Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-07-25442
Tsiviilasi
OÜ F hagi NOÜ vastu võlgnevuse nõudes.
Hind
159990 krooni.
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OÜ F (registrikood xxx, asukoht xxx), A R , lepinguline esindaja V Vassiljev
esindajad
Kostja – NOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Menetluse liik
Kirjalik menetlus, varasemalt istungimenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ F hagi NOÜ vastu 159990 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud
2.Jätta NOÜ menetluskulud OÜ F kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hagi nõue, asjaolud
1.11.07.2007.a esitas hageja hagi PI vastu. Hagiavalduse kohaselt 21.06.2006.a allkirjastas PI teiste omanikega kooskõlastamata hagejale kuuluva kinnisvara notariaalse müügilepingu nr 4760. Kinnisvara müügist sai PI kinnisvara ostjalt hagejale ettenähtud summa sularahas 100 000 krooni vastavalt lepingu p-l. 2.2. Kostja ei raha üle andnud ja hageja palus P. I välja mõista 100 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja on maksukohuslasest juriidiline isik, on tal Maksu- ja Tolliameti ees kohustus tasuda riigituludesse käibemaksu. Hageja on saanud kahju. Hageja palus suurendada kostja vastu esitatud hagi nõudesummat seisuga 01.10.2007.a 23 366 krooni võrra11.10.2007.a esitas hageja avalduse nõudesumma suurendamiseks. 26.02.2008.a esitas hageja taotluse kostja asendamiseks ja palus asendada PI NOÜ-ga. Asjaolude kohaselt ei ole NOÜ esitanud hagejale mingit kinnitust kinnisvara ostutehingu esimese makse tasumise kohta vastavalt
notariaalsetele lepingutele nr 2214 22.03.2006.a ja nr 4760 21.06.2006.a summas 100 000 krooni. Kostja on hagejale märgitud summa võlgu.
2.16.12.2008.a esitas hageja avalduse nõudesumma suurendamiseks ja haginõude täpsustamiseks. 22.03.2006.a sõlmisid hageja ja kostja kinnistu võlaõigusliku müügilepingu nr 2214 hinnaga 800 000 krooni ilma käibemaksuta. Nimetatud lepingu p 2.1 alusel võttis kostja endale kohustuse maksta hagejale raha summas 700 000 krooni ilma käibemaksuta kahe aasta jooksul lepingu sõlmimise momendist. Lepingu p 2.3 alusel võttis kostja endale kohustuse maksta hagejale viivist 0,025% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kinnistu võlaõigusliku müügilepingu nr 2214 täitmiseks sõlmisid hageja ja kostja 21.06.2006.a asjaõiguslepingu omandi ülekandmiseks nr 4760, pooled kinnitasid kostja omandatud vara maksmise korra ja suuruse. Kuna leping nr 2214 ja leping nr 4760 on üks ja sama tehing, siis tuleb mõlemat lepingut vaadelda koos. Nimetatud lepinguga ettenähtud ja kostja poolt endale võetud kohustusega maksis kostja hagejale 22.03.2006.a 100 000 krooni ja 29.06.2006.a 150 000 krooni. Seega on kostja maksnud hagejale vabatahtlikult koos käibemaksuga 250 000 krooni. Kostja võlgneb hagejale 588 135 krooni, millele lisandub käibemaks 105 865 krooni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamine moodustab 15.12.2008.a 268 päeva, mis annab õiguse nõuda viivist summas 39 404 krooni, millele lisandub käibemaks 7 092,70 krooni.
3.Lõplikult esitatud täpsustustes 06.04.09 (lk 197) palub hageja kostjalt välja mõista 159 990 krooni, mis on üksnes põhisumma.
4.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ja jäi oma väidete juurde.
6.15.04.2008.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei nõustu esitatud hagiga ning vaidleb sellele vastu. Hagi on tõendamata. Hageja tugineb 16.11.2007.a õiendile ja pangakonto väljavõttele. Kostja hinnangul ei tõenda 16.11.2007.a õiend hageja esitatud väiteid.
