Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
31. august 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-7289
Tsiviilasi
OÜ Ahagi KKvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2245,17 krooni Hageja: OÜ A(registrikood: XXX asukoht: XXX) Hageja esindaja: S Eensaar (OÜ Julianus Inkasso ) Kostja KK(IK XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või
Lihtmenetlus
menetluse liik
Menetluskulude jaotus Välja mõista KK kohtukulud 644 (kuussada nelikümmend neli) krooni ja 52 senti OÜ A kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (3)
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS T liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved summas 2245,17 krooni. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani. Kostja on olnud viivituses 1658 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 5583,74 krooni. Hageja arvestanud kostjale viivist 0,15 % päevas. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivise nõuet ning palub kostjalt viiviste tasumist summas 2245,17 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud põhivõlg 2245,17 krooni ja viivis 2245,17 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv 420 krooni ja õigusabikulu 224,52 krooni. Hageja oma täiendavas seisukohas teatab, et hageja õiguseelneja ja kostja vahel sõlmitud leping on tähtajaline. Hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt seoses kostja kohustuste rikkumisega. Vastavalt üldtingimuste p 7.12 oli teenuse osutajal õigus nõuda kostjapoolse lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Kostja oma vastuses 25.01.2006 hagi ei tunnista. Kostja väitel on hageja ebaõigesti arvestanud ostetud telefoni maksumust ning on nõudnud tasumist mobiilsideteenuse eest, mida osutatud. Kostja on teinud ettepaneku õige summa tasumiseks. Kostja oma täiendavas vastuses teatab, et on nõus tasuma kõnede eest 2245,17 krooni, kuid ei nõustu tasuma telefoni eest, mille ta on tagastanud. Kostja ei nõustu tasuma viiviseid, sest on alati olnud valmis maksma lepingujärgsed nõudmised. Kostja oma vastuses 13.05.2009 leiab, et esitatud hagi on tõendamata. Kohus oma määrusega määras tsiviilasja lahendamisele lihtsustatud menetlusse ning andis kostjale tähtaja täiendava vastuse esitamiseks kuni 13.05.2009.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja õiguseelneja AS T sõlmis kostjaga liitumislepingu, mille alusel osutati kostjale telekommunikatsiooniteenust ja müüdi kostjale telefonikomplekt. Kostja tasus ettemaksuna 1099 krooni. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved summas 2245,17 krooni. Kostja on tagastanud telefoni, kuid arveid tasunud ei ole. Pooled vaidlevad arvete sisu ja viivise üle. Vaidlust ei ole selles, et hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt seoses kostja kohustuste rikkumisega. Vastavalt üldtingimuste p 7.12 oli teenuse osutajal õigus nõuda kostjapoolse lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Lisatud arvete väljatrükkidest (tl 39 jj) nähtub, et esimene arve on kostjale esitatud kuumaksu ja kõnede eest, kuid hilisemad arved üksnes kuumaksu eest. Lepingu sõlmimine ja lepingu tingimused nähtuvad Q-GSM lepingust (tl 11) , ettemakse arvest (tl 12), teadaandest (tl 13) ja üldtingimustest (tl 15 jj). Kohus leiab, et lepingu sõlmimine poolte vahel ning esitatud arvete sisu on piisavalt tõendatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Leping kohaselt oli kostja kohustatud tasuma aastase tähtajaga kuumakseid, seega on arved esitatud kostjale õigesti ning põhivõlgnevus tuleb kostjalt välja mõista.
2 (3)
Asjakohane ei ole väide, et kõnede limiit oli 500 krooni, kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et teenuse osutajal oleks olnud kohustus limiidi täitumisel koheselt kõnesid piirata. Kostja vaidleb vastu viivise nõudele väites, et ei ole lepingu rikkumises süüdi. Kohus märgib, et isegi kui vastab tõele kostja väide, et ta on pakkunud võlgnevuse tasumist, siis vabanenuks kostja vastutusest üksnes siis, kui ta oleks võlgnevuse summad hageja õiguseelnejale tasunud. Kui hageja õiguseelneja nõudis seejuures osa võlgnevuse tasumist põhjendamatult, piisanuks tegeliku võlgnevuse summa tasumisest. Kohus märgib ka, et kostja väited kompromissi pakkumise kohta on vastuolulised, sest kostja vastuse kohaselt on ta alati olnud nõus tasuma põhivõlgnevuse summat 2245,17 krooni, kuid samas on esitanud vastuväiteid, et summa on valesti arvestatud. Kostja vastusest nähtub, et kostja aadress Õismäe tee 18-10 on muutunud, mistõttu osa võlanõudeid kostjani ei jõudnud. Vastavalt üldtingimuste p 4.1.10 oli kostja kohustatud viivitamatult teatama nime, aadressi või pangarekvisiitide muutumisest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks koheselt pärast elukoha vahetust sellest hageja õiguseelnejat teavitanud, mistõttu ei vabasta võlanõuete mitte kätte saamine kostjat vastutusest võlgnevuse tasumata jätmise eest. Viivise arvestuse üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kuivõrd kostja on põhivõlgnevuse tasumata jätnud süüliselt, kuulub viivisenõue rahuldamisele. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg. 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Menetluskulud Vastavalt TsMSrakS § 3 lg 1 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt 01.03.2005-31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni §-le 60 lg-le 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt välja mõistmisele.
Peeter Pällin Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.