. Vastavalt VÕS § 8 lg 1 leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et hageja ja kinnistu omaniku MN kirjavahetusest ning kosta seadusliku esindaja seletusest kohtuistungil nähtub üheselt, et töövõtuleping kinnistu hindamiseks on sõlmitud kinnistu omaniku MNega.
2 (3)
MN kirjast 01.16.2008 (tl 93) nähtub, et hageja töötaja EK on läbirääkimisi üürniku leidmiseks pidanud MN, kes on palunud M P l üksnes võimaldada töötajale ruumidesse pääsu. MN kirjast 01.16.2008 (tl 94) nähtub, et hageja töötaja EK on läbirääkimisi pidanud MN, kes teavitas hagejat, et kostja on tema haldajaks. EK 26.11.2007 kirjast (tl 96) nähtub, et EK pidas lepinguläbirääkimisi MN ega. MN kirjast M P le 03.03.2008 nähtub et tasumine hagejale pidi toimuma MN vahenditest. Kohtuistungil selgitas M P , et ta oli volitatud kasutama MN kontot krediidiasutuses. EK kirjast MRN03.03.2008 nähtub, et EK küsis pr Niiluselt nõustumust lepingu sõlmimiseks. MN kirjast 03.03.2008 (tl 101) nähtub, et MN andis nõustumuse hindamise tellimiseks EK. MN kirjast 03.03.2008 (tl 102) M P le nähtub, et pr N teavitas hr P t, et on tellinud hindamise. EK kirjast 13.03.2008 (tl 103) MRN nähtub, et EK pidas tellijaks MNt. M P kirjast M P le 17.03.2008 (tl 104) nähtub, et hageja nooremhindaja saatis teenuste eest arve tasumiseks M P le. M P kirjast EK 18.03.2008 (tl 105) nähtub, et pr P oli seisukohal, et M P tellis hindamise omaniku esindajana. MP kirjast MRN28.03.2008 (tl 108) nähtub, et hageja saatis hindamisakti MNele. MN kirjast MP04.04.2008 (tl 111) nähtub, et MN nimetas M P t hageja töötaja ees oma esindajaks. Volikirjast tl 117 nähtub et MN on 11.07.1999 koostanud tähtajatu volikirja, millega on kõikides xxx Tallilnn asuva kinnistuga seotud toimingutes volitanud end esindama M P . Seega on lepingueelseid läbirääkimisi hagejaga pidanud MN, nõustumuse lepingu sõlmimiseks on andnud MN ning lepingu täitmist on kontrollinud MN. Kuigi kostja juhatuse liige M P on osutanud MRN lepingu täitmisel praktilist laadi abi peamiselt sel teel, et võimaldas juurdepääsu kinnistule, siis ei ole M P ei enda ega kostja nimel kordagi millegagi osalenud lepingu sõlmimisel. Lisaks nähtub tõenditest, et ka hageja ise on pidevalt pidanud lepingupartneriks kinnistu omanikku MNt, kuid on hiljem arusaamatul põhjusel esitanud hagi kostja vastu. Kuna kostja ei ole lepingu pooleks, ei saa kostjale lepingust tuleneda hageja ees mingisuguseid kohustusi, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas hageja on täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.