Harju Maakohus
Kohtunik
Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-25230
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS avaldus OÜ MK sundlõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank Liising AS Asjast puudutatud isik: OÜ MK(registrikood xxx, asukoht Xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtumääruse resolutsioon
Edasikaebamise kord
Avalduse asjaolud ja menetluse käik 29.05.2009.a edastas Harju Maakohtu registriosakond kohtule kaaskirjaga Swedbank Liising AS avalduse OÜ MK likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Kohus kohustas avaldajat 09.06.2009.a määrusega muu hulgas teatama likvideerija kandidaadi nime ning tasuma likvideerija tasu ja likvideerimise kulude hüvitamiseks kohtu deposiiti 15 000 krooni. 26.06.2009.a edastas avaldaja kohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt on
Swedbank Liising AS tasunud likvideerija tasu ja likvideerimise kulude hüvitamiseks 15 000 krooni. Kohtumääruse põhjendused Kohtule esitatud äriregistri toimikust nähtub, et sundlõpetamishoiatus on osaühingule tehtud seetõttu, et esitamata on majandusaasta aruanded. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 1 alusel, kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt, kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Sätte lg 3 järgi, kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. ÄS § 60 lg 4 kohaselt, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 629 lg 1 sätestab, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. ÄS § 204 lg 2 järgi, kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. ÄS § 204 lg 3 järgi loetakse osaühing lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Pankrotihaldur T Eipre on andnud nõusoleku OÜ MK likvideerijaks määramiseks. Seega määrab kohus OÜ MK likvideerijaks T Eipre. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.