7.Hageja käsitlus kahju hüvitamisest on vastuolus VÕS § 127 ja 128 sätestatud kahju hüvitamise põhimõtetega. Kostja hinnangul on kahju hüvitamise nõue õiguslikult väär. Notariaalsete lepingute nr 4760 ja 2214 p 2.1 järgi ei sisalda ostuhind käibemaksu.
8.OÜ F juhatuse liige AR on OÜ N poolt omandatud XXX kinnisasja väärtust oluliselt vähendanud ka omapoolsete vandaalitsemistega.
9.11.02.2009.a esitas kostja vastuse haginõude täpsustamisele. Esialgse hagiavalduses on hageja kohtule esitanud 21.06.2006.a asjaõiguslepingu nr 4760 p 2.2 alusel, leides, et hagejal on saamata selles kokkulepitud enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist rahasumma 100 000 krooni. Menetluse käigus on hageja omaks võtnud, et nimetatud summa on laekunud hageja arveldusarvele 22.03.2006.a ja selles puudub vaidlus. Hageja märgib, et kohustuse täitmise tähtaeg saabus 22.03.2008.a. Nimetatud väide ei tugine ühelgi asja materjalide juurde võetud tõendil.
10.Hageja täpsustatud nõude aluseks on hoopis teine leping, mitte hagi aluseks olev leping. Ei ole selge millisele laenulepingule hageja oma viivise nõudes tugineb ning millise kohustuse 2 (7)
täitmisega viivitamiselt ja millises summas hageja viivist nõuab.
11.Käibemaksu kohustus kinnisasja võõrandamisel ei tulene vaidlusalustest lepingutest ega ka käibemaksuseadusest, kuivõrd taolise kinnistu võõrandamine on maksuvaba käive. Käibemaksukohustust vaidlusalusest tehingust ei ole tekkinud. Ka lepingus endas on selgelt kirjas, et summad ei sisalda käibemaksu.
12.16.03.2009.a esitas kostja seisukoha hageja seisukohtadele. Hageja viitab, et nimetatud lepingu p.2.1. alusel võttis kostja endale kohustuse maksta hagejale raha summas 700 000 EEK, ilma käibemaksuta, kahe aasta jooksul lepingu sõlmimise momendist. Hageja märgib, et kinnistu võlaõigusliku müügilepingu nr 2214 täitmiseks sõlmisid hageja ja kostja 21.06.2006.a. asjaõiguslepingu, omandi üleandmiseks nr 4760, kus, pooled kinnistasid kostja omandatud vara maksmise korra ja suuruse: Harjumaa, Tallinna linn, kesklinna linnaosa, Tagamaa tee 10. Kuna hageja arvates leping nr 2214 ja leping nr 4760 on hageja ja kostja jaoks üks ja sama tehing, siis hageja arvab, et mõlemat lepingut on vaja vaadelda koos.
13.Kostja leiab, et hageja seisukoht on õiguslikult väär. Esialgse hagiavaldusega on hageja kohtule esitanud 21.06.2006.a. asjaõiguslepingu nr 4760 p 2.2., leides, et hagejal on saamata selles kokku lepitud enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist rahasumma 100 000 krooni. Menetluse käigus on hageja omaks võtnud, et nimetatud summa on laekunud hageja arveldusarvele 22.03.2006 ja selles puudub vaidlus. Hageja on selgesõnaliselt kohtule avaldanud, et 22.03.2006 on kostja hagejale maksnud 100 000 krooni. Hageja kinnitab nimetatut ka 15.12.08 menetlusdokumendis, et kostja maksis hagejale 22.03.2006.a 100 000 krooni ja 29.06.2006. aastal 150 000 krooni.
14.Kostja arvates on hageja muutnud sisuliselt hagi aluse ja eseme samaaegne muutmine. Esialgne hagi on kohtule esitatud tulenevalt kinnisasja notariaalsest asjaõiguslepingust nr 4760 summas 100 000 krooni, mille väidetavalt kostja sai sularahas ja mille kohta ta on andnud nimetatud lepingu p-s 2.2 kinnituse. Hageja ise kinnitab, et nimetatud rahasumma on ka tasutud. Menetluse kestel on esitanud hageja nõude hoopis teisest lepingust, so notariaalsest müügilepingust nr 2214 tulenevalt ja nõudes hoopis teist rahasummat.
