Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.09.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-08-53940
Tsiviilasi
VOÜ hagi OÜ Pvastu kahju hüvitamiseks
Hagihind
76500 krooni
Menetlusosalised ja nende
VOÜ (XXX, faktiline asukoht teadmata) POÜ (XXX, XXX), esindaja RViik
esindajad Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
01.06.09, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Kostja esindaja RViik, hageja nõus kirjaliku meneltusega
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata VOÜ hagi POÜ vastu kahju hüvitamiseks 76500 krooni.
2.Jätta OÜ POÜ menetluskulud VOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse Hagi asjaolud, nõue
1.OÜ V andis suulise kokkuleppe alusel OÜ P 51 sektsiooni ehitustellinguid remondi tegemiseks. Viimane lubas tööd ära teha 2008.a jaanuaris. 07.01.08 palus kostja faksiga tasuda tellingute remondi eest. Kostja ei tagasta tellinguid ja teatas, et need on kaotsi läinud. Hagejal on tekkinud kahju 76500 krooni. Hageja teavitas juhtunust politseid. Hageja palub kahju hüvitada 76500 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, leides, et pooltel oli suuline töövõtuleping ehitustellingute remondi kohta. Kostjat esindas A. M näitas ise koha kostja territooriumil, kuhu oli vaja ehitustellingud ladustada, lisaks oli kokku lepitud tööde tegemise aeg, hind, mida hageja aktsepteeris. A. M faksi teel saadetud kirjas on viide hagejale poolt lepingu sõlmimisele, milles räägitakse, et tellimus on tehtud.
4.Kostja hagi ei tunnista, palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ladustas kostja territooriumi lähedal valveta maaalale oma tellingud, kostja juurde lepingut sõlmima ei tulnud, vastasel korral oleks määratlenud pooled kohustused, õigused ja kostja oleks lubanud tellingud ladustada kinnisesse valvega kohta. Kostja töötaja A. M kirjutas hagejale vastava kirja, viidates vajadusele leping sõlmida ja plats puhastada. Kostja viitas sellele, et asjad võivad ära kaduda. Ilma lepingute ja vastuvõtuaktita ei saa teise isiku vara oma territooriumile tassida. Hageja on olnud hooletu. Suulist kokkulepet, millele hageja tugineb, ei ole. Hageja on ise toonud oma tellingud võõrale pinnale.
5.Kostja ei tea, kus hageja tellingud on, kas varastatud, hageja poolt müüdud või ära viidud. Kostja hoiab oma territooriumil klientidelt parandamiseks vastu võetud vara. Hageja ei ole tellingute parandamiseks lepingut sõlminud ega ettemaksu teinud, kostja ei sõlmi selleks suulisi lepinguid.
6.Klientidele ja huvilistele võidakse anda suulist informatsiooni tähtaegade jm taolise osas, hageja võis selle info enda mõttes heaks kiita, ent sellest tuli informeerida ka kostjat ja selleks leping vormistada, ettemaks tasuda ja seejärel tellingud angaari ladustada tööde tegemiseks. Seda hageja ei ole aga teinud. Hageja ei tulnud lepingut sõlmima ja jättis 6 kuuks oma asjad vedelema. Hageja ei ole esitanud selliseid kirju, kus oleks märgitud tööde lõpetamisest, esitatud on vaid kiri, kus palutakse hagejal lahendada kiiremas korras tellingute rihtimise küsimise, mis tähendab nende parandamist ja remonti. Kostja oleks sellest tööst huvitatud, kui oleks makstud ettemaks. Korrast ära tellingud ei maksta nii palju.
7.Kostja tugines hageja esitatud tõendile. Kohtu põhjendused
8.VÕS § 2 kohaselt on võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p1 sätestab, et võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ja lg 2 alusel on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb lepingut täita vastavalt seadusele ja lepingule.
9.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe, lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest ning lg 3 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.VÕS § 11 lg 1 järgi võib leping olla sõlmitud kirjalikus, suulises või muus vormis, kui seadusest ei tulene kohutuslikku vormi.
11.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), 2 (4)
teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadusest ei tulene, et töövõtuleping asjade remondiks peaks olema kirjalik, seega võisid pooled lepingu sõlmida nii kirjalikult kui suuliselt. Seega on töövõtulepingus oluline poolte tahe teatud tulemuse saavutamiseks, st millise töö pidi kostja hageja jaoks tegema ja millise tasu selle eest hageja kostjale maksab: ehk töö sisu ja töö eest makstav tasu.
12.Hageja leidis, et tal on kostjaga sõlmitud suuline leping tellingute remondiks, milleks andis hageja oma tellingud kostjale üle. Kostja vaidles vastu, et tal oleks sõlmitud hagejaga suuline leping, leping tuli sõlmida kirjalikult ja et tellingud oleks antud talle üle.
