2-08-91586/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-91586 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts M (hageja) esitas kohtule 31.12.2008 hagi EJ`i (kostja) vastu võlgnevuse 796 760.50 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja alates 01.01.1993 kuni 16.07.1999 hageja raamatupidajana. 15.07.1999 läbiviidud raamatupidamisdokumentide revideerimise käigus selgus, et hageja pearaamatupidaja kostja isikus on tekitanud tööandjale kahju 520 000 krooni ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et kostja kinnitas nimetatud võlgnevuse olemasolu ning nõustus ka selle tagasimaksmise kohustusega, otsustas hageja nõukogu tulla kostjale vastu ning mitte nõuda koheselt võlgnetavat summat sisse, vaid kostjal võimaldati võlgnevus tasuda osade kaupa. 15.12.1999 sõlmisid hageja ja kostja tagantjärele laenulepingu pealkirjaga võlgnevuse tunnistamise lepingu, milles märgiti võlgnevuse suuruseks 500 767 krooni ning aastaintressiks 7 %. Kostja võttis lepinguga endale kohustuse tasuda hagejale kogu võlgnevus hiljemalt 15.12.2006. Hoolimata asjaolust, et sõlmitud leping kannab pealkirja laenuleping, on sisuliselt tegemist võlatunnistusega, millega kostja tunnistas kirjalikult oma võlgnevust hageja ees. Kostja ei ole täitnud lepingut nõuetekohaselt - 20.09.2008 seisuga on kostja tasunud hagejale võlgnevusest 20 000 krooni, mille hageja on lugenud põhivõlgnevuse tagasimakseks. 08.09.2008 seisuga võlgneb hagejale 480 767 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 480 767 krooni, intressi 237 503 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 78 490.50 krooni ning viivis 103.10 krooni päevas (s.o 0.0281% päevas 480 767 kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 14.03.2009. Kostja esitas 09.04.2009 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus jättis 05.05.2009 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.06.2009 määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 05.05.2009 määruse muutmata. Kostja esitas 15.07.2009 kohtule taotluse mille kohaselt ei ole kostja jätkuvalt võimeline ilma õigusabita hagile vastust koostama ning selle tegemiseks püüab kostja jätkuvalt saada vajalikku

2-08-91586 nõustamist. Samuti teatas kostja kohtule, et 23.07.2009 lahutatakse Perekonnaseisuameti kaudu kostja abielu, millega seoses muutub kostja majanduslik olukord ning kostja kavatseb jätkuvalt riigi õigusabi taotleda. Kostja palub pikendada hagile vastamise tähtaega vähemalt kuni 01.09.2009. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus jätab kostja taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kostja taotleb tähtaja pikendamist seetõttu, et kui tema abielu lahutatakse, muutub tema majanduslik olukord selliseks, mis kostja arvates õigustaks talle riigi õigusabi määramise. Kohtu hinnangul ei ole sellisel põhjusel hagile vastamise tähtaja pikendamine põhjendatud. Kui kostjal on tahe ennast käesolevas asjas kaitsta, siis tulnuks tal esitada hagile vastus. Kohus on tuvastanud, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid õigusteenuse eest maksmiseks. Samas on kohus veendunud, et käesolevas asjas on kostja võimeline ise koostama vastuse hagile. Esialgse vastuse koostamine kohtu arvates ei vaja ilmtingimata õigusalaseid teadmisi. Käesolevas asjas oleks olnud piisav see, kui kostja oleks esitanud omapoolselt vaidlusaluse õigussuhte asjaolud ja vastuväited. Kuna kohus kostja taotlust vastuse esitamise tähtaja pikendamise osas ei rahulda, ei ole kostja hagile tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 15.12.1999 sõlmitud laenulepingust. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja taotleb kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist, siis viivise väljamõistmine kindla summa või protsendina päevas ei ole põhjendatud, kuna seadusjärgne viivisemäär on muutuv. Kuna hageja ei ole täpsustanud viivise väljamõistmise algust, mõistab kohus viivise välja alates hagi esitamisest, s.o 31.12.2008. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 50 000 krooni, mis on hageja nõustaja kulu. Kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, sest tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest ei hüvitata nõustaja kulusid.