15.15.12.2008.a. ja 02.03.2009.a. hagiavalduse täpsustuste kohaselt tekkis hageja nõude aluseks olev võlasuhe kinnistu võlaõigusliku müügilepingu nr 2214 alusel. Hageja väidab, et kostja jättis just sellest lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja mõistab hagi täpsustust selliselt, et hageja nõuab nimetatud lepingu p-s 2.1. nimetatud rahasumma (700 000 krooni) maksmist.
16.Lepingu punkt 2.2. sätestab, et “ostuhinnast 700 000 krooni kohustub Ostja tasuma Müüja või Müüja poolt näidatud kolmanda isiku kontole ...”. Kostjal ei ole üheselt määratletud kohustust tasuda ostuhind müüja kontole. Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingus on sellise tahteavalduse andnud hageja ise, kes ei ole lepingu kehtivust vaidlustanud.
17.Hageja poolt kohtule esitatud 24.01.2007.a arve nr 1 kohta, märgib kostja järgmist. Nimetatud arve on sisuliselt alusetu ja ei vasta lepingus nr 2214 kokku lepitule. Lepingu nr 2214 p 2.2. sätestab, et ostuhinnast 700 000 krooni kohustub ostja tasuma müüja või müüja poolt näidatud kolmanda isiku kontole kahe aasta jooksul arvates asjaõiguslepingu sõlmimisest. Asjaõigusleping sõlmiti 21.06.2006 ning kaks aastat sellest möödus 21.06.2008.a. 24.01.2007.a. puudus OÜ-l F mistahes nõudeõigus kostja vastu. Veelgi, kostja hinnangul on tegemist n.ö. fiktiivse arvega, kuivõrd arve maksetähtajaks on 2007.a. jaanuaris märgitud 22.03.2008. Ilmselgelt sellist nõuet OÜ-l F OÜ N vastu ei ole. Raha, mille oli õigustatud saama OÜ F on kostja temale üle kandnud, ülejäänud raha on tasutud kolmandatele isikutele (RPja K S – vastavad järelepärimised saab teha hageja ise) vajadusel 3 (7)
saab kostja esitada ka vastavad maksekorraldused, kostjal puuduvad mistahes kohustused seoses XXX müügilepinguga. Nimetatut on kinnitanud ka OÜ F juhatuse liige 25.02.2008.a. koostatud kirjalikus kinnituses kostjale (lisa 2).
18.TÕENDID: 1) kaks P. I kinnitust
Kohtu põhjendused
19.Hageja ettepanekul asendas kohus menetluse kestel kostja P. I kostjaga OÜ–ga N.
20.VÕS § 76 järgi on leping täitmiseks kohustuslik ja lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ja või seadusele ning § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepingu järgi andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja, tegema võimalikuks asja omandi ülemineku kostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
21.Kohtule esitatud 22.03.06 notariaalselt tõestatud lepingust nr 2214 nähtub (lk 64), et samad pooled, st OÜ F müüjana ja NOÜ ostjana on sõlminud asja müügilepingu Tallinnas XXX asuva maa katastriüksuse kohta, mis sellel hetkel ei olnud kinnistatud (p 1.1, 1.2.2). Kohtule esitatud 21.06.06 notariaalselt tõestatud lepingust nr 4760 (lk 3) nähtub, et selle esemeks on Tallinnas XXX asuva kinnistu XXX suhtes sõlmitud asjaõigusleping omandi ülekandmiseks. Ka eelmärgitud lepingu järgi on OÜ F müüja ja NOÜ ostja. Lepinguid võrreldes on tuvastatav, et tegemist on mõlema lepingu puhul ühte ja sama asja kajastava lepinguga, millest esimeses, so 22.03.06 sõlmitud lepingus on ilmne viide sellele, et sõlmimise hetkel ei ole müüjal kinnisasja, mis on aga lubatav VÕS § 208 lg 1 mõttes e. teisisõnu on võimalik müügilepingut sõlmida asja müügi kohta ilma, et seda asja müüjal lepingu sõlmimise ajal oleks. 22.03.06 sõlmitud lepingus on pooled sätestanud müügihinna suuruse, selle tasumise korra ja tähtaja, milleks on vastavalt lepingu p-le 2.1. hind 800000 krooni, millest 100000 krooni on tasutud, ja 700000 krooni tuleb tasuda 2 aasta jooksul arvates asjaõigusliku lepingu sõlmimisest. Esitatud asjaõiguslik leping sõlmiti 21.06.06 ning selle lepingu p 2.1 järgi tuleb 700000 krooni tasuda müüja poolt näidatud müüja kontole 2 aasta jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimist. Seega kajastavad mõlemad lepingud müügihinna tasumist asja müügi eest üheselt, st müügihinnast 800000 kroonist tuleb 700000 krooni tasuda 2 aasta jooksul asjaõigusliku lepingu sõlmimisest, mis tähendab märgitu tasumist hiljemalt 21.06.08.