13.Hageja esitas kohtule kostja A. M i kirja, mille kohaselt palub viimane lahendada hagejal küsimus tellingute rihtimisest ja tasust kiiremas korras, vastasel korral on kostja sunnitud realiseerima tellingud. Kuna kostja leidis, et leping pidi hagejaga olema sõlmitud kirjalikus vormis, suulist lepingut ei ole ja hageja väitis, et leping sõlmiti suuliselt, siis on hageja tõendamiskoormuseks tõendada suulise lepingu olemasolu ja selle sisu, mille olemasolu kohta kostja väidetele ei ole hageja tõendeid esitanud. Märgitud A. M i kirjas on tõepoolest viide tellingute rihtimisele ja seda, et nimetatu all peavad pooled silmas remonti, ei ole pooled vaidlustanud, sest hageja sooviski tellingute remontimist. Küll aga ei nähtu esitatud kirjast, millist tasu peaks hageja maksma, millal võiks olla tööde tegemise aeg, viide on vaid vajadusele lahendada kirjas märgitu kiiresti. Kostja väitis, et lisaks selle, et hageja pidi tulema ja sõlmima lepingu kirjalikus vormis ja et remondiks toodavad asjad tulu paigutada kostja juures olevale valvatavale alale, pidi tasuma ka ettemaksu, kuid esitatud kirjas ettemaksu suurust märgitud ei ole. Viidatud kostja väiteid ei ole hageja millegagi ümber lükanud ega ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tasunud ettemaksu kostjale, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, milline siis kokkulepitud töö eest pidi tasu olema. Kohus leiab, et eelmärgitud faksi teel saadetud kostja kiri on vaadeldav kirjalikus vormis ettepaneku tegemisega lepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1 tähenduses, kuid ei tõenda, et hageja oleks märgitule vastanud omapoolse tahteavaldusega ja seega ei tõenda poolte vahel suulise lepingu sõlmimist § 9 lg 1 järgi, kuna sellest ei nähtu isegi kui suur pidi olema tasu tehtava töö eest, mis on aga töövõtulepingu oluline tingimus. Seda, et pooled oleksid saavutanud ühes olulises tingimuses – tasu töö eest aga ka töö ulatuses, st mitu tellingut remontida – kokkuleppe VÕS § 9 lg 3 ja VÕS § 635 lg 1 järgi, ei ole hageja tõendanud. Kostja märkis, et hageja tõi ise oma tellingud kostja territooriumi kõrvalolevale valveta territooriumile, mida hageja pole vaidlustanud ega ümber lükanud ega ole tõendanud, et ta oleks tellingud kostjale üle andnud viimase poolt valvatud alale. Kohus nõustub kostjaga, et mõistliku ettevõtjana tellingud remondiks saades oleks kostja ka eelkõige mõlema poole huve arvestades taganud tellingute olemasolu ja valve tööde tegemise ajaks ja hagejale tagastamiseks.
14.Kuna vaidluses ei ole tõendatud, et pooled saavutasid suulise kokkuleppe tellingute remondiks, ja kuna kirjalikku lepingute poolte vahel pole, mida kumbki pool ka ei väida, siis ei ole poolte vahel tekkinud VÕS § 2 lg 2, § 3 p 1 ja § 8 lg 1 alusel võlasuhet lepingut, millest saaks tekkida kostjal kooskõlas § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 hageja ees kohustusi.
15.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on VÕS §103 lg 1 p 3 ja 116 lg 1 alusel võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist.
16.Hageja tugines sellele, et kostja rikkus lepingut, võimaldades asjadel ära kaduda, millega tekkis kahju. Kuna asjas ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks leping, siis ei tõusetu küsimust ka kostjapoolsest kohustuse rikkumisest VÕS § 100 järgi ja sellest tulenevalt 3 (4)
lepingulise kohustuse rikkumise korral hagejal kahju tekkimisest, mille eest peaks kostja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel vastutama. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata ja kohus ei pea andma hinnangut kahju suurusele ning selle kohta hageja esitatud Baltic Rendiexpert 29.05.07 esitatud tõenditele tellingute maksumuse. Põhja Politseiprefektuuri kirjas 11.07.09 on hagejale vastatud, et vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras kohtus poolte vahel, siis ei ole märgitud tõendil vaidluses muud kaalu. Menetluskulud, hagi hind
17.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud. Hagi jäi rahuldamata ja seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Pooltel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist 30 päeva jooksul avalduse esitamisega kohtule arvates otsuse jõustumisest.
18.Hagi hind on 76500 krooni.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.