Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

07.04.2009.a esitas VP Harju Maakohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohase avalduse täiemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 007/2009/70549 kuni 01.09.2009.a. 26.05.2009.a esitatud avalduse muutmise avalduses on VP palunud kohtul täitemenetluse peatada kuni 01.09.2010.a. Avalduse alusena toodud asjaolude kohaselt on avaldaja endine abikaasa (LK) esitanud kohtutäiturile Veiko Kaasik täitmisavalduse elatusraha võlgnevuse summas 9575 krooni sissenõudmiseks. Avaldaja VP tunnistab nimetatud võlgnevuse olemasolu. Samas on avaldaja alates 26.11.2008.a võetud arvele töötuna Tööhõiveameti Tallinna ja Harjumaa osakonnas ning talle on määratud töötu abiraha kuni 29.08.2009.a. Ühtegi vaba töökohta ajavahemikus 2008.a novembrist kuni 2009.a maini Tööhõiveameti Tallinna ja Harjumaa osakonna poolt avaldajale pakutud ei ole. Igakuine töötutoetus moodustab 921,20 krooni ning nimetatud summat makstakse avaldajale alates 22.12.2008.a. Sellest summast tasus avaldaja sissenõudja LK’le elatisena igakuiselt 500 krooni. Avaldaja ise oli oma ema L.N ülalpidamisel. Alates 2009.a aprillist ema koondati, mistõttu puuduvad peres rahalised vahendid. Seetõttu ei ole avaldajal olnud enam võimalik maksta elatusraha ka 500 krooni ulatuses. Avaldaja väidete kohaselt maksis ta enne töötuks jäämist sissenõudjale elatusraha ettenähtud ulatuses. 22.04.2009.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 05.05.2009.a kohtule saadetud elektronkirjas teatab sissenõudja LK, et avaldust täitemenetluse peatamiseks põhjendatuks. Sissenõudja ei pea usutavaks avaldaja väiteid sissetulekute puudumise kohta, kuna ilmselt töötab avaldaja mitteametlikult.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et VP’i avaldus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TMS §-le 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TsMS § 475 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus hagita menetluses läbi muu hulgas asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kohtu hinnangul ei anna avaldaja poolt välja toodud argumendid käesoleval juhul alust täitemenetluse peatamiseks. TMS § 45 rakendamisel peab kohus kaaluma ühelt poolt sissenõudja huvisid ning teiselt poolt võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

2-09-15122 Kohtu arvates ei võimalda sissenõudja huvid täitemenetlust peatada. Asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetluse esemeks elatusraha nõue, mida avaldaja VP on Harju Maakohtu poolt 16.01.2008.a tsiviilasjas nr 2-07-40289 kinnitatud kompromissi alusel kohustunud sissenõudjale maksma oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Elatist maksab lahuselav vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate igakuiste kulutuste katteks. Seega on elatise õigeaegne tasumine LK’le vajalik avaldaja ja puudutatud isiku ühise lapse ülalpidamiseks ning hooldamiseks. Avaldaja ei ole avaldusest nähtuvalt töövõimetu, samuti ei ole tal kohtule teadaolevalt teisi ülalpeetavaid, kelle huve võiks täitemenetluse jätkumine rikkuda. Seetõttu ei esine kohtu arvates asjaolusid, mis kaaluksid üles alaealise lapse vajaduste tagamise. Avaldaja pereliikme (ema L.N ) töötuks jäämine ei oma avalduse lahendamise seisukohast tähtsust. L.N ’l puudub õiguslik kohustus avaldaja ülalpidamiseks. Avaldaja on täiskasvanud töövõimeline inimene ning ei saa enda igapäevaelu korraldamisel loota üksnes ema poolt pakutavale materiaalsele toele. Kohus märgib, et võlgniku sissetuleku arestimise piirid on sätestatud TMS §-s 132. Muu hulgas sisaldab paragrahv regulatsiooni võlgniku sissetuleku arestimise lubatava ulatuse kohta elatisnõude täitmiseks. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TMS §-st 45, ei rahulda kohus VP’i avaldust täitemenetluse peatamiseks. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele (TsMS § 478 lg 4). Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 võib käesoleva määruse peale määruskaebuse esitada üksnes avaldaja.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.