22.Kostja väitis, et hageja on muutnud hagi alust ja eset, kuna on esitanud nõuded erinevate lepingute alusel ja millega kohus ei nõustu. Eelpool tuvastas kohus, et lepingud, mis on sõlmitud 22.03.06 ja 21.06.06 kajastavad ühe ja sama asja müügitehingut: müügiobjekti, hinna suurust, selle tasumise tähtaega ja korda. Seega leiab kohus, et pooled, sõlminud tulevikus omandatava kinnisasja müügilepingu notariaalses vormis, on seda teinud kahe dokumendiga e. müügilepingu tingimused on sätestatud erinevates dokumentides, milledes need tingimused üksteisest ei erine. Hageja on palunud hagis ja täpsustustes müügilepingust tulenevaid kohustusi kostjal täita, st esitanud kohustuse täitmise nõude /hagi ese/, millise asjaoluks /aluseks/ on 1) kostjal on tekkinud kohustus kinnistu eest müügihinda tasuda ja 2) kostja ei ole oma kohustust täitnud. Esitatud lepingutega 22.03.06 ja 21.06.06 on hageja tõendanud et poolte vahel on sõlmitud asja müügileping, mille täitmist tal müüjalt nõuab ja seega on hagi asjaoluks mitte see, millisel konkreetsele dokumendile hageja viitab oma nõudes, vaid see, milline oli poolte kokkulepe ja kas see on täidetud kostja poolt mis. Seega ei saa rääkida üheaegselt hagi eseme ja alusel muutmisest. 4 (7)
23.Kohtule esitatud lepingu 22.03.06 p -st 2.1 ja 21.06.06 p-st 2.1 nähtub, et asja müügihind on 800000 krooni, sj 22.03.06 lepingu p 2.1 sätestab otseselt, et hind ei sisalda käibemaksu. Seega on pooled kokku leppinud asja müügihinnas konkreetselt, milleks on 800000 krooni ning seega ei ole kostjal kohustust tasuda asja eest muud hinda. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokkuleppinud suuremas müügihinnas, sj selles, et müügihind sisaldab käibemaksu või et müügihinnale lisandub käibemaks. Seega nõustub kohus kostjaga, et hagejal ei ole õigus nõuda temalt suuremat müügihinda kui 800000 krooni, sest lepingust sellist hinda kokkulepitud ei ole ja kostjal sellist kohustust lepingust ei tulene ning hagejal ei ole õigus ka sellise kohustuse, mida kokku lepitud ei ole, täitmist kostja poolt. Kui hagejal on kohustus tasuda riigile käibemaksu, siis on see tema kohustus riigi ees, millise täitmist ei saa ta aga nõuda kostjalt.
24.Järgnevalt vaatleb kohus, millal muutus kostja kohustus sissenõutavaks ja kas kostja on lepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust rikkunud.
