Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-08-90894 kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜ RGR (hageja) esitas 29.12.2008 kohtule hagi K AS-i (kostja I) ja MH(kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 274 752.03 krooni nõudes. 03.03.2009 muutis hageja oma nõudeid kostjate vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 09.05.2008 müügilepingu nr RA-71, mille alusel tarnis hageja kostjale I terastooteid. Hageja ja kostja II sõlmisid 09.05.2008 käenduslepingu, millega kostja II kohustus kandma hageja ees solidaarselt vastutust kostja I poolt 09.05.2008 sõlmitud müügilepingu nr RA-71-järgsete kohustuste täitmise eest. Hageja on kostjale 09.05.2008 sõlmitud lepingu alusel väljastanud järgmised arved, mis on kostja poolt tasumata: 1) 23.07.2008 arve nr 3453 summas 1 949.52 krooni; 2) 23.07.2008 arve nr 3472 summas 1 949.52 krooni; 3) 29.07.2008 arve nr 3564 summas 175.77 krooni; 4) 30.07.2008 arve nr 3578 summas 46 020 krooni; 5) 31.07.2008 arve nr 3649 summas 431.38 krooni; 6) 31.07.2008 arve nr 3650 summas 969.83 krooni; 7) 31.07.2008 arve nr 3656 summas 898.60 krooni; 8) 18.08.2008 arve nr 3852 summas 88.76 krooni; 9) 19.08.2008 arve nr 3891 summas 146.15 krooni; 10) 25.08.2008 arve nr 3943 summas 353.88 krooni; 11) 03.09.2008 arve nr 4109 summas 64 137.68 krooni; 12) 08.09.2008 arve nr 4192 summas 60 338.61 krooni; 13)10.09.2008 arve nr 4231 summas 5 595.07 krooni; 14) 12.09.2008 arve nr 4285 summas 10 969.06 krooni; 15) 16.09.2008 arve nr 4361 summas 7 419.62 krooni; 16) 16.09.2008 arve nr 4363 summas 1 420.06 krooni; 17) 17.09.2008 arve nr 4402 summas 29 191.36 krooni; 18) 17.09.2008 arve nr 4412 summas 4 182.84 krooni; 19) 17.09.2008 arve nr 4413 summas 1 678.45 krooni; 20) 25.09.2008 arve nr 4539 summas 2 202.08 krooni; 21) 25.09.2008 arve nr 4544 summas 13 270.49 krooni; 22) 26.09.2008 arve nr 4568 summas 1 889.55 krooni; 23) 26.09.2008 arve nr 4587 summas 621.01 krooni; kokku summas 255 899.29 krooni. Kostja I oli kohustatud arved tasuma 45 päeva jooksul kauba kättesaamisest. Vastavalt lepingule on hageja arvestanud viivist 0.1% summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 274 752.03 krooni, millest põhinõue 255 899.29 krooni ja viivis 18 852.74 krooni.

2-08-90894 Hageja esindaja on 03.03.2009 esitanud kohtule avalduse, mille kohaselt on kostja I kohtumenetluse ajal tasunud hagejale osaliselt põhivõla summas 100 094.81 krooni. Kostja I on tasunud täielikult arved nr 3348, 3349, 3453, 3472, 3564, 3578, 3649, 3650, 3656, 3891, 3943. Arve nr 4109 on kostja I tasunud osaliselt summas 47 111.40 krooni. Seega kostja I võlgnevuse jääk põhivõlast moodustab 155 804.48 krooni. Hageja suurendas oma viivise nõuet kostjate vastu ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 186 355.15 krooni, millest põhivõlg 155 804.48 krooni ja viivis 03.03.2009 seisuga 30 550.67 krooni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 01.04.2009 edasiandmiseks kätte kostjaga II koos elavale isikule. Kostja II MH näol oli menetlusdokumentide kättetoimetamise ajal tegemist kostja I seadusliku esindajaga. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 26.01.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja ja kostja I vahel on võlasuhe tulenevalt 09.05.2008 sõlmitud müügilepingust nr RA-71 ning hageja ja kostja II vahel on võlasuhe tulenevalt 09.05.2008 sõlmitud käenduslepingust. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning hageja poolt 03.09.2008, 08.09.2008, 10.09.2008, 12.09.2008, 16.09.2008, 17.09.2008, 25.09.2008 ja 26.09.2008 esitatud arved on muutunud sissenõutavaks. Kostja võlgnevus hageja ees on põhiosas 155 804.48 krooni ja viivis 30 550.67 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 208 lg 1 ja § 142 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 23 750 krooni, millest 13 250 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel 10 000 krooni õigusabikulud. Kohtu hinnangul ei ole alust lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 10 000 krooni. Käesolevas asjas ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja (kohtule pole esitatud volitust ega esindaja haridust tõendavat dokumenti). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 teisest lausest on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 sätestatule. Hagejat ei ole käesolevas asjas esindanud advokaat ega muu lepinguline esindaja. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõiv 13 250 krooni. Kui koos menetluskulude

2-08-90894 jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.