2-09-21093/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS (hageja) esitas 11.05.2009 kohtule hagi SP (kostja) vastu võlgnevuse 76 201.56 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu (leping 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 82 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ning tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2010.a. sõlmisid pooled Partner krediitkaardi kasutamise lepingu (leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Partner krediitkaardi, mis võimaldas kostjal krediidilimiidi tehingute teostamiseks 8 000 krooni ulatuses, intressiga 16% aastas. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 7 533.02 krooni väärtuses. 04.06.2007 ütles hageja lepingud ennetähtaegselt üles, sest kostja ei ole oma lepingutega võetud kohustusi täitnud. 11.05.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 76 201.56 krooni, millest: 1) käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus on 67 508.22 krooni, millest põhiosa 52 797.74 krooni, intress 4 915.94 krooni ja viivis 9 794.54 krooni; ning 2) 15.12.2006 sõlmitud Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on kokku 8 693.34 krooni, millest põhiosa 7 533.02 krooni, intress 6.70 krooni, viivis 1 103.62 krooni ja menetlustasu 50 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (52 797.74 + 7 533.02, kokku 60 330.76 krooni) EKP intress + 7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 25.05.2009 edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel

2-09-21093 kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud 15.03.2006 laenulepingust ja 15.12.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi lepingust. Kuna kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 8 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 707.69 krooni, kokku 9 207.69 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 9 207.69 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).