25.VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellele tähtpäeval ning lg 2 alusel kui selle täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
26.Hageja on ise toonud esile ja samuti nähtub ülalpool mainitud lepingute p–st 2.1 (mõlemal sama punkti all sätestatud kohustus), et müügihinnast 100000 krooni on tasutud ja 700000 krooni tuleb tasuda 2 aasta jooksul arvates asjaõiguslikku lepingu sõlmimisest. Esitatud asjaõiguslik leping sõlmiti 21.06.06 ning lepingu p 2.1 järgi tuleb 700000 krooni tasuda müüja poolt näidatud müüja kontole 2 aasta jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimist. Seega on VÕS § 82 lg 2 alusel määratud täitmise tähtaeg 2 aastat arvates asjaõiguslepingu sõlmimist, so alates 21.06.06. Seega oli kostjal kohustus leping täita 2 aasta jooksul VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg alusel kuni 21.06.08 (incl.) Järelikult ei saa rääkida kohustuse rikkumisest enne 21.06.08 ja ka 21.06.08 ning õige ei ole hageja väide, et kostja kohustuse täitmise viimane tähtaeg oli 22.03.08. Niisugust väidet ei ole hageja millegi tõendatud ja tema enda poolt esitatud lepingutega on tõendatud kostja vastuväited lepingu täitmise tähtajast alates 21.06.06 2 aasta jooksul. Kui 21.06.08 ei olnud kohustust täidetud, saab rääkida kohustuse rikkumisest. Hageja esialgne hagi P. I vastu oli esitatud 11.07.07 ning taotlus kostja asendamiseks 26.02.08, kostja on asendantud määrusega 27.02.08. Seega on hageja nõue kostja vastu esitatud kohustuse täitmiseks enne kui ülejäänud müügihinna tasusemise tähtaeg oleks lõppenud. Seega ei saa rääkida lepingu rikkumisest kostja poolt enne 22.06.08.
27.Hageja on esile toonud ja kinnitanud, et kostja on tasunud talle müüdud asja eest 100000 krooni ja 29.06.06 150 000 krooni, kokku seega 250000 krooni. Hageja on märkinud, et selle 250000 krooni tasumisega on kostja tasunud võlast vaid 211865 krooni + käibemaks 38135 krooni. Lisaks märgib hageja, et kostja võlgneb hagejale 588135 krooni (80000-211865), millele lisandub käibemaks 105865 krooni (144000-38135) ja seetõttu leiabki hageja, et kostja on võlgu 588135 krooni ja käibemaksu 105865 krooni. Märgituga kostja ei nõustunud. Eelpool tuvastas kohus, et kostjal on kohustus maksta asja eest 800000 krooni, mis on asja müügihind. Seega leiab kohus, et kuna hageja on omaks võtnud, et ta on kostjalt saanud raha 250000 krooni, siis on kostja tasunud müügihinnast 250000 krooni ning õiged ei ole hageja väited, et kostja on tasunud tegelikult 211865 krooni. Kui hageja on tasunud müügihinnast mingit maksu riigile, siis ei saa selle tasumise kohustustust panna kostjale ja arvata seda kostja võlgnetavaks osaks hageja ees, kuna see ei tulene lepingust ning seega ei saa rääkida 250000 krooni tasumise korral mingist kostja käibemaksuvõlast 38135 krooni hageja ees. Seega ei ole õiged hageja väited, et kostja võlgneb hagejale arvestuslikult 588135 krooni (800000-211865) ning lisaks veel 105865 (144000-38135) krooni käibemaksu. Kuna kostjal 5 (7)
oli kohustus tasuda hiljemalt 21.06.08 hagejale müügihinnast 700000 krooni ja hageja on omaks võtnud aga ka pangakonto väljavõttega (123-124 lk) tõendanud, et kostja on tasunud 100000 ja 150000 krooni, kokku 250000 krooni, millest 150000 krooni on tasutud kontole Eesti Krediidipangas oli 21.06.06, siis on tõendatud, et kostja on oma kohustust täitnud märgitud 21.06.06 seisuga 250000 krooni, mis on müügihinnast osa tasumine. Eeltoodu tõttu ei ole õige hageja väide, et tasutud on vaid müügihinnast 211865 krooni ja käibemaks 38135 krooni. Hageja leiab, et kostja peaks maksma veel müügihinda 588135 krooni ja lisaks käibemaksu 105865 krooni. Kuna lepingust ei tulene kohustus tasuda käibemaksu hagejale, siis ei ole millegagi põhjendatud väidetav kostja võlg 105865 krooni hageja ees, kuna see ei tulene lepingust. Nii ei ole kostjal selle tasumise kohustust VÕS § 76 lg 1 ja 208 lg 1 järgi ning selle summa tasumata jätmine ei ole kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Kuna kostja on tasunud müügihinnast 250000 krooni, siis saab rääkida sellest, kas kostja on tasunud ülejäänud müügihinna, milleks on 450000 krooni, mitte hagetav 588135 krooni ja kas 450000 krooni on lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul so kuni 21.06.08 (incl) tasutud või on kostja kohustust rikkunud. Märgitud 450000 krooni tasumise tõendamise kohustus on hagejal.
