2-09-9042/4 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-9042 kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik AS N(hageja) esitas 04.03.2009 kohtule hagi OÜC(endine ärinimi OÜ M , kostja I) ja AV`i (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 376 132.81 krooni nõudes, 13.03.2009 esitas hageja nõude täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 21.02.2007 liisingulepingu (lepingu 1), mille esemeks oli veok MAN, reg.nr XXX ning liisingulepingu (leping 2), mille esemeks oli veok MAN, reg.nr XXX. Hageja ja kostja II sõlmisid 21.02.2007 käenduslepingu ja käenduslepingu , mille kohaselt käendaja vastutab liisinguandja ees liisinguvõtjaga solidaarselt liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingutest. Kuna kostja I rikkus lepingutest tulenevat liisingumaksete tasumise kohustust, ütles hageja 17.07.2008 lepingu 1 ning 18.07.2008 lepingu 2 ennetähtaegselt üles. Lepingu 1 eseme jääkväärtus oli lepingu ülesütlemise hetkel 831 805.48 krooni (käibemaksuta). Hagejal õnnestus vara võõrandada hinnaga 991 200 krooni (käibemaksuga). Vara müügist laekunud summa arvelt, mis ületas lepingust tulenevat vara jääkmaksumust, vähendati lepingust tulenevat lepingumaksete võlgnevust. Vara lepingu 1 järgse jääkväärtuse ja vara turuväärtuse vahe on 831 805.48 – 840 000 (vara müügihind ilma käibemaksuta), kokku – 8 194.52 krooni. Lepingu 2 eseme jääkväärtus oli lepingu ülesütlemise hetkel 831 805.48 krooni (käibemaksuta). Hagejal õnnestus vara võõrandada hinnaga 991 200 krooni (käibemaksuga). Vara müügist laekunud summa arvelt, mis ületas lepingust tulenevat vara jääkmaksumust, vähendati lepingust tulenevat lepingumaksete võlgnevust. Vara lepingu 2 järgse jääkväärtuse ja vara turuväärtuse vahe on 831 805.48 – 840 000 (vara müügihind ilma käibemaksuta), kokku – 8 194.52 krooni. Hageja kandis täiendavat kulu varade müügikorda seadmiseks. Lepingu 1 esemeks oleva vara remondikulu oli 38 203.71 krooni ja lepingu nr 2 esemeks oleva vara remondikulu oli 69 051.41 krooni, kokku 107 255.12 krooni. Kostjad võlgnevad hagejale: 1. lepingu 1 lepingumaksete võlgnevuse 142 666.65 krooni; lepingu 1 esemeks oleva vara remondikulu 38 203.71 krooni; lepingu 2 lepingumaksete võlgnevuse 142 600.08 krooni; lepingu 2 esemeks oleva vara remondikulu 69 051.41 krooni, kokku 392 521.85 krooni, millest hageja arvab maha lepingu 1 müügikasum 8 194.52 krooni ja lepingu 2 müügikasum 8 194.52 krooni, kokku võlgnevad kostjad hagejale 376 132.81 krooni. Hageja palub lepingutest tulenevad võlgnevused kostjatelt solidaarselt välja mõista (hageja on ekslikult hagis märkinud, et kostjad võlgnevad hagejale 376 133.18 krooni, kuid kui lepingutest tulenevad võlgnevused kokku liita, tuled hageja nõudeks kostjate vastu 376 132.81 krooni).

2-09-9042 Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja I seaduslikule esindajale ning kostjale II AV`ile kätte 30.05.2009. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjaid I on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja ja kostja I vahel on võlasuhe tulenevalt 21.02.2007 sõlmitud liisingulepingutest ja ning hageja ja kostja II vahel 21.02.2007 sõlmitud käenduslepingutest ja . Kuna kostjad jätsid lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 367 lg 1 ja 4 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 40 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 40 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).