28.Täpsustatud hagiavalduses (lk 159-160, lk 176-177, 197-197) suurendas hageja oma nõuet 159990 kroonile, paludes see välja mõista. Asjaolude kohaselt ei nõua hageja viivist (vt lk 197) ja märgitud 159990 krooni sisaldab võlga põhinõude järgi. Nimetatust järeldab kohus, et hageja soovib kostjalt müügihinna 159990 krooni väljamõistmist. Kostja leidis, et müügihinna tasumise kohustus on täidetud. Kostja esitas kohtule P. I käsikirjalise kinnituskirja 25.02.08 selle kohta, et P. I on juhatuse liikmena vastu võtnud OÜ-lt N XXX kinnistu müügi eest ettenähtud summa ning et OÜ-l F ei ole N P P vastu ühtegi pretensiooni ega nõudmisi tulenevalt 21.06.06 sõlmitud notariaalselt sõlmitud lepingust, samuti on esitatud P. I käsikirjaline kinnitus, millega viimane palub kanda XXX ostu raha 125000 krooni R. P nimele Sampo Panka ja ülejäänud raha K S nimele Hansapanka. Hageja sellega ei nõustunud, leides et P. I on kinnitanud oma vastuses hagile siis, kui menetluses oli hagi tema vastu (so enne kostja asendamist), et tema ei ole mingit raha saanud ja seega ei ole need kinnituskirjad, mis kostja on menetluses esitanud, usaldusväärsed. Kohus nõustub kostjaga.
29.Vastavalt äriregistri andmetele oli P. I hageja juhatuse liige ja seda 02.12.1999-10.06.2009 ning hageja ei ole vaidlustanud asjaolu ega tõendanud vastupidist, st et P. I poleks olnud hageja juhatuse liige ajal, mil vaidlusalused lepingud sõlmiti või ajal, mil kinnituskirjad on antud (2008. veebr). Seega juhatuse liikmena oli tal äriühingu juhtimisõigus, tehingute tegemise õigus, sh täitmise vastuvõtmise õigus, korraldamise õigus. Asja müügilepingu 22.03.06 p 2.2 järgi tuli kanda tasu asja eest müüja või müüja poolt näidatud kolmanda isiku kontole ja asjaõiguslepingu p 2.2 järgi tuli kanda tasu müüja poolt näidatud kontole. Vaidlust ei ole selles, et osa raha kanti müüja e. hageja kontole vastavalt pangakonto väljavõttele (vt otsus) ülalpool, seega lepingu 4760 p 2.2 järgi. Lepingu nr 2214 p 2.2. järgi võis raha kanda nii müüja kontole või 3. isiku kontole. Esitatud P. I kinnituskirja kohaselt tuligi müügiraha kanda kolmandate isikute R. P ja K. S kontodele. Seega on müüja oma juhatuse liikme kaudu andnud korraldusi kostjale müügihinna tasumiseks ja näidanud kuhu ja kellele see tuleb tasuda. Kostjal ei olnud õigust keelduda sellisel juhul kohustuse täitmisest, kuivõrd müüja ise oli näidanud kuidas ja kellele kohustus tuleb täita. VÕS § 76 lg 3 alusel loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg 4 järgi siis, kui võlausaldaja on kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja juhatuse liige on kinnitanud veebruaris 2008, et kostjal ei ole hageja vastu ühtegi pretensiooni ega nõudmisi tulenevalt 21.06.06 sõlmitud notariaalsest lepingust ja et ta on vastu võtnud kinnistu müügist ettenähtud summa. Seega on hageja juhatuse liikme kaudu võlgnetava müügihinna kostjalt VÕS § 76 lg 4 alusel vastu võtnud. Oma vastuses hagile on P. I (lk 17) märkinud, et ta täitis hoolsalt oma 6 (7)
kohustust ning et rahasumma on laekunud hagejale ja et tal ei ole mingit raha, mida ta poleks õigustatud saama. Hinnates P. I vastust kohtule aga ka kinnituskirju omavahel, leiab kohus, et need ei ole vastuolulised, sest P. I kinnitab, et raha on üle antud hagejale. Kuna P. I hageja juhatuse liikmena on andnud korralduse kostjale tasuda osa müügihinnast kolmandatele isikutele, st täita kohustus VÕS § 76 lg 3 järgi, ja on kinnitanud, et müügitehingust ei ole hagejal pretensiooni kostja vastu, siis on kostja tõendanud, et ta on müügilepingust tuleneva oma kohustuse täitnud kohaselt, st vastavalt lepingus kokkulepitule ja müüja korraldustele ning tähtajal, sest kinnituskiri on 2008a. veebruarist nõudmiste puudumise kohta. Seega on hageja täitmise vastu võtnud VÕS § 76 lg 4 järgi ja seega on kohustus kostja poolt täidetud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja ei ole müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust rikkunud VÕS § 100 järgi ning alus 159990 krooni kui võlgnetava müügihinna väljamõistmiseks e. kohustutuse täitmiseks VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208 lg 1 järgi puudub.
30.Asjaolu, et hageja raamatupidamisdokumentides, majandusaasta aruannetes, millele on alla kirjutanud A. R üksi, raamatupidamisõiendis, mille hageja on kohtule esitatud, et panga väljavõtetes ei kajastu ülejäänud rahasumma laekumist, ei tähenda, et kostja oleks jätnud kohustuse täitmata. Hageja esitatud Maksu ja tolliameti tõendid ei kinnita seda, et kohustus oleks kostja poolt täitmata. Hageja on pöördunud kostja poole seoses võlgnetava summaga pretensioonidega 22.08.06, 24.01.07, 22.02.07 ja sellele lisatud arvetega, mille kinnituseks on esitatud pretensioonid, arved ja postkviitung. millele kostja ei ole vastanud. Vastamata jätmine pretensioonile viitab küll mitte heas usus käituvale lepingupartnerile, kuid ei tõenda lepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse rikkumist.
31.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja väited sellest, et hageja teine juhatuse liige A. R on kinnistu väärtust vähendanud, ei oma vaidluses mingit tähtust, sest vaidlust ei ole asja puuduste üle. Hageja erinevates hagi asjaolude täpsustamises viidatud väited kostjapoolsest kahju tekitamisest seoses lepingu rikkumisega, ehkki hageja nõudis vaid müügihinna tasumist, ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kostja ei ole kohustust rikkunud ja seega ei tõusetu küsimust kahju tekitamisest seoses kohustuse rikkumisega, kuna kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 järgi kahju hüvitamist. Hageja väited sellest, justkui oleks P. I teiste isikutega kooskõlastamatult müünud ära asja, ei oma vaidluses tähendust, sest hageja nõue oli kostja NOÜ vastu suunatud müügilepingu täitmisele, seega pidas hageja end lepinguga seotuks, seda kehtivaks ja soovis selle täitmist.
32.Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud, hind
33.TsMS §162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
34.Tsiviilasja hind on 159990 krooni